Madal fragmentide stabiilsus stimuleerib pehme kalluse teket, mida pärast asendatakse kõva kallusega. Luukoe paranemine algab murru otsetest natuke kaugemal, kus verevarustus on vähem kahjustatud. Pehme kalluse suurus ja kõhrkoesisaldus sõltub murrufragmentide stabiilsusest. Intramembranoosne ossifikatsioon 4 Intramembranoosset ossifikatsiooni alustavad prekursor-rakkudest tekkinud osteoblastid. Murruotste vahele kasvab granulatsioonkude. Kallus kasvab murru suunas, kui ta jõuab piirkonda, kus verevarustus ei ole piisav, hakkab toimuma endokondraalne ossifikatsioon. Endokondraalne ossifikatsioon Murrupiirkonna hüpoksilised tingimused võimaldavad ainult kõhrkoe kasvu ja seega endokondraalset ossifikatsiooni. Kondrotsüütide vahele kasvavad uued veresooned.
intensiivselt jagunevate kõhrerakkude tsoon · Luustumistuumad epifüüsis · Epifüüsiplaat Epifüüsiplaat · E. võimaldab luude pikikasvu kõhrerakkude paljunemise tulemusel · E. eristatakse järgmisi tsoone hävivate kõhrerakkude tsoon hüpertrofeeruvate kõhrerakkude tsoon, jagunevate kõhrerakkude tsoon · Luude pikikasv lõpeb epifüüsiplaadi läbimurdmisel · Luud kasvavd jämedamaks pealistumise e. apositsiooni teel perikondraalse ossifikatsiooni arvel Epifüüs Luu Kaltsifitseerunud kõhr Muutusteta kõhr Proliferatsiooni tsoon Hüpertroofia tsoon Kaltsifitseeruva kõhre tsoon Resorptsiooni tsoon Luu Osteoklast Veresoon Osteoblastid Diafüüs Luukoe regeneratsioon · Esimene reaktsioon on hematoomi teke tingituna luuüdi ja periosti veresoonte katkemisest · Peale koagulatsiooni tungib hematoomi
pealistumise teel perikondraalsel ossifikatsioonil Luukoe regeneratsioon Kahjustuse korral hakkavad kambiaalse kihi rakud paljunema, muutuvad osteoblastideks, mis moodustavad kahjustuse kohas põimikluu. Luumurru korral haarab põimikluu murru enda sisse ja tungib luu fragmentide vahele. Moodustub fibroosne, siis kondrofibroosne, seejärel kondraalne ja luuline kallus, lõpuks formuleerub luukude. Posttraumaatilises faasis eristatakse intramembraanset ja kondraalset ossifikatsiooni. Patoloogia korral jääb murru kohta püsivalt vohama sidekude, tekib ebaliiges. 10. loeng M. Aunapuu Närvikude Areneb neuroektodermist, koosneb neuronitest ja gliiarakkudest. Uusi närvirakke peale sündi ei teki, va gliiarakud, mis tekivad ka peale sündi. Närvikude koosneb rakkudest ja kiududest. Tervet närvirakku ei näe histoloogilises preparaadis, kuna aksonid võivad ollla kni meetripikkused. Näeme mikroskoobis raku keha, lühikesi jätkeid e. dendriite ja aksoni algust.
tekib 2 uut veresoont Kuidas ja millistes anatoomilistes struktuurides toimub hematopoees? Hematopoiees leiab eri arenguetappidel aset eri anatoomilistest struktuurides - rebukoti veresaarekestes, embrüonaalses maksas, luuüdis. Luukoe moodustumise mehhanismid: osteogenees - luukoe moodustumine; skeletiluud pärinevad 3 regioonist (paraksiaalne mesoderm, külgplaadi mesoderm, kraniaalne neuraalhari) Oska kirjeldada ja võrrelda: intramembranoosset ossifikatsiooni - mesenhüümi otsene konversioon luukoeks endokondraalset ossifikatsiooni - mesenhüümi rakud diferentseeruvad kõhrerakkudeks, alles hiljem luurakkudeks osteoblast - luuraku eellasrakk, neist moodustuvad osteotsüüdid osteotsüüt - luurakk osteoklast - aitab laiendada luuüdiõõnsust kõhreümbris luuümbris/periost - luu jämeduskasv toimub periosti osteoblastide poolt sekreteeritud luumaatriksi lisamisega; seest laiendatakse luuüdi õõnsust
imetajad) jäsemete ülesehitus jaotatakse sõltuvalt proksimaalsest- distaalsest (lähimine-kaugmine) asukohast kehatelje suhtes: proksimaalselt paiknevaks stülopoodiks (õlavarreluu ja reieluu) keskmiseks seugopoodiks (küünarluu, kodarluu; sääreluu, pindluu) distaalselt paiknevaks autopoodiks (randmeluud, kämblaluud, sõrmeluud, pöialuud, varbaluud) Luukoe moodustumise mehhanismid: Oska kirjeldada ja võrrelda intramembranoosset ossifikatsiooni ja endokondraalset ossifikatsiooni (osteoblast, osteotsüüt, osteoklast, kõhreümbris, luuümbris/periost, kondrotsüüdid ja hüpertroofsed kondrotsüüdid jmt). Osteogenees ehk luukoe moodustumine. Skeletiluud pärinevad kolmest regioonist: 1) Paraksiaalne mesoderm – aksiaalskelett (selgroog, roided) ja osa koljuluid 2) Külgplaadi mesoderm – jäsemete skelett, rinnak 3) Kraniaalne neuraalhari – näokolju luud ja kõhred, rangluu
plasmamembraanid liituvad. Sekundaarne ootsüüt lõpetab meiootilise jagunemise, tekib emaspronukleus. Spermi saba degenereerub ja temast moodustub isaspronukleus. Emas- ja isaspronukleused liituvad moodustades uue raku, mida nimetatakse sügoodiks. 2. Kondraalne luustumine Lammutava kõhre asemell moodustavad enkondraalse luu põrgakesed, mille vahele jäävad pilujad ruumid moodustavad primaarse, hiljem sekundaarse luuüdiga täidetud luukanali. Luustumine toimub nn ossifikatsiooni- ehk luustumisjoonel. Luustumisjoont koos temast distaalsemale jääva muutuva kõhrega nimetatakse luustumistsooniks – epifüüsiplaadiks. Dünaamilise struktuuriga epifüsiplaadil saab eristada 4 tsooni: 1. Muutumatu hüalinne kõhr 2. Kõhrerakkude paljunemise tsoon 3. Kõhrerakkude sammaste tsoon 4. Kõhrerakkude lammutus- ja luu moodustumistsoon Luu enkondraalsed pikikasvu võib kaudselt võrrelda kõhre interstitsiaalse kasvuga. 3
2. Lihaste vigastused võivad tekkida läbi: • hävimise, purustuse (ingl.k crushing) 9 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik • rebendi (ingl. k laceration) • isheemia- kohalik verevähesus • ektoopilise ossifikatsiooni (väljaspool normaalset kohta tekkiv luustumine) 3. Närvivigastused võivad tekkida • venitamise • hävimise tagajärjel 4. vererakkude vigastused tekivad • spasmi • hävimise • venitamise tagajärjel. Nagu varem mainitud, on pehmete kudede vigastustel väga palju erinevaid põhjusi nagu näiteks liiklusõnnetused, spordivigastused, lihtsad igapäevategevused nagu kõndimine tänaval
annaabi.ee 
