Nii võeti Oskar vahi alla ja väike poiss pidi senikaua ise hakkama saama. Ajapikku selgitasid miilitsad välja, et hulkur ei olnud teinud midagi, mida ei tohtinud ning panid õiged vargad vangi. Oskar lasti välja ja nad said poisiga jälle koos olla. Rasmus oleks endale peaaegu vanemad saanud. Neil oli palju loomi. Isegi koerakutsikad olid just sündinud. Raha oli neil ka parasjagu. Poiss oli alati unistanud sellisest kodust ja sellistest vanematest, kuid kui ta ühe öö Oskarist eemal oli, sai ta aru, et tema õige koht on vana hulkuri juures ning läks uhkest majast ära. Oskar lubas tal endaga jääda. Tal oli väga hea meel, et poiss tagasi tuli. Siis kõndisid nad kahekesi mäest üles ja Oskar kohtus uuesti oma naisega, kes teda kodus juba ootas. Rasmusele meeldis Oskari naine. Ta nimi oli Martina. Rasmus jäi nende juurde väikesesse majja elama ja oli õnnelikum kui ta kunagi oli osanud arvata. See oli
Kalliste pere elas tol ajal Toompeal Vaestekooli tn1 krt 23 Paulbergi majas). Laikmaad nähti sageli läheduses olevas Falk-pargis maalimas. Felix Kallis meenutab: "Ükskord, kui tulime linnast, ütles ema:mina lähen ja räägin selle kunstnikuga Oskari üle. Ema esitles ennast ja ütles, et tal vanem poeg on joonistamises andekas. Laikmaa ütles, et too poiss siia ja las võtab ühes kõik pildid, mid ta teinud on. Oskar oli vast 12 või 13 aastat vana. Laikmaa oli Oskarist huvitatud ja hakkas teda õpetama ilma maksuta. 2 Looming Oskar kallis kuulus eesti kunstnike neljandasse põlvkonda. Neil kunstnikel oli juba võimalus saada kodumasit ja omakeelset kunstiharidust. Oma ateljeekoolid olid avanud Ants Laikmaa ja Kristjan raud. 1912. aastal alustasid tegevust Eesti Kunstiseltsi joonistuskursused. Vanemate kunstnike (K
JA ELAMISEL LUULE. ELUSLOODUS LÄKS OSKAR MAALE KEVADEL, SÄÄL HÜPPAS, HULLAS, HÕIKAS JA ÕUES PEENRALILLEDEL KÕIK NUPUD MAHA LÕIKAS. KÜLL EMA NOOMIS OSKARIT JA VANAEMA PALUS, KUID POISSI NAERMA AJAS JUTT, ET LILLEDEL ON VALUS. TA OMA AUTOD KÄIVITAS JA SÕITIS MÖÖDA ÕUE. KUID PÄIKE ÄRA KAHVATAS JA LUMI SADAS PÕUE. ILM KÜLMEMAKS LÄKS KOGU AEG JA OSKAR KOJU TAHTIS. KÜLL ELUSLOODUS RÕÕMUSTAS ET OSKARIST SAI LAHTI. OMA ASJU OSKAR TEISTELE El ANNA. TEISTELE TA OSKAB ÖELDA AINULT: "ANNA!" SÜNNIPÄEV OSKAR TEADA TAHAB IGA ASJA HINDA. KINGITUSED RAHAKS KOHE ÜMBER HINDAB. ODAVAID TA LAITMA KUKUB PÄH! JA PUH! TÄDID JÄÄVAD VAIT JA ONUD TEEVAD: "MH!". KÜLMAKS JÄRSKU LÄHEB OSKAR ÜLE KERE. APPI, ROHUTÄHED! PROOVID PISSI, VERE! VASEKS OSKAR MUUTUB, TAST SAAB HUNNIK RAHA. JA KES TEDA PUUTUB, KÄSI PESTA TAHAB.
Nii võeti Oskar vahi alla ja väike poiss pidi senikaua ise hakkama saama. Ajapikku selgitasid miilitsad välja, et hulkur ei olnud teinud midagi, mida ei tohtinud ning panid õiged vargad vangi. Oskar lasti välja ja nad said poisiga jälle koos olla. Rasmus oleks endale peaaegu vanemad saanud. Neil oli palju loomi. Isegi koerakutsikad olid just sündinud. Raha oli neil ka parasjagu. Poiss oli alati unistanud sellisest kodust ja sellistest vanematest, kuid kui ta ühe öö Oskarist eemal oli, sai ta aru, et tema õige koht on vana hulkuri juures ning läks uhkest majast ära. Oskar lubas tal endaga jääda. Tal oli väga hea meel, et poiss tagasi tuli. Siis kõndisid nad kahekesi mäest üles ja Oskar kohtus uuesti oma naisega, kes teda kodus juba ootas. Rasmusele meeldis Oskari naine. Ta nimi oli Martina. Rasmus jäi nende juurde väikesesse majja elama ja oli õnnelikum kui ta kunagi oli osanud arvata. See oli väike
kirikualevis, kuhu koliti Oskari neljanda eluaasta paiku. Lutsud elasid Palamusel esialgu kehvas üürikorteris, hiljem enda ehitatud veskis järveäärses majas. Siin puutus Oskar maast-madalast kokku maa- ja alevikurahvaga, nende kõnekeele kujukuse ja rikkusega, millele andsid hiljem lisa Tartu tagahoovid ja apteegid. Oskar Lutsu koolitee algas 1894.aastal Änkküla külakoolis. 1895.aastal astus ta Palamuse kihelkonnakooli, kus ta käis aastani 1899. Sama aasta sügisel sai Oskarist 2.klassi õpilane Tartu Reaalkoolis, kus ta käis aastani 1902. Üheski koolist ei ole tal lõputunnistust raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisele käega lööma.Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid.Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles.
ära, kuidas hakati Vargamäe jõge süvendama. Ta oli seda tahtnud näha kogu oma elu,mil ta Vargamäel elas. Tagasi tulles tegid nad puhkepausi ühes heinamaaäärses küünis, kuhu nad pikali heitsid. Mõne tunni möödudes äratas Indrek isa et teele asuda. Aga Andres enam ei ärkand. Ta oli surnud. Indrek võttis isa ja tema kepi ning astus kodupoole. Nii olid otsa saanud need kaks vägevat, kes kunagi Vargamäel rehnutti pidasid. 31 ja 32) Maret räägib Indrekule Tiinast ja Oskarist. Tiina ei tea mida teha ja läheb Indrekuga rääkima. Indrek ei oska midagi tarka soovitada ja ütles kui siin olla ei saa siis mingu ta ära. Tiina aga tahaks olla siin Vargamäel perenaiseks, aga lapsed peavad olema siin ja seepärast ta ei taha. Niisiis ta läks. Maret saatis teda natuke, sest Tiina kartis seda laskmis kohta. Tee peal rääkis Tiina Maretile ühe loo.Siis kui Tiina väike oli, oli Indrek lubanud oodata, kuni ta suureks kasvab.
Ka Andres ja Pearu on teose algul elus ning kuna Pearu sureb, siis nende vahel ei selgugi, kes on ´võidumees´. Indrek aga ei taha Vargamäele jääda, sest ta on haritlane ja seetõttu jääb talu ta õe ja tolle mehe kätte. 1934 ,,Elu ja armastus" Rikka ärimehe Ikka ja teenija Irma armastuslugu. Ikka on naistemees ja jätab pärast mõnda koos veedetud aega Irma kõrvale ning Irma kavaler saab vihaseks ja tuleb maalt linna ja laseb Ikka maha. 1935 ,,Ma armastan sakslast" Oskarist saab haritud noormees, kes armastab oma teismelise east saadik saksa neidu, aga ta ei pea end neiu vääriliseks. 1936 ,,Kuningal on külm" Mägikülas elab neitsi Angela, kelle viib ära kuningas, kuid Angelal oli mägikülas austaja Karlo, kes tahab koos oma 2 peaga vasikaga Angela kuninga käest ära päästa. Ta leiab Angela, aga narr tapab vasika ja Karlo läheb vangi, kui kuningas sureb saab ka Angela vabaks ning Karlo vangist välja. 1939 ,,Põrgupõhja uus vanapagan"
XXIX Karla pidas aru peale viimast luhtunud vestlust sauna rahvaga et ta ei kustus uei sauna andrest ega ka mäe sassi pearu matustele. Helene küll palus ema et Andrest saks tulla kuid ema sai aru et tegelt ei taha helene mitte andrest vaid koos andresega mäe oskarit . Kui oskar orult möödus pidi kiiresti helne välja minema ja vett tooma et tehe oskari juurde asja ja see tal ka õnnestus . oskas tegi tiina saamiseks aga uue plaani et elli sõbruneb tiinaga ja uurib välja mida too oskarist arvab.nii pandigi tiina elliga ettetuppa kokku magama ja nad rääkisid igal ööl kuini ühel ööl kui elli järjekordselt päris tiina kohta ütles too et ta on haige ja et ta ei saavat lapsi kuna olevat oma eelmisemehega käinud arsti lja too kindlalt nii väinud. Kuid ta oleks nõus uuesti tolle mehega abielluma , kuna tal on nüüd uue naisega lapsed , mida tiina ei saanud talle anda. Selle loo kandis elli oskarile ette ja oskar päris edasi tiina käest igasugu asju selel kohta
juubelit, vältis avalikke aktusi. "Elu ja armastus" Irma lõpetab gümnaasiumi, tööd pole. Läheb rikka mehe, Rudolf Ikka (Ihha?) juurde teenijatüdrukuks. See on eestilik tuhkatriinulugu. Rudolf on naistemees, ometigi kiindub irmasse nõnda, et teeb abieluettepaneku. Aga asi jookseb karile, sest Rudolf ei ole võimeline last seotama. Irmale tuleb tema maapeigmees järele, kes laseb Rudolfi maha. Psühholoogilisem ja põnevam oma "Ma armastasin sakslast" pihtiv romaan Oskarist, kelle käsikirjast on koostatud. Oskar armub kenasse Erikasse, aga kui selgb, et Erika on paruness, siis ei ole mees enam võimeline teda aramstama nagu mees naist, vaid näeb temas parunessi, välja lööb orjameelsus. Erika tahab põgeneda, aga Oskar ei tule temaga kaasa. "Kuningal on külm" on allegooriline ja satiiriline komöödia, mis pilab tema kaasaega. Vana kuningas, kellel on kogu aeg külm. Suvel laseb ajusid kütta ja käib kogu aeg kastukaga
annaabi.ee 
