D Tooraine ja materjal D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Tarnijate arve tasumine arvelduskontolt D Võlad tarnijatele K Arvelduskonto Ostutehingute puhul tuleb periodiseerida õigesti tekkinud kohustus. Pikaajalisi tarnevõlgnevusi kajastatakse bilansikirjel Muud pikaajalised kohustused. Ostutehingute analüütiliseks arvestuseks avatakse eraldi iga tarnija kohta analüütiline konto kuhu kantakse kõik ostutehingud ja tasumine. Tarnijate lõikes peetakse eraldi arvestust iga saabunud arve ja selle tasumise kohta. Kui tarnijaks on ettevõtte omanik (s.o emaettevõte), mõni teine grupi ettevõte või seotud osapool tuleb tehinguid kajastada kontodel Võlad emaettevõtja vastu, Võlad grupiettevõtja vastu jne. Ostutehingute kajastamine raamatupidamisarvestuses sõltub sellest, kas ostja on registreeritud käibemaksukohuslasena. Mittekäibemaksukohustuslane lülitab käibemaksu saadud väärtuste
(K. Kerem). Integreeritud turunduskommunikatsiooni olemus ja eesmärk -9- Integreeritud turunduse kommunikatsiooni mõõtmisel alustatakse käitumise analüüsiga. Käitumiseks on on kliendi iga mõõdetav tegevus, mis viib teda lähemale brändi ostuotsuse langetamisele ja ostmisele. Kliendi osalisteks tehinguteks on kõikvõimalikud kontaktid (müügiesindus, tootekataloog jm). Kliendi brändisuhet (sh varasemad ostutehingud, sama liiki toodete tarbimine km) on raske mõõta, kuna see esineb ka siis, kui puudub otsene kontakt kliendi ja pakkuja vahel (reklaam, suust-suhu info jm). Kui kliendil on brändiga suhe, saab seda mõjutada, sest struktuur on kliendi teadvuses. Kui struktuur muutub integreeritud turundussõnumitega, tuleneb sellest ka käitumine. (1: lk191, 192). Käitumine Tehingud
majandusüksus, milles kasutataksevarude pidevat arvestussüsteemi, saab vastata kohe pärast oma kaubajäägi kontrollimist. Kuigi varusid säilitatakse ladudes on arvestuslikud jäägid igapäevaselt teada. Varude pidev arvestussüsteem annab ka infot laojääkide madalseisust ning vajaduse korral saab siis kiiresti kaupu juurde tellida. Pideva asrvestussüsteemi rakendamise korral kantakse jooksvalt vastava konto deebetisse kõik varu ostutehingud ning kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varu konto lõppsaldo: SL= SO+ DK-KK (lõppsaldo= algsaldo+ deebetkäive- kreeditkäive). Varu füüsilise jäägi saab kindlaks teha ainult perioodi lõpul teostatava inventuuri abil (võib esineda puudujääke). Üksikute varukontode saldod peavad võrduma vastavate varuliikide laoarvestuse lõppjääkide kokkuvõtetega. Lahknevused korrigeeritakse inventeerimise tulemustele vastavaks. (1,
müüdud kaupade soetusmaksumuse kohta [2:170]. See süsteem toodab infot kõigi varudega seotud otsuste vastuvõtmiseks ja finantsaruannete koostamiseks. Kuigi varusidd säilitatakse ladudes, on arvestuslikud jäägid igapäevaselt teada. Varude pidev arvestussüsteem annab ka infot laojääkide madalseisust ning vajaduse korral saab siis kiiresti kaupu juurde tellida. [9:68]. Pideva arvestussüsteemi rakendamise korral kantakse jooksvalt vastava konto deebetisse kõik varu ostutehingud ning kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varukonto lõppsaldo: [9:69]. Lõppsaldo = Algsaldo + Deebetkäive + Kreeditkäive (1) 6 Varude jäägi ja selle maksumuse ning müüdud toodete omamaksumuse kindlakstegemiseks kasutatakse perioodi lõpul tehtavat inventuuri [2:171].
D Tooraine ja materjal D Sisendkäibemaks K Võlad tarnijatele Tarnijate arve tasumine arvelduskontolt D Võlad tarnijatele K Arvelduskonto Ostutehingute puhul tuleb periodiseerida õigesti tekkinud kohustus. Pikaajalisi tarnevõlgnevusi kajastatakse bilansikirjel Muud pikaajalised kohustused. Ostutehingute analüütiliseks arvestuseks avatakse eraldi iga tarnija kohta analüütiline konto kuhu kantakse kõik ostutehingud ja tasumine. Tarnijate lõikes peetakse eraldi arvestust iga saabunud arve ja selle tasumise kohta. Kui tarnijaks on ettevõtte omanik (s.o emaettevõte), mõni teine grupi ettevõte või seotud osapool tuleb tehinguid kajastada kontodel Võlad emaettevõtja vastu, Võlad grupiettevõtja vastu jne. Ostutehingute kajastamine raamatupidamisarvestuses sõltub sellest, kas ostja on registreeritud käibemaksukohuslasena. Mittekäibemaksukohustuslane lülitab käibemaksu
3 Varude pidev hindamine Varude pideva hindamise puhul toimub varu arvestus kõigi sissetulekute ja väljaminekute detailse registreerimise teel. Pideva hindamise puhul on kogu aruandeperioodi kestel teada olemasoleva vara ja realiseeritud vara soetusmaksumus ja koostis. Varude pidev hindamissüsteem annab informatsiooni laojäägi madalseisust ning vajadusel võimaldab see kiirelt kaupu juurde tellida. Pideva arvestussüsteemi kasutamisel kantakse jooksvalt vastava varu konto deebetisse kõik ostutehingud ja kreeditisse varu müügitehingud (soetusmaksumuses). Arvestusperioodi lõpul arvutatakse varukonto lõppsaldo (lõppsaldo = algsaldo + varu sissetulek varu väljaminek). Varu füüsiline jääk selgub perioodi lõpul teostatava inventuuri abil. Varude kvalitatiivse ja kvantitatiivse säilimine on tagatud, ühtib kauba arvestuslik saldo inventuuri andmetega. PÕHIVARA Kriteeriumid, mis võimaldavad määratleda põhivara: 1. Kasulik eluiga 2. Soetusmaksumus 3. Otstarve 4
peab müügiks mingisugune põhjus olema. Büroohoonete puhul on tegemist väga pikaajalise investeeringuga ning kiireid tehinguid nendega üldjuhul ei teostata. Müügi põhjuseks võib näiteks olla müüja soov Eestist üldse lahkuda ja kogu äritegevus siin lõpetada või lahkumine mõnest äritegevuse valdkonnast. Northern Horizon Capitali esindaja sõnul on konkurentide tegevuse jälgimine oluline ka põhjusel, et kui mõni konkurent on midagi ostmas, siis on mõistlik oma ostutehingud samaaegselt sooritada. Samaaegsete tehingute puhul on konkurendid oma ostuga tugevalt seotud ning ostu- ja müügiprotsesside pikkuse ja turuosaliste limiteeritud vahendite tõttu on võimalik nii ülepakkumiste hulka vähendada. Eestis on tänase seisuga 3-5 suuremat tegijat, kes üldse midagi ostavad. Sadu miljoneid igal ühel ei ole, kuid kõigi peale kokku on kasutada siiski paar-kolmsada miljonit eurot.
annaabi.ee 
