,,Juustutehnoloogia alane seletav terminikogu", koostaja Väino Poikalainen. Tartu, Eesti Maaülikool, 2011. 30 lk, A4 formaadis. Kättesaadav maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi kodulehel pdf-failina: http://vl.emu.ee/struktuur/toiduainete- tehnoloogia-osakond/projektid/. ,,Juustutehnoloogia alane seletav terminkogu" on ühekeelne (eesti k) seletussõnastik. Lisaregistrid puuduvad. Sõnastik on üles ehitatud lihttähestikuliselt, ei mõistepesi ei ole ühte viidud, nt käsitöönduslik juuretis, naturaalne juuretis, emajuuretis, määratlemata juuretis, määratletud juuretis, primaarne juuretis, sekundaarne juuretis, tarbejuuretis on leitavad omadussõnalise täiendi või liitsõna esitähe järgi. Samuti pole viidet juuretise artiklis neile terminitele. Pesatähestikulisena oleks sõnastikku eelkõige just õppuril kindlasti kergem kastutada. Mõistele on antud definitsioon ning enamasti järgneb pikem või lühem selgitus. Osa mõiste...
● ... Terminoloogia ● Terminoloogia on laiemas tähenduses oskuskeele õpetus ● Keemiaalased terminid, majandusalased terminid, muusikaalased terminid jne. ● Terminoloogias uuritakse sõnu, mida üldkeeles tavaliselt ei kasutata ● Riiklik programm „Eestikeelse terminoloogia toetamine (2008–2012)” Oskuskeeled ● Oskuskeelt kasutatakse erialasel ja ametialasel suhtlemisel ● Oskuskeele tekst on üldkeelsest teksist sageli keerulisema lauseehitusega Eesti keele oskuskeelekorraldus Eesmärk: ● ajakohane eesti oskuskeel ning eri valdkondi võimalikult ühtlaselt kattev oskussõnavara ● 2017- 50 000 eestikeelset oskussõna ühtses terminiandmebaasis ● terminikomisjonid, mis tegutsevad enamasti eriala- ja keelespetsialistide koostöös Kasutatud allikad http://www.eki.ee/keelenoukogu/strateegia.html https://et.wikipedia.org/wiki/Terminoloogia http://www.e-ope.khk.ee/ek/2013/keel_kui_suhtlusvahend/oskuskeel.htm l https://www.hm
Nad võivad olla nii ametlikud kui ka mitteametlikud. Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll ja Jüri Viikberg ,,Eesti murded ja kohanimed". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2002. Kohanimede ülevaate esimeses osas on juttu toponüümide olemusest, muutumisest ja uurimisest. Teine osa annab pildi Eesti kohanimede süsteemist, struktuurist, levikust, komponentidest ja morfoloogiast. Osa lõpetab peatükk tüüpilisematest Eesti kohanimedest. Üldkeelekorralduse alaliigid on oskuskeelekorraldus ja nimekorraldus. Seadusega on reguleeritud kohanimeseadus, nimeseadus ja ärinimed. Oluline roll nimeuurimises on Henn Saaril, kes oli nimekorralduses väga mitmekülgne. Henn Saari ,,Keelehääling". Eesti Raadio ,,Keeleminutid" 1975-1999. Koostanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus 2004. 1976. aastal ilmunud keelehäälingu järg on sisuliselt oma aja keele- ja ühiskonnaelu kroonika. Henn Saari igakuised Keeleminutid olid
eriala nõudel tekkinud oskuskeele loomulikkeelne nomineeriv üksus (sh sõnamoodustusmorfeemid, morfeemijärjendid, püsiväljendid) · Termin on üheainsa tähendusega, terminoloogilises väljas ehk süsteemis ja põhimõtteliselt defineeritav (kuid see on raske). · Termin alati seotud mõistega, ühetähenduslik või püüdleb selle poole, stiililiselt neutraalne, süsteemne. Terminilisus on olulisel määral tüve omadus (paljand, paljandiline, paljandama...) Oskuskeelekorraldus osa keelekorraldusest = üld- + oskuskeele- + nimekorraldus. Oskuskeelekorraldus on oskuskeele teadlik arendamine. Oskuskeel kirjakeele allkeel. Oskuskeele eripärad on vajadus ühetähenduslike sõnade järele, vajadus mõisteid üksteisest eristada (põhjus/ajend), abstraktsete üldistavate sõnade rohkus (kultuur, toode, teenus, kvaliteet). Oskus- ja üldkeele vahel pole selgeid piire: sõnad liiguvad oskuskeelest üldkeelde ja vastupidi (stress, keha).
Valter Tauli ,,Keelekorralduse alused" (nii inglis- kui eestikeelsena ilmus Rootsis 1968). Rahvusvaheliselt tuntud teooria. Henn Saari, Tiiu Erelt, Rein Kull. Vaidlused olnud alati. Vabariiklik õigekeelsuskomisjon, praegu: Emakeele Seltsi keeletoimkond. ,,Kirjakeele teataja", ,,Keelenõuanne soovitab". T. Erelt ,,Eesti keele ortograafia" M. Erelt jt ,,Eesti keele käsiraamat" 2002 Tiiu Erelt ,,Eesti keelekorraldus" Ilmumas Raimo Raagi raamat eesti keelekorraldusest 19. -21. sajandil. Oskuskeelekorraldus: Tiiu Erelt ,,Eesti oskuskeel" 1982, ,,Terminiõpetus" 2007 Arvi Tavast arvutiterminoloogia, oskuskeele teooria Oskussõnastikud, ülevaated Keeles ja Kirjanduses 5 aasta kaupa. ,,Õiguskeel" Eesti keele/kirjakeele ajalugu Arnold Kask, Lembit Vaba, Huno Rätsep: sõnavara ja grammatika ajalugu, ühtse eesti keele kujunemine. Tiit-Rein Viitso ,,Eesti keele kujunemine flekteerivaks keeleks" 1990. Paul Alvre: käänete, mitmusetüüpide, abisõnade jms kujunemine
a sõnavõistlus. • Auliikmed: Mati Hint, Mati Erelt, Reet Kasik, Huni Rätsep, Tiit-Rein Viitso. Keeletoimkonna juht Krista Kerge. • Keelekorralduse keskuseks on Eesti Keele Instituut. Tähtsamaid keeleküsimusi arutatakse tänapäeval Emakeele Seltsi keeletoimkonnas, varem tehti seda vabariiklikus õigekeelsuskomisjonis (VÕK). Traditsioonilised keelekorraldusharud on üldkeelekorraldus ja oskuskeelekorraldus, viimastel aastatel on hakatud hoogsalt tegelema ka nimekorraldusega (Peeter Päll). • Eesti keele uurimisele tänapäeval on iseloomulik arvutistumine –elektrooniliste andmebaaside loomine ning kasutamine uurimistöös. Tartu ülikoolis on koostamisel XX sajandi eesti kirjakeele tekstikorpused ( http://www.cl.ut.ee/korpused/ ), vana kirjakeele korpus ( http://www.murre.ut.ee/vakkur/), suulise kõne korpus
Keskne probleem oli keelenormide õpetamine koolis ja nõuti normide lihtsustamist. Keelekorraldustöö tulemused on näha õigekeelsussõnaraamatutes ja keelekäsiraamatutes. Viimase aastakümne keelehoolderaamatud on keelekorraldajate kirjutatud. Tiiru Erelti kõrval on keskseteks Maire Raadik, Tiina Leements ja Sirje Mäearu. Nemad on kahe viimase õigekeelsussõnaraamatu koostajad. Olulisemad keelehooldekirjutised on kogutud kogumikku ,,Keelenõuanne soovitab". Oskuskeelekorraldus-esimene eesti keele oskuskeelekomisjon alustas tööd 1908, see oli matemaatikaterminite töörühm. Ka oskuskeelekorralduses on kaks poolt-nii teoreetiline kui praktiline. Kolmekümnendad ja seitsmekümnendad olid oskuskeele tippaeg. Algselt vajati uut terminoloogiat, et võidelda venestumise vastu, 90ndatel vajati terminoloogiat, et kaasas käia teadusega. 1982 Tiiu Erelti ,,Eesti oskuskeel". Sama raamatu täiendus on ,,Terminiõpetus" 2007
On translators, interpreters, researchers, texts and their interrelations, Ljubljana 2007. Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare, Tiiu Erelt ja Ülle Viks 1995. Eesti keele grammatika 1. Morfoloogia, sõnamoodustus. Tallinn: Eesti TA Keele ja Kirjanduse Instituut. Mati Erelt, Tiiu Erelt ja Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat 3., täiend. trükk. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Tiiu Erelt 1972. Vene oskuskeelekorraldus 1970-ndate hakul. Koos põigetega kirjutaja kodurajale. Keel ja Kirjandus, 12, 743–754. Tiiu Erelt 2002. Eesti keelekorraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Tiiu Erelt 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. FAA 2012. Aeronautical Information Manual. Official Guide to Basic Flight Information and ATC Procedures. Federal Aviation Administration. Pamela Faber Benítez 2009. The cognitive shift in terminology and specialized translation. MonTI
annaabi.ee 
