2) Kontsentreeritud rannikupüük (maailmas nr1) - Kalurid elavad..., kus hea ühendus sisemaa turgudega. Suuremad laevad, millel ka külmutusseadmed. Merel saab olla kauem ja püüda kogu majandusvööndi ulatuses. Vajavad rannabaasi, milleks hästi välja ehitatud sadam. Annab suurima osa maailma kalapüügist. Kõrgesti arenenud maades, ka Lõuna-Ameerika lääneranniku riikides. Ookeanipüük - hakkas levima alles XX saj. Püük toimub avaookeanil või teiste maade majandusvööndis ostulubade alusel. Püüki teostab terve laevastik, kuhu kuuluvad otsesed püügilaevad, saaki töötlevad baaslaevad, kalaluurelaevad ja toodangut vedavad transpordilaevad. Toetub suurtele sadamatele, mis varustavad laevu ja turustavad toodangut. Ookeanipüük on kallis ja seda saavad lubada vaid rikkad riigid - Jaapan, USA ja Venemaa. Kalakasvatus - Kalavarude vähemuse tõttu on kalakasvatus ainus võimalus tootmise edasiseks laiendamiseks. Levinud Ida-Aasias, vähem arenenud maades
Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud müüginormid. Põllumaj suutis toibuda kaosest,külvpind ja saagikus jäid sõjaeelsele tasemele alla,kariloomade arv aga ületas selle. Suureks pettumuseks kujunes sakslaste otsus tagastada nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid endistele omanikele,vaid jätta need sõjasaagine 3.riigi käsutusse.Elatustase langes,eriti raskes olukorras oldi linnaelanikud,keda varustati toidu-ja tarbeainetega ostulubade alusel-õitsele puhkes-spekulatioon.Oluline roll oli eesltaste loodud Eesti Rahva Ühis-abi,mille eesmärk oli abistada sõja ajal kannatanuid-ühisabi keskendus toidu,seemneviljade,küttepuude,rõivaste jaotamisele. Repressioonid ja genotsiid Saksa okupatsiooni aastail hukati u. 7800 Eesti elanikku.Natside rassiteooria nõudis mitme rahvuse,ennekõike juutide täielikku hävitamist,hukati ilma südistuse ja kohtuotsuseta kõik juudi rahvusest isikud.Samamoodi
kahjude hüvitamisele ja sõjapurustuste likvideerimisele. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Mingil määral suutiski põllumajandus Nõukogude okupatsiooni tekitatud kaosest toibuda. Külvipind oli nüüd halvem kuid kariloomade arv ületas selle. Sakslased otsusasid natsionaliseeritud varasid mitte tagastada endistele omanikele. Üldine elatusase langes. Eriti raskes olukorras olid linnaelanikud, keda varustati toidu-ja tarbeainetega ostulubade põhjal. Ei suudetud inimeste vajadusi rahuldada ja puhkes spekulatsioon. Sakslaste normid olid suuremad kui eestlastel. Loodi Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatnuid. Varustati toiduainetega, seemneviljaga, küttepuudega jms. Saksa okupatsiooni ajal hukati u 7800 Eesti elanikku,enamik olid eestlased. Repressioonid said tõelise hoo sisse pärast Saksa julgeolekuteenistuse loomist Eestis. Vanglad täitusid poliitiliste vangidega
41 allutati Eesti idaalade ministeeriumile; Eesti kindralkomissariaat (Karl Siegmund Litzmann), viidi ellu Berliini poliitikat; kontrolliti eestlaste tegevust. *Eesti Omavalitsus, eesotsas Hjalmar Mäe, püüti laiendada oma õigusi, kuid põrkusid Berliiniga. Eesti kavatseti muuta Suur-Saksa koostisosaks. *Majandus: peaülesanne Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine. Põllumeestel kohustusliku müüginormid. 43. algas maade tagastamine vähehaaval. Toidu- ja tarbeainetega varustati ostulubade alusel. *Eesti Rahva Ühisabi- eesmärk abistada kannatanuid. *Hukati 7800 eestlast, juutide ja mustlaste hukkamine *42 august Eesti SS-leegioni asutamine, polnud populaarne, tehti sundvärbamine *30.01 üldmobilisatsioon, rahvast kutsuti vastu seisma punavägedele *suvel ründas Punaarmee Eestit ning lõid sakslased tagasi Taasiseseisvumiskatse Veebr 44 moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti Vabariigi Rahvuskomitee, suvel Uluotsa rühma vahel tihedad sidemed; EVR esimeed Otto Tief
natsionaliseeritud varasid endistele omanikele, vaid jätta need sõjasaagina Kolmanda Riigi käsutusse. Nõukogulik maareform tühistati, kuid enamin talunikke jäi endiselt maakasutajateks. Saksa riigi kätte läinud varade haldamiseks loodi hulk riiklikke aktsiaseltse, mis monopoliseerisid sageli terveid majandusharusid. Üldine elatustase sõja-aastail muidugi langes. Raskes olukorras olid linnaelanikud, keda varustati todu-ja tarbeainetega ostulubade alusel. Vastumeelsust tekitas okupatsioonivõimude suhtes asjaolu, et sakslaste normid olid suuremad kui eestlastel. Olulist rolli etendas Saksa okupatsiooni aastail eestlaste endi algatusel loodud Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Ühisabi keskendus toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamisele, kusjuures eelistati kommunistliku
Majandusolud : allutati SKS huvidele SKS sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine hoiduti röövmajanduslikest sammudest aitas kaasa NL okupatsiooni majanduskahjude hüvitamuisele ja sõjapurustuste likvideerimisele põllumeestele määrati kohustuslikud toiduainete müüginormid ei tagastatud NL poolt natsionaliseeritud varasid NL maareform tühistati üldine elatustase sõjaajal langes linnaelanikke varustati toidu ja tarbeainetega ostulubade alusel sakslaste normid olid suuremad kui eestlastel eestlaste algatusel loodi Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada NL okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. ( toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamine. Eelistati kom reziimi ohvreid, SKS sõjaväes teenivate eestlaste perekondi, paljulapselisi perekondi. Repressioonid ja genotsiid: hukati umbes 7800 Eesti elanikku
huvidele, samas aga hoiduti röövmajanduslikest sammudest, kuna Eestist pidi saama osa Suur- Saksamaast. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid. Pettumuseks kujunes eestlastele sakslaste otsus mitte tagastada nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid endistele omanikele, vaid jätta need Kolmanda Riigi käsutusse. Üldine elatustase sõja-aastail langes. Eriti raskesse olukorda sattusid linnaelanikud, keda varustati toidu-ja tarbeainetega ostulubade alusel. Olulist rolli etendas eestlaste algatusel loodud Eesti Rahva Ühisabi, mille eesmärk oli abistada Nüukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Ühisabi keskendus toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamisele. Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik olid eestlased. Toimis natside rassiteooria, mis nõudis ennekõike juutide hävitamist. Hinnaguliselt hukati Eestis umbes 10000 Euroopa juuti. Samamoodi hävitati ka mustlasi
kaubandustoitlustusorganisatsioonid. 1940. aasta lõpuks ühendas riiklik kaubandus juba 533 kauplust (9,2 tuhat töötajat) ehk 15 % vabariigi kaubandusettevõtete arvust. Riigistamine jätkus: 1941. aastal 1.märtsiks oli natsionaliseeritud 825 ja Teise Maailmasõja alguseks ligi 1000 kauplust (Lisa 3). Hulgikaubandus oli selleks ajaks sajaprotsendiliselt riigistatud. Erakätesse oli jäänud umbes 4 tuhat väikekauplust, mille tegevus oli kontrolli all. Normeeritud kaupu müüdi ainult ostulubade alusel. Eestlastele anti ostulubasid piiratud arvul, nende põhjal toimuv müük oli minimaalne. Põhiliselt sai ostulubasid see osa kohalikust elanikkonnast, kel oli tutvusi hitlerlastega. Tavaline kodanik sai okupatsiooni ajal heal juhul ostuloa paarile sukkadele. Ostuloa alusel kaubastatavalt kaubalt arvestati ka nn. ostupunkte. Nende hulk oli diferentseeritud rahvuslike tunnuste alusel. Nii oli eestlastel aastas lubatud näiteks tekstiilikaupu osta 6 punkti, nn
Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann andis augustis 1942 loa luua SS-i alluvuses Eesti Leegioni (väeosa Eestis). Majanduspoliitika Eestis oli vastuoluline. Ühelt poolt oli peaülesandeks Saksa sõjaväe ja tsiviilelanikkonna varustamine. Teisalt pidi Eestist tulevikus saama osa Suur-Saksamaast, seega aitasid võimud mingil määral kaasa Nõukogude okupatsioonist tulenenud kahjude hüvitamisele. Üldine elatustase langes. Eriti raskesse olukordu sattusid linnaelanikud, keda varustati ostulubade alusel. Põllumeestele määrati toiduainete müüginormid. Eestist veeti Venemaale 32 000 mobiliseeritut. Nad saadeti tööpataljonidesse mis sarnanesid sunnitöölaagritega. Sinna koondati poliitiliselt ebausaldusväärsed mehed, keda ei söandatud rindele saata. Seal kasutati neid füüsiliselt rasketel töödel ja nende toitlustamine, varustamine ning arstiabi olid allpool igasugust arvestust. 1943. aasta sügisel korraldas Saksa armee Eestis esimesed otsesed sundmobilisatsioonid. Kokku
Sakslased viisid küll ellu oma ideid, kuid vajasid ikkagi enda kõrvale kohalikest ametnikest koosnevat institutsiooni. Selleks sai Eesti Omavalitsus, mille eesotsas oli Hjalmar Mäe. Saksa majanduspoliitika oli Eestis vastuoluline. Määrati põllumeestele müüginormid, sakslased ei tahtnud tagastada nõukogude võimu poolt riigistatud varasid endistele omanikele, elatustase langes ja eriti raske oli linnaelanikel, sest toidu- ja tarbeesemetega varustati neid ainult ostulubade alusel. Sel ajal hukati umbes 7800 eesti elanikku, enamik neist oli eestlased. Natsid hakkasid ellu teostama oma repressiooni ning genotsiidi. Nad tegutsesid oma rassipoliitika järgi, mis nõudis täielikku rassipuhtust, ennekõike juutide ja mustlaste massilist hävitamist. Kuna käis sõda, siis juhtus nii, et eestlased sattusid pahatihti sõdima nii Vene kui ka Saksa riigi poolele
sakslaste käepikeduseks. · Eesti kindralkomissariaat oli ajutine moodustis, sest sõja võidukale lõpule pidi järgnema ,,uue Euroopa'' kujundamine. Majandusolud · Põllumeestele määrati kohustuslikud toiduainete müüginormid · Natsionaliseeritud varasid jäeti sõjasaagina Kolmanda Riigi käsutusse. · Üldine elatustase sõja-aastail langes. · Linnaelanikke varustati toidu- ja tarbeainetega ostulubade alusel. · Eesti Rahva Ühisabi eesmärk oli abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. Ühisabi keskendus toiduainete, seemnevilja, küttepuude, rõivaste jms jaotamisele, kusjuures eelistati kommunistliku reziimi ohvrite ja Saksa sõjaväes teenivate eestlaste perekondi, samuti paljulapselisi peresid. Repressioonid ja genotsiid · Saksa okupatsiooni aastail hukati umbes 7800 Eesti elanikku. Enamik ohvreid olid eestlased.
Seetõttu aitasid Saksa võimud isegi mingil määral kaasa Nõukogude okupatsioonist tulenenud majanduskahjude hüvitamisele ja sõjapurustuste likvideerimisele. · Nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid ei tagastatud endistele omanikele. · Nõukogulik maareform tühistati, kuid enamik talunikke jäi endiselt maakasutajateks. · Üldine elatustase langes. Eriti raskesse olukorda sattusid linnaelanikud, keda varustati toidu- ja tarbeainetega ostulubade alusel. Nii aga ei suudetud inimeste vajadusi rahuldada. Eesti Rahva Ühisabi eestlaste enese algatusel loodud, eesmärgiks abistada Nõukogude okupatsiooni ja sõja tõttu kannatanuid. · Hukati umbes 7800 Eesti elanikku, enamik ohvreid olid eestlased. Kui esialgu olid repressioonid suunatud peamiselt kommunistide ja teiste kollaborantide vastu, siis peatselt algas ka rahvuslaste, anglofiilide ja sõjavastaste vangistamine. Juute hukati
annaabi.ee 
