Päike, inimeste endi ja muude kodumasinate tekitatud soojuse hulk on hästi isoleeritud ja korraliku ventilatsioonitehnikaga majas enamjaolt piisav, et seda soojana hoida. Mõõdukalt on lisaenergiat vaja vaid külmadel talvedel. Passiivmaja idee on tänaseks 30 aastat vana ja tegelikkuses peaksid sellised olema kõik majad. Täna kulutatakse meie eramajades ja kortermajades sooja saamiseks aasta jooksul kütuseid hulgas, mis vastab 20-30 liitrile diiselkütusele iga ruutmeetri kohta. Kas te ostaksite igapäevasõitudes auto, mis 100 km läbimiseks kulutab 20-30 liitrit kütust? Passiivmaja puhul on arvestuslik kulu kütmiseks 3-4 liitri kütust iga ruutmeetri kohta aastas. Selleks tuleb kasutada parema soojapidavusega seinamaterjale, aknaid ja uksi. Selleks, et õhupidav maja elamiseks ka mugav oleks, tuleb tagada hea ventilatsioon. Ventilatsioonisüsteem peab tooma inimesteni värske õhu, suunama tuppa tagasi väljaminevas õhus oleva soojuse ja vältima ruumide liigniiskeks muutumist.
OTT Kalle, kuhu lubatud toss ja alks jäi? KARL: Joodikud polnud nõus ostma ja me ise ka alles 15, ei anta poes kätte ju. MIKK: Mingi mõtetu mees oled, oleks vähemalt siis mõne totsigi siia sebinud! KARL: No mul see vanemante ront seisab garaazis, lähme organiseerime eided ja pläru.. OTT: Mida me passime siis, ajage tagumikud maast lahti! Poe ees. KARL: Liigutame kiiremini, kell kohe kümme, pood suletakse ju.. MIKK: Vabandust, kas te meile suitsu ja alkoholi ostaksite, maksame topelt peale.. MEES TÄNAVALT: Ikka, mida soovite? OTT: Võtke punast marpsi ja sikspakk õllet. Mees saabub kõliseva kotiga. MEES TÄNAVALT: Olge lahked. MIKK: Oh, tänks mees. KARL: Nüüd on vaja veel tibid orgunnida! OTT: Mind see naabritrüdruk hullult erutab. MIKK: Sa julged mu totsi vaadata? Poisid hakkavad kaklema ning Mikkul lüüakse nina veriseks. MIKK: No tore, nüüd püksid ka verised ja nina ka valutab. KARL: Teeks paar õllet, küll sa oma nina siis ära unustad.
Päike, inimeste endi ja muude kodumasinate tekitatud soojuse hulk on hästi isoleeritud ja korraliku ventilatsioonitehnikaga majas enamjaolt piisav, et seda soojana hoida. Mõõdukalt on lisaenergiat vaja vaid külmadel talvedel. Passiivmaja idee on tänaseks 30 aastat vana ja tegelikkuses peaksid sellised olema kõik majad. Täna kulutatakse meie eramajades ja kortermajades sooja saamiseks aasta jooksul kütuseid hulgas, mis vastab 20-30 liitrile diiselkütusele iga ruutmeetri kohta. Kas te ostaksite igapäevasõitudes auto, mis 100 km läbimiseks kulutab 20-30 liitrit kütust? Passiivmaja puhul on arvestuslik kulu kütmiseks 3-4 liitri kütust iga ruutmeetri kohta aastas. Selleks tuleb kasutada parema soojapidavusega seinamaterjale, aknaid ja uksi. Selleks, et õhupidav maja elamiseks ka mugav oleks, tuleb tagada hea ventilatsioon. Ventilatsioonisüsteem peab tooma inimesteni värske õhu, suunama tuppa tagasi väljaminevas õhus oleva soojuse ja vältima ruumide liigniiskeks muutumist.
Kuna võib rikkuda hoone niiskusreziimi. 2.1 EPS Üks enimkasutatav materjal on EPS (Expanded polystyren) valge vahtpolüsterool, paisutatud polüstüreengraanulite liimumise tulemusena tekkiv materjal, milles on 2% polüstüreenplasti ning ülejäänud 98% on puhas õhk, graanulite vahel on õhuruum, mis siis võimaldab niiskusel materjali tungida. Ei sisalda hallitavad ega mädanevaid komponente ega ei ole tervisele kahjulik. Kuid ostes tuleb tähele panna ka seda, et ostaksite ikka vundamendi soojustamiseks mõeldud EPS-i, mitte tavalise, markeeringutega EPS60F, EPS80F, EPS100F, EPS200F. Seega peab jälle mainima, et eelnevalt tuleb korralikult materjale uurida, et vältida hilisemaid probleeme. EPS-isolatsioonimaterjalide koormustaluvus on vahemikus 50...400 kPa Plaatide kõige tavalisem suurus on 1000 x 1200 mm ja paksus vahemikus 10...500 mm EPSI omadused on järgmised: · Hea soojapidavus · Helikindlus ja toimiv tuuletõkkena
originaalsele mõtlemisele ( sõnastage teooria, koostage, esitage teine võimalus, kujutlege..); 6. Hinnanguküsimustele vastates langetatakse põhjendatud otsus mingi lahenduse, meetodi, idee vms. väärtuse kohta ( andke hinnang, esitage oma seisukoht, mis on tähtsam,parem, sobivam..). Küsimused oma ülesehituselt võivad olla: - --- -- otsesed ja kaudsed, esimesi loetakse paremateks, annavad objektiivsema vastuse (millisest materjalist pükse ostaksite villane, strets,- lavsaan jm.; kaudne kas te ostaksite pükse mingi materjali valikuga?); faktilisi ( spetsiifilisi, erialaseid ) teadmisi eeldavad küsimused ; arvamusi eeldavad küsimused ( mis on kognitiivne meetod?); lahtised e. avatud küsimused, milledele ei järgne vastuste variante, võib ise vastata oma arvamuse või teadmiste kohaselt, näidates samal ajal ka vastaja informeeritust antud temaatika osas ; kinnised küsimused, milledele järgnevad vastuste variandid
4. Küsimustes ei tohiks olla suunavaid sõnu ja fraase. A) Mis teile toote juures ei meeldinud? B) Kas tootel oli mingeid omadusi, mis teile ei meeldinud? ___jah ___ei. 5. Tuleb vältida kahekordseid küsimusi! Kas Kaubamaja klienditeenindus on kiire ja sõbralik? 6. Kas küsimusel on võimalik vastata nagu me soovime. Kas tarbija ikka teab seda toodet, mille kohta me küsimusi esitame? 7. Põhimõtteliste alternatiivide väljatoomine. A: Kas te ostaksite plastipudelis õlle? B: Kaupluses, kus ostate õlut on korraga saadaval nii plastikpudel, kui ka klaaspudel.Kas ostaksite a)plastikpudeli, b) klaaspudeli c)mõlemad. 8. Valiidsuse ja usaldatavuse kriteeriumid. - asjakohasus, - mälu. 9. Ei tohiks kasutada mitmeti tõlgendatavaid sõnu: „tavaliselt”, „tihti”, „sageli”, „mõnikord”, „vahetevahel” jne.. Näit. Kas Te mõnikord käite kinos? 5.1.5 Küsimuste õige järjestamine Üldstruktuur võiks olla selline :
oleks valge vein (.) mjaa (.) ma pean ühe veel võtma (.) mis siis et vesisem aga ikkagi maasikas on [alati maitsev] K: [((mugistab naerda))] J.M: jaa jaa jaa no vaatame nüüd see on nüüd veidi (.) mmm: ((sööb)) (...) minul on oma arvamus tekkinud (.) see teine siit=pakist ei olnud nii vesine aga maitse=poolest on ta kõvasti hapum võrreldes selle poole maasikatega mis olid ssügavmagusad nagu me kokku leppisime (.) kuidas teie arvamus on (.) k kumbasid te nüüd ostaksite kui te saaks kõigepealt maitsta K: noo (.) ikka neid J.M: ikka neid ikka neid jah (.) riigi poolest (.) mis te siis pakute mina pakkusin algul et need on poolast need on eestist K: need on eestist need on poolast J.M: nii tuvastame siis (.) pidulik hetk ((tõstab kaussi)) (…) need on eestist [teie=arvates] 35 K: [mjah] J
vaatlustehnikat kasutatakse näiteks reklaamuuringutel, kus inimestele näidatakse erinevaid reklaamikuulutusi ja mõõdetakse keha külge kinnitatud andurite abil nende psühholoogilist reaktsiooni. Vaatluse kasutusalad turunduses Vaatlust on soovitatav kasutada: · kui nõutakse tulemuste kõrget täpsust. Aastaid on firmad uue toote turule toomisel kirjeldanud selle ideed respondendile või näidanud uue toote mudelit ja uurinud inimeste reaktsiooni küsimustega nagu ,,kas te ostaksite seda kaubaartiklit, kui see oleks kättesaadav kaubamajades?", ,,kui palju te selle eest maksaksite?", ,,millist kahest pakendist te eelistaksite?". Taolise verbaalse lähenemisega ei saa tegelikku pilti potentsiaalsete tarbijate suhtumisest tootesse ja selle müügivõimalustest. Täpsemat testi tarbijate reaktsioonist uuele tootele saab teha, kui panna toode müügiletile ja registreerida, kui palju seda ostetakse. See nõuab