ennast, vaid peegeldavad nende resultatiivsuse üht väga olulist külge. Kulude ja toimingute tulemuste vahel võib olla otsene seos, kuid alati ei pruugi olla. Põhjuseks tõsiasi, et tarneahelas ja väljaspool seda toimivad erinevad sise- ja välistegurid, mis võivad mõjutada tarneahelas kajastuvaid kulusid. Mitmed kulud tarneahelas ei sõltu üleüldse sellest, kuidas tarneahel töötab, vaid sellest, kuidas ahel on disainitud. Nii määratakse veokulude suurused ostukohtade kaugusega ja Incoterms tarneklauslitega. Paremini on juhtitav jaotuslogistika kulu. Seda on võimalik muuta muutes saadetise suurust, tarnete sihtkohti, pakkimisviisi jne. Säilituskulud hankelogistikas on sõltuvad otseselt tellimuste suurusest ja tellimise sagedusest, mistõttu on neil arvestatav tarneahela sisene mõju selle kogukuludele. Tarnevõime võiks olla üheks tarneahela toimimist iseloomustavaks mõõdikuks, kuid
Peaaegu iga toode võib muutuda tarbijale teenuseks, kui toote müüja teeb jõupingutusi tarbija väga detailsete nõudmiste täitmiseks. Kui selliseid jõupingutusi ei tehta, ei saa protsessi nimetada teenindamiseks. (Tooman, Mae, 1999:17-18) Teenindust teostav inimene aitab tarbijal teha õigeid ostuotsuseid läbi erinevate tegevuste ja personaalse tähelepanu, tõstes sellega ettevõtte mainet ja kasvatades kliendibaasi. Teenuste pakkumine ja teenindustase on klientidele muutunud ostukohtade valimisel tähtsaks kriteeriumiks. Seetõttu on teenindus muutunud iga müüja jaoks võimsaks salarelvaks, mis annab kliendile põhjuse just seda ettevõtet korduvalt külastada. Teenindamise seisukohalt on vana kliendi tagasitulemine tähtsam, kui uue kliendi ootamine. (Tooman, Mae, 1999:17) Selleks, et pakkuda pidevat ja stabiilset teeninduskvaliteeti, peab tööandja aru saama, et tema kõige põhilisem ning kallim väärtus on töötaja, kes esindab tema ettevõtet, suheldes
· Kui mul on suur rühm, jälgin esimesel peatumisel, kui palju kulub rühmal aega väljumiseks ja sisenemiseks. · Vaatamisväärsuste juures selgitan rühmale, kas sisenetakse iseseisvalt või koos minuga. · Juhul, kui tutvutakse koos giidiga, selgitan neile, et grupp peab püsima koos ja mulle igal pool järgnema. Kui vaja, tutvustan grupile majagiidi. · Teavitan neid tualettruumide, vee, karastusjookide, telefoni, ostukohtade, infobuklettide, giidiraamatute jms asukohast. · Pööran rühma tähelepanu turvalisusnõuetele; hoiatan, kui tee on ebatasane/ auklik/ lahtiste kividega/ libe/ kõrge tänavaserva jms. · Palun, et nad hoiaksid oma isiklikel asjadel silma peal. · Vajadusel juhendan neid pildistamisreeglite osas 13. Giidi ülesanded grupi majutamisel ja toitlustamisel · Palub grupil bussis olla, niikaua kui ta gruppi hotelli registreerib · Teostada paberil grupiuliikmete majutus tubadesse
pole tarbija jaoks olemas. 7. Tarbijakäitumine Tarbijale on iseloomulikud järgmised käitumistunnused: 1. on haritud, teab täpselt oma vajadusi; 2. valib teadlikult, esitab suuri nõudmisi; 3. on nõudlik toote suhtes, teadlik kvaliteedist; 4. ostab maitsest lähtuvalt; 5. soovib ehtsaid tooteid; 6. lisaks tootele vajab ka head teenust; 7. on kaubanduse suhtes kriitiline ja skeptiline; 8. tunneb ostukohtade mainet; 9. otsib ostumugavust, hindab aja kokkuhoidu; 10.taunib müüjate survet; 11.on küllalt tujukas, tabamatu; 12.on uudishimulik, soovib proovida uut; 13.mõtleb oma tervisele ja ka keskkonnale. Tarbijakäitumine on toodete ostmise ja tarbimisega seotud tegevus. Tarbijakäitumise uurimisel tuginetakse põhiliselt psühholoogiale. Tarbija uurimise põhilised vahendid on küsitlus, vaatlus ja eksperiment. 8. Tarbija otsusturprotsess
· ebaoluline positsioonimine kui brändi ja tarbija vahel on nõrk side, siis seda brändi pole tarbija jaoks olemas. 7. Tarbijakäitumine Tarbijale on iseloomulikud järgmised käitumistunnused: 1. on haritud, teab täpselt oma vajadusi; 2. valib teadlikult, esitab suuri nõudmisi; 3. on nõudlik toote suhtes, teadlik kvaliteedist; 4. ostab maitsest lähtuvalt; 5. soovib ehtsaid tooteid; 6. lisaks tootele vajab ka head teenust; 7. on kaubanduse suhtes kriitiline ja skeptiline; 8. tunneb ostukohtade mainet; 9. otsib ostumugavust, hindab aja kokkuhoidu; 10.taunib müüjate survet; 11.on küllalt tujukas, tabamatu; 12.on uudishimulik, soovib proovida uut; 13.mõtleb oma tervisele ja ka keskkonnale. Tarbijakäitumine on toodete ostmise ja tarbimisega seotud tegevus. Tarbijakäitumise uurimisel tuginetakse põhiliselt psühholoogiale. Tarbija uurimise põhilised vahendid on küsitlus, vaatlus ja eksperiment. 8. Tarbija otsusturprotsess
6 inimest 24-st ei jälgi üldse allahindluskampaaniad ning 4 inimest seevastu jälgib ja külastab teadlikult just neid kauplusi, kus on kampaania või temale huvipakkuv toode erihinnaga. Populaarseimaks vastusevariandiks kujunes sooduskampaania märkamine möödaminnes, mis on ka loogiliseim valik, sest kõik kauplused ei reklaami oma allahindlusi suurelt. Paljud inimesed astuvad kauplusesse sisse uudishimust ja ka lootuses leida enda jaoks sobiv toode nö hea hinnaga. Teadlikult nende ostukohtade külastamine, kus on allahindlused, sõltub suuresti ka poe asukohast ja kampaania toimumise ajast ning kestusest. Samuti on oluline toote omandamiseks tehtavad jõupingutused. Inimene armastab eelkõige kiirust ja mugavust. Võttes näiteks Säästumarketi, millel on 60 kauplust üle Eesti ja nende seas ka XL Säästumarket, kus on eriti soodsad hinnad, tuleb tõdeda, et antud kauplust külastavad eelkõige pigem lähiümbruse inimesed
ollakse nõudlikumad ja kvaliteedist teadlikumad. Tarbijad vajavad valikuvõimalusi olles uudishimulikud kõike uut proovima. Uueks trendiks on nauding sisseostude tegemise keskkonnast nagu kaupadest endast. Teisalt hinnatakse aja kokkuhoidu ja mugavust sisseostude tegemisel nagu ka head ligipääsu kauplustele. Inimesed nõuavad psühholoogilist, emotsionaalset ja isiklikku rahuldust tarbimisel ja kaupade hankimisel. Orienteerutakse ka aina paremini ostukohtade imagos ja usaldusväärsuses. Seega esitatakse kõrgeid nõudmisi ümbrusele, teenindamisele ja nõuannetele. Oluliseks peetakse ka noorena säilimist ja tervisele mõtlemist. Ostukäitumises on kliendid aina tujukamad ja ettearvamatumad, otsides sotsiaalset kontakti. Aina suuremaks on muutunud mõju teiste kultuuride tarbimisharjumuste poolt. Tuntakse kasvavat vajadust erinevate teenuste järele. (Tonndorf 1995, 25) Jaekaubandusettevõte sõltub oma turuosas konkurentidest
Kui midagi ostmisel või tarbimisel ebaõnnestub, nõuab tarbija selgitusi ja kahjude hüvitamist. Tarbijale on iseloomulikud järgmised käitumistunnused: 1. on haritud, teab täpselt oma vajadusi; 2. valib teadlikult, esitab suuri nõudmisi; 3. on nõudlik toote suhtes, teadlik kvaliteedist; 4. ostab maitsest lähtuvalt; 5. soovib ehtsaid tooteid; 6. lisaks tootele vajab ka head teenust; 7. on kaubanduse suhtes kriitiline ja skeptiline; 8. tunneb ostukohtade mainet; 9. otsib ostumugavust, hindab aja kokkuhoidu; 10. taunib müüjate survet; 11. on küllalt tujukas, tabamatu; 12. on uudishimulik, soovib proovida uut; 15 13. mõtleb oma tervisele ja ka keskkonnale. Tarbijakäitumine on toodete ostmise ja tarbimisega seotud tegevus. Tarbijakäitumise uurimisel tuginetakse põhiliselt psühholoogiale.
annaabi.ee 
