Keel ja kunstid loovad kultuuriruumi. Lisades harjumused ja tavad, saame meile omase komberuumi. Eestlane saab olla igaüks, kui ta tunnustab meie keelt, kombeid ja väärtusi. Mitte kõike seda, mida me oma komberuumis ei soovi näha, ei saa me ära keelata. Ka sellega hävitaksime lõpuks omaenda vabaduse. Keelt ei kaitse käskude ja keeldudega. Keel on kaitstud vaid siis, kui seda edukalt õpetatakse siinviibivatele keelt mitte oskavatele inimestele. Komberuumi kaitsmise osa peab olema ka lugupidamine teiste tavade vastu, kuid ainult piirini, kus need ei hakka meie komberuumi ahistama. Noored elavad täna ja kohe. Me peame muutma sotsiaalse toe pakkumise noortele paindlikuks. Ühiskond on jõgi. Meie aja lugu on liikumine, minek ja tulek. Iga inimene vajab riiki. Me peame pakkuma oma rändavale kodanikule püsivat suhet riigiga, sõltumata tema asukohast maamunal.
aastal kokku nn piiblikonverents, et jõuda selgusele kumba kirjaviisi kasutada Piibli tõlkimisel. Lisaks sellele oli vaja Piibli keelele leida vasteid eesti keelest, sageli tuli lausa uued sõnad luua. Konverentside tulemuseks oli see, et Piibel jäi tõlkimata, kuna üksmeelele ei jõutud. 19. Näited eestikeelse kirjasõna arengust 17. sajandil. Lk 117-118 17.sajandi algul oli eestikeelsed trükised veel valdavalt vaimulik sisuga. Need olid mõeldud lugemiseks nii halvasti eesti keelt oskavatele kirikuõpetajatele kui ka talurahvale. Piibli rahvuskeeltes väljaandmine nõudis kirjakeele normeerimist. 1637.aastal koostas esimese eesti keele grammatika Heinrich Stahl. 1630.aastatel ilmus Stahli mitmeosaline käsiraamat. Tollased haritlased suhtusid eesti keelde kui eksootikasse. Eesti keele oskusega võis uhkustada tundengiseltskonnas ning eestikeelstele luuletuste kinkimine oli samuti väga positiivselt vastuvõetud.
Ta kritiseerib teravalt aadlit ja katoliku kirikut nende pillava eluviisi pärast ja taunis talurahva õigusetust. (Vahtre, 1993) Eesti kahes kirjakeeles ilmus aastail 1631-1710 vähemalt 45 raamatut. Raamatuid levitasid trükkalid ja raamatuköitjad, aga ka kirikuõpetajad ja kösterkoolmeistrid. 17.sajandi alguse eestikeelsed trükised olid veel valdavalt vaimuliku sisuga, mõeldud mite niivõrd talupoegadele lugemiseks, vaid abimaterjaliks puudulikult eesti keelt oskavatele kirikuõpetajatele. (Laur, 1999) 17.sajandi teasel poolel eestikeelse raamatu lugejate ring laienes- nendeks polnud enam ainult vaimulikud ja õpetajad, vaid ka talupojad. Seepärast taandub saksa keel estikeelsete trükiste tiitellehtedelt ja peatükkide algusest. 17.sajandi jooksul jäi üldiselt valitsevaks eesti keele saksapärane kirjutusviis ja grammatika vägivaldne painutamine saksa reeglite alla. Sellele suunale pani aluse Stahli grammatika aastast 1637. (Vahtre, 1993)
· Kodus õpetamine Kool tuli ehitada mõisnike raha eest. Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning kugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Eestikeelne kirjasõna: 17. sajandi alguse eestikeelsed trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga, mõeldud mitte niivõrd talurahvale lugemiseks, kuivõrd abimaterjaliks puuduliku eesti keelt oskavatele kirikuõpetajatele. 1637. a. koostas Heinrich Stahl eesti keele grammatika, mis sarnanes saksa keele grammatikaga. 1686 ilmus lõunaeesti keelne ,,Vastne Testament" (Uus Testament) Ajakirjanduse algus. saksa keelsed. TARTU ÜLIKOOLI ASUTAMINE vaata pilet nr.1 Ümera lahing ja Madisepäeva lahing milline tähendus eestlaste ajalooteadusele? Ümera lahing 1210 Läti Hendriku teatel korraldasid eestalsed 1210.a suurema retke latgalite alale ja piirasid kolm
· Kodus õpetamine Kool tuli ehitada mõisnike raha eest. Õppeained: lugemine, kijutamine, laulmine, kirikusõna, maateadus. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning kugemisoskus tähelepandavalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Eestikeelne kirjasõna: 17. sajandi alguse eestikeelsed trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga, mõeldud mitte niivõrd talurahvale lugemiseks, kuivõrd abimaterjaliks puuduliku eesti keelt oskavatele kirikuõpetajatele. 1637. a. koostas Heinrich Stahl eesti keele grammatika, mis sarnanes saksa keele grammatikaga. 1686 ilmus lõunaeesti keelne ,,Vastne Testament" (Uus Testament) Ajakirjanduse algus. saksa keelsed. TARTU ÜLIKOOLI ASUTAMINE vaata pilet nr.1 Jüriöö ülestõus 1343-1345 Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid eestlased oma olukorda parandada. 23. aprillil 1434. aastal alustasi harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirkiuid, tappsid kõik
klassi kohustus ja alates 1959. aastast 8. klaasi. 1970. aastast alates oli kohustuslik keskharidus (11 klassi). Eesti sai loa õpetaja eraldi veel eesti ajalugu, kirjandust jne. keskvõimu poolt oldi sellega ka nõus. Mujal oli keskhariduseks 10 klassi. Keskhariduse kohustuslikuks muutumine tõi kaasa hariduse devalveerumise. Kõik tuli läbi vedada, olenemata oskustest ja tasemest. Väga tähtsaks muutus õppeedukuse protsendi vaatamine. Ka mitte midagi oskavatele õpilastele pandi 3d ära. Ka kõik need, kes läksid ära kutseharidust omandama, pidid keskhariduse samuti saavutama. Oli palju õhtukoole, kus täiskasvanud said keskharidust omastada, kui seda enne polnud saanud. Kõrgharidus oli samuti eesti keeles. Lisaks eesti keelsetele erialadele oli ka vene keelseid. Olenes sellest kust enne tulid. Ainesüsteemi asemel tuli kursuste süsteem ei saanud ise omale
Ülikooli asutamise tegeliku töö tegi ära Liivimaa kindralküberner Johan Skytte. Ülikoolis õppisid Rootsi ja Soome päritolu tudengid, õppetöö toimus ladina keeles loengu vormis. Oma korralduselt sarnanes Tartu Ülikool teiste tolle aja Euroopa ülikoolidega. Vanem eestikeelne kirjasõna- 17. sajandi alguse eestikeelsed trükised olid veel vaimuliku sisuga, mõeldud mitte niivõrd talurahvale lugemiseks vaid pigem abimaterjaliks puudulikult eesti keelt oskavatele kirikuõpetajatele. Eestikeelse kirjasõna arengut pidurdas vaidlus, kas kasutada põhja- või lõuna-eesti keelt. Usulise sisuga raamatuid ilmus mõlemas variandis. Eesti keele grammatika koostasid sakslased, tuntuim neist oli 1637.a Heinrich Stal. 1525- eesti, liivi ja lätikeelne kirikulaulude kogumik 1535- esimene eestikeelne raamat. 1637- Heinrich Stahl: esimene eestikeele grammatika. 1683- nn piiblikonverentsid, kus vaieldi eesti keele grammatika üle. 1)kirjutatakse nii kui kirj
annaabi.ee 
