Ostuhulluse põhjused ja tagajärjed Tsivilisatsioon areneb automaatselt sooritavate toimingute hulga suurenemise tõttu -ALFRED NORTH WHITEHEAD- Mis võiks olla tänapäeval ostuhulluse põhjustaja ja mis on selle tagajärjed, miks lähevad inimesed hulluks odavate hindade pärast, nii et ostavad kaupa kokku ise et sellest aru saaksid või siis kui tuleb hull allahindlus siis minnakse kauplusesse seda saama ja siis lõpp kokkuvõttes nad lihtsalt tallatakse jalge alla, mille tagajärjeks võib olla inimese surm. Arusaadav, et kliendid on täna hinnatundlikud, kuid kui süüvida asja sisusse, siis isegi praegu ei ole hind enamasti prioriteed nr. 1, kuigi
Kõik proovivad üksteist üle trumbata hoolimata sellest, kui kahjustavalt see mõjub Maale (kirjuta suuretähega, kuna on mõeldud planeedi nime) ja kuidas see kulutab loodusvarasid. Odavad reklaami trikid panevad inimesed hullumeelselt ostlema. 37 Igasugune allahindlus kaubanduses tõmabab inimesi ligi tegema suuri oste, mis pole vajalikud. Allahindlustega pannakse inimesed arvama, et asjad on nüüd ja äkki odavamad, kuigi mõni aeg enen allahindlust tõstetakse hindu. Toimuvad igasugused ostuhulluse päevad, kus krabatakse lihtsalt asju kokku, mõtlemata kas need on vajalikud. Valitakse poest endale riided ja kantakse neid paarkorda või vähem. 36 +17 Inimeste elu lihtsustamiseks on paisatud kaubandusse palju tooteid. Kui võtta näiteks õhuvärksendajad elutoas. Väga lihtne oleks lihtsalt avada oma toa aken ja lasta sel mõnda aega lahti olla. Kuid minnakse lihtsamat teed pidi. Tarbimine on meie ühiskonna uus religioon. See on sport, mood ja meie elu lihtsustavad asjad.
lõpmatuseni, endale üle jõu käivalt pensioni tõstaks, või hakata ise mõtlema pikaajalise säästmise peale. Ostuhullus Ostuhullus - kas moetõbi? Kas asjad korvavad tundeid? Milleks mul on üldse kõike seda vaja, tõdeb nii mõnigi, kui hakkab rahulikult üle vaatama seda, mis järjekordsete "hullude päevadega" on koju tassitud või kataloogist tellitud. Kust jookseb piir? Nii mõnigi ameerika psühholoog arvab, et ostuhullusel on sarnaseid jooni söömishäirete ja kleptomaaniaga. Ostuhulluse küüsi jäänutest pihtisid mõned oma psühhiaatrile, et neile valmistab seksuaalset naudingut mündikolin poekassas või et nad kardavad pahandada müüjat, kui lahkuvad poest midagi ostmata. Ameerikas ravitakse raskemaid ostuhulle lausa masendusvastaste tablettidega, kergemate juhtudega püütakse toime tulla vestlusteraapiaga või piirangute panemisega krediitkaardile. Aga kui uute asjade ostmiseks on mõjuv põhjus: tahtmine muuta välimust uue töökoha või ametikõrgenduse tõttu
Säästmine ja ostuhullus on kaks täiesti vastandlikku asja. Säästmine on oma vara säilitamine ja hoiustamine. Ostuhullus aga on inimestele, kes laristavad oma raha ka täiesti mõttetutele asjadele ning ostetakse seda mida neil vaja tegelikult ei lähe. Ühesõnaga, kui ei osata oma raha hoida. Ostuhullus - kas moetõbi? Kust jookseb piir? Nii mõnigi ameerika psühholoog arvab, et ostuhullusel on sarnaseid jooni söömishäirete ja kleptomaaniaga. Ostuhulluse küüsi jäänutest pihtisid mõned oma psühhiaatrile, et neile valmistab seksuaalset naudingut mündikolin poekassas või et nad kardavad pahandada müüjat, kui lahkuvad poest midagi ostmata. Ameerikas ravitakse raskemaid ostuhulle lausa masendusvastaste tablettidega, kergemate juhtudega püütakse toime tulla vestlusteraapiaga või piirangute panemisega krediitkaardile. Aga kui uute asjade ostmiseks on mõjuv põhjus: tahtmine muuta välimust uue töökoha või ametikõrgenduse tõttu
ostame piima, leiba, saia, latt vorsti ja võid. Iga asja ümber on kileümbris, mis tehakse naftast, iga toodet on transporditud masinatega, mis paiskavad ümbrusesse süsihappegaasi ja muid gaase. Ma ei ütle midagi tarbimise kohta, kuid ületarbimine on kindlasti üks asi, millele peame mõtlema. Mitte ainult shoppamisele mõeldes, vaid ka elektri, vee, energia ja muude resursside kokkuhoidmises. Milleks raisata elektrit vannitoas, kui seal keegi ei ole ? Milleks visata ära toitu, mis ostuhulluse käigus ostetud ja külmkapi tahaseina seisma jäätud ? Kas siis tõesti ei ole midagi muud teha sellega ? Mis ma ütelda tahan, on see, et shoppamine laastab loodust, rahakotti jne. Milleks osta endale tarbeasju, mida niikuinii vaja ei lähe ? Võtame näiteks igasuguse pudi-padi milleta saaks niisama ka elada. Selle raha, mis investeeritud madalakvaliteetsetele mänguasjadele ja muudele vidinatele saaks investeerida millegi suurema jaoks, või isegi parem : ära annetada
aeglasemalt. Selle asemel aga kinnisvara hinnatase on lausa langenud. Kinnisvara ongi muutunud oluliseks investeerimissihtmärgiks ning tulevikus on parim pensionikindlustus kindlasti kinnisvara. Ostuhulluseks võib lugeda seda, kui ostmine hakkab enda või pere rahakoti peale käima nii, et igaks järgnevaks ostuks peab raha laenama või ei suudeta enam makse maksta. Ostuhullusesse satuvad märkamatult need, kelle sissetulekud on suuremad. Psühholoog Voldemar Kolga arvates on ostuhulluse puhul tegemist tõsiseltvõetava haigusega, sest teatud piirist võib ostlemine haiguseks muutuda. Selle häire üks tunnuseid on fanaatilisus, mis haarab sügavuti kaasa. Eesti inimesed mõistavad kriisi saabumist, kuid tarbivad nagu aasta tagasi. Me teeme valikuid oma igapäevast toidukorvi täites,mida ja kui palju osta. Ilmselt ei sõideta ka autoga enam nii palju ning ei osteta enam kaupa, mille ost ei ole ette planeeritud. Kuid kui hakkavad
Viimasel juhul ei aita isegi riiklikult tagatud hoiused, sest raha ostuvõime väheneb. Kolmandaks pankade konservatiivne laenupoliitika. Üks osa tarbijaid, kes on kaotanud lootuse kodulaenu saada, suunab koduostuks säästetud omakapitali tarbimisse. Selle tulevikuks säilitamine on riskantne. Lisaks jäävad neile, kes on kavatsenud kodu soetada ja harjutanud pangalaenu tagasimakseid kokku hoidma, aga ei ole laenu saanud, suured summad tarbimiseks alles. Neljas ja ilmselt põhiline ostuhulluse tekitaja on psühholoogiast tuntud tõde: kui kaupmees suudab luua defitsiidi tunde (ainult ,,hulludel päevadel" allahindlus 60%; kaupa on piiratud kogustes; pakkumine kehtib, kuni kaupa jätkub!), siis tarbija valib suure tõenäosusega ostukäitumise, tekib ostupalavik. Kuid kindlasti võtavad Eesti praegust majanduslikku olukorda tõsiselt paljud inimesed. Nad mõistavad kriisi saabumist. Ilmselt ei sõida nad enam autoga nii palju kui pool aastat tagasi. Kasutades rohkem ühistrantsporti
Inimeses peab tekkima tunne, et ta vajab mõnda eset. Sama tüüp nõustas ka autokompaniisid, kuidas paremini reklaamida. See on lausa vastik, et inimesed, kes on õppinud tundma inimmõistust, selle edendamise ja parandamise asemel püüavad seda hoopis mõjutada enda finantskasumi eesmärgil. Iga isik peab ise aru saama, et temaga ainult manipuleeritakse ja kasutatakse suurte kompaniide taskutäitjatena. Kuidas aga võivad pikad reklaamipausid veel peale ostuhulluse ja selle vastaste vaheliste pingete pereelule negatiivselt mõjutada? Omast käest võin tuua näite, kus on inimene, kes ei salli reklaame ja ei viitsi neid vaadata ning tema käes on televiisori pult. Ta hakkab klõpsutama kanalite vahel edasi ja tagasi, et reklaami pausi ajal vaadata mõne teise kanali pealt mõnda muud saadet, aga samas ka tahab vaadata ega teise kanali pealt pole filme edasi hakanud käima. Selline klõpsutamine paljudele ei meeldi ja käib neile lausa närvidele. Sellest
omamisest. Kui sügav on ostusõltuvuse probleem? x USAs on ostumaania käes kannatajate arv kümnel viimasel aastal kasvanud 5%-10%, Saksamaal on kergemini või raskemalt põdejaid kuni neljandik rahvastikust, Inglismaal ostab kolmandik küsitletuist aeg-ajalt mittevajalikke asju x Karta on, et ka Eestis kannatab avaliku või varjatud ostumaania käes sama suhtarv inimesi, sest soodumus ostuhulluse väljakujunemiseks on ju sarnane, hoolimata sellest, mis rahvusest inimene on. Vaid raha oma ostuhullust rahuldada on keskmisel ameeriklasel tõenäoliselt kõvasti rohkem kui keskmisel eestlasel Ostusõltuvuse mõõtmine: x Compulsive Buying Index (CBI), (Ridgway, Kukar-Kinnery and Monroe 2008) x Compulsive consumption: A Diagnostic Tool/Clinical Screener for Classifying Compulsive Consumers (Faber and O'Guinn 1989,1992) Impulsiivsuse mõõtmine:
annaabi.ee 
