,,Hapnik" Referaat keemiast 2008/2009 õppeaasta Sisukord Sisukord...................................................................lk. 2 Hapniku üldtutvustus.....................................................lk. 3 Hapniku avastamine.....................................................lk. 3 Õhk ja selle koostisosad................................................lk. 4 Osoonikiht................................................................lk. 5 Fotosüntees...............................................................lk. 6 Kõdunemine..............................................................lk. 6 Mädanemine...............................................................lk. 7 Roiskumine.................................................................lk. 7 Põlemine..................................................................lk. 7 Kasutatud kirjandus.....................................................lk. 8 ...
kuid osoonimolekulis on neid kolm (trihapnik). Osoonimolekulid tekivad fotokeemilise reaktsiooni tulemusena. Kuigi osoon paikneb väikestes kogustes terves atmosfääris alates maapinnast kuni umbes 95 kilomeetrini, paikneb enamik osooni (ca 90%) stratosfääris, mis asub 10–50 km kõrgusel maapinnast. Meie laiuskraadil on osooni kõige rohkem 20–22 km kõrgusel. Maapinnalähedase kihi (troposfääri) piiridesse mahub umbes 10% kogu atmosfääris leiduvast osoonist. Osoonikihist räägitakse seetõttu, et enamus osoonist mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku. Osoon tekib põhiliselt ekvaatori kohal olevas stratosfääris, seal on osooni teke intensiivsem kui selle lagunemine. Ekvaatorilt liigub osoonirikas õhk pooluste suunas, kus vastupidi on ülekaalus osooni molekule lõhkuvad protsessid. Osoonikihi paksuse all mõistetakse kujuteldava ainult osoonist koosneva kihi paksust,kui kõik atmosfääris leiduvad osooni molekulid õnnestuks tuua merepinna
kõrguse kasvades kiiresti. Õhk on sellisel kõrgusel juba üsna hõre. *TERMOSFÄÄR (Ulatub 1000 km ni läheb sujuvalt üle avakosmoseks) - temperatuur hakkab uuesti kasvama. Õhumolekule on sellisele kõrgusele jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. *maapinnale langeva päikesekiirguse hulk sõltub: - koha geograafilisest laiusest Päikese kõrgusest horisondil, -atmosfääris olevast tolmust, veeaurust - osoonikihist - öö ja päeva pikkusest - pilvisusest, - aluspinna omadustest. * Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe *MAA SOOJUSKIIRGUS - Kõrgema temperatuuriga maapinnalt suunatud kiirgus madalama temperatuuriga atmosfääri. * Mussoonid sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest - Talvemussoon: Tuul maalt merele, maa kohal kõrgrõhkkond - Suvemussoon: Tuul merelt maale
Atmosfääri vastukiirgus On kõrgema temperatuuriga atmosfääri poolt madalama temperatuuriga maapinna poole suunatud kiirgus. Efektiivne kiirgus On Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Maa pinnale jõudev kiirgus · Hajuskiirgus · Otsekiirgus · Kogukiirgus Maapinnale jõudva päikesekiirguse hulk sõltub · Koha geograafilisest laiusest Päikese kõrgusesst horisondil · Osoonikihist · Öö ja päeva pikkusest pilvisusest · Atmosfääris olevast veeaurust · Aluspinna omadustest (neelab/peegeldub) Üldine õhuringlus - atmosfääri haarav püsiv õhuvoolude süsteem · TUUL õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes. Mõjutatud õhurõhkude erinevusest. · ÕHUMASS ühesuguste omadustega (temperatuur, niiskus) suur õhukogum. Saab oma omaduse maapinnalt. Õhumassid
mitte iseendale vaid hoopis järeltulevatele põlvkondadele, tihtipeale nendele hetkel veel ei Kasutatud Einar Vära ja Tõnu Tannberg „Lähiajalugu“ mõelda ning arvatakse, et küll ka nemad kuidagi hakkama saavad, kuid tegelikkuses peaks mõtlema reaalsetele ohtudele mis jäevad näiteks tuumajaamadest, tuumapommidest, kliimasoojenemisest ning globaliseerumisest. Näiteks avastasid 1980 ndatel aastatel teadlased suured augud Maad ümbritsevast osoonikihist, mis kaitseb meie planeeti ohtliku päikesekiirguse eest, kui nii jätkame muutub osoonikiht üha nõrgemaks ning järeltulevate põlvede jaoks on see kindlasti väga põletav probleem mille eest peaksime tegelikkuses ka meie juba hoolitsema. Minnes teadusest üle nüüd kultuurielu suurimate muudatusteni siis üheks tähtsaimaks kultuurielu muudatuseks pean ma moodi. Kuigi sõdadevahelistel aastatel muutus eelkõige naistemood siis muudatusi esines ka meestemoes
pinnal kevadel paistma hakkava päikesekiirguse toimel toimuvate reaktsioonide käigus vabanenud vabad kloori või broomi radikaalid lõhuvadki osooni, tekitades osooniauke. Suuremad osooniaugud on kujunenud polaaralade kohale. Kõige ulatuslikum ja väiksema osoonikihiga auk tekib igakevadiselt Antarktika kohale. Väiksem ja mitte nii tihti kujuneb põhjapoolusele Arktika kohale sarnaselt tekkiv osooniauk. Kuid mitte ainult polaaralad ei ole ohustatud õhukesest osoonikihist. 2006. aastal täheldati polaaraladest kaugel mägisel alal Tiibetis osooni suuremat õhenemist. Osooniaukude tulemusena jõuab maapinnani intensiivsem UV-kiirgus, mistõttu võivad inimestel tekkida nahakahjustused, seal hulgas nahavähk, ning silmakae. Taimede suhtes on täheldatud vastuolulisi nähtusi, nii kasvu pärssivaid kui stimuleerivaid efekte. Samuti võib siduda ilmastikuga kohanenud epideemiat põhjustavate viiruste tekke osooniaukudele maapinnani pääseva UV-kiirgusega.
TULEVA IONISEERIVA KIIRGUSE EEST MAGNETVÄLJA TELG EI ÜHTI MAA PÖÖRLEMISTELJEGA Van Alleni vöö- magnetväljas püütakse prootonid ja elektronid kinni ja need koonduvad magnetvälja jõujooni moodustades Magnettormid ja virmalised- kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid atm ülakihtides Gammakiirgus- elektromagnetiline kiirgus, tuleb tuumast. Kõige suurema sagedusega Ultravioletkiirgus( UV kiirgus)- üldiselt ohtlik eluorganimidele. Neeldub osoonikihis.Vähem ohutum on UV-A, mis tuleb osoonikihist läbi ja mis on päevituse ja D- vitamiini tekitaja. Erüteemne UV- põletust tekitav UV kiirgus Nähtav valgus- lainepikkus 380-760 nm Infrapuna kiirgus- 1 mm Raadiolained- üle 1mm CO2- fossiilsed kütused, turvas, põlevkivi. Suureneb aastas u 0,5 %. Süsinikuvarudest on seotud suurem osa muldadesse ja biomassi CH4- turba lagunemine ja muda käärimine märgaladel. Suureneb aastas u 0,75%. Tugevam kasvuhoonegaas kui CO2, aga teda on vähem atm
intensiivsusest. Võrastiku alusel paiknevad varjulehed sageli kõrgema veepotentsiaaliga ning nende õhulõhede juhtivus ja transpiratsioon on väiksemad kui ülemistel valguslehtedel. KIIRGUSKAHJUSTUSED: • Ultraviolettkiirgus, • Muutusi saab kiirgus põhjustada seal kus teda on palju ja kui ta ikka taimes neeldub. Atmosfääri osoonikihist tuleb läbi ainult ultraviolettkiirguse pikalainelisem osa (Osa UV-B-st ja UV-A). Ultraviolettkiirgust on rohkem ekvaatori lähedal ja kõrgmägedes, aga ka kohtades kus stratosfääri osoonikiht on õhuke. • Kui ultraviolettkiirgus taimes neeldub, pohjustab ta vabade radikaalide teket (oksudatiivset stressi) • Ultraviolettkiirgus neeldub ainetes, kus on palju kaksiksidemeid, nt DNA-s, valkudes, aminohapetes, taimsetes hormoonides (nt
ühikut ja lõunapoolusel alla 100 ühiku paksune. 2 punkti Miks on osoonikiht elusloodusele tähtis? .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. Nimetage üks oht inimese tervisele, mis võib tuleneda hõrenenud osoonikihist. .................................................................................................................................................. .................................................................................................................................................. 9.17. Pärast 2005 aasta jaanuaritormi Eestis, millega kaasnesid suured üleujutused, oli "Päevalehe" juhtkirjaks "Kuidas kütad, nõnda uputab. "Millisele globaalprobleemile autor viitas
ühikut ja lõunapoolusel alla 100 ühiku paksune. 2 punkti Miks on osoonikiht elusloodusele tähtis? ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. Nimetage üks oht inimese tervisele, mis võib tuleneda hõrenenud osoonikihist. ................................................................................................................................................. ................................................................................................................................................. 9.17. Pärast 2005 aasta jaanuaritormi Eestis, millega kaasnesid suured üleujutused, oli "Päevalehe" juhtkirjaks "Kuidas kütad, nõnda uputab. "Millisele globaalprobleemile autor viitas? 3 punkti .......
antitsüklon, soe ja külm front, mussoon, passaat, kasvuhoonegaas, kasvuhooneefekt, osoonikiht, happesademed, sudu; Osooniauk ehk osoonikihi oluline hõrenemine. Osooni leidub atmosfääris kõigil kõrgustel, alates maapinnast kuni umbes 95 kilomeetrini. Ligemale 90 % sellest paikneb stratosfääris, kus tema suhteline sisaldus õhu ruumalaühikus on palju suurem kui madalamal ja kõrgemal. Osoonikihist räägitakse seetõttu, et enamus osoonist mahub suhteliselt kitsasse kõrguste vahemikku. Meie laiuskraadil on osooni kõige rohkem 2022 km kõrgusel. Maapinnalähedase kihi (troposfääri) piiridesse mahub umbes 10 % kogu atmosfääris leiduvast osoonist. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses oli osooni troposfääris kakskolm korda praegusest vähem.
annaabi.ee 
