Romaani tegevus toimub Eestis 1920. aastate lõpul, esimese vabariigi ajal. Peategelaseks on jõuetu korporandist üliõpilane Oskar, kes on õpingud rahaliste raskuste ja tahtejõuetuse tõttu katkestanud, kuid tagasi maale vanematekoju minna ei soovi. Üürides tuba eestlannast majaproua kodus, armub ta koduõpetajannasse, vaesunud paruni tütresse, sakslannast Ericasse. Ent nende armastus põrkab kokku neist palju vägevamaga inimese olemusega. Romaani minategelane - Oskar Oskaril on suur kohustus oma pere ees, kes poisi koolitamiseks võlgu võttis ja nüüd maksimaalset tulemust ootab, kuid teisest küljest leiab Oskar peale kahte ja poolt aastat ülikoolis, et õppimisega pole elus midagi peale hakata. Samuti leiab Oskar, et korporatsioonid, mida tol ajal nii kõrgelt hinnati ja millest tegelikult mitte mingit kasu ei ole, on tugevalt ületähtsustatud. Oma armastust näitas ta Ericale väga alandlikul viisil. Armastatud sakslanna - Erica
Tasakaal Jutuke Suvi jõudis kätte.Linna oli tulemas lõbustuspark.Kõik lapsed olid väga elevil, peale Oskari.Sest alati, kui ta on läinud oma lemmiku atraktsiooni peale, läheb tal ,,süda pahaks" ja ta oksendab.Aga miks tekitab ringlev atraktsioon Oskarile okserefleksi? Probleem Miks läheb Oskaril ringeldes süda pahaks? Teooria Kõrvas asuvad kanalikesed, mis tajuvad igasugust liikumist. Kanalikese raputamine aktiveerib tasakaaluelundit. Sellepärast läheb mõnikord karussellil või bussiga sõites süda pahaks. Ka merehaigus tekib tasakaalumeele liigsest ärritamisest. Küsimus Kas tasakaaluelundi ärritamine mõjub kõigile ühtemoodi? Oletus Kuna inimesed on erinevad, mõjub ka tasakaaluelundi ärritamine neile erinevalt.Seega ei tohiks kõigil peale katset tulemused samad olla.
Hommikul, kui poiss ärkas, kuulis ta päris enda lähedal köhimist. Ta oli hirmul, kuid kavatses teada saada, mis toimub. Mõne aja pärast nägi ta, et samas küünis, kus temagi magas, oli olnud veel üks mees, Oskar. Ta oli küllaltki vana ja oli ka hulkur. Mees ärkas üles ja hakkas Rasmusega rääkima. Nad said sõpradeks ja Oskar lubas Rasmusel temaga koos teekonda jätkata. Ta polnud pahane, et väike poiss lastekodust ära tuli. Sisimas oli Oskaril hea meel, et ta sai olla kellegagi koos ja ei pidanud kõndima üksi. Kaks sõpra ei teadnud, kui lähedal olid pahandused ja seiklused. Nad kõmpisid koos mööda kõnniteed ning läksid ühe vanaproua majahoovi, et talle koos laulda. Oskar oli seal enne mitu korda käinud, naine oli alati rõõmustanud, naernud ja talle isegi raha andnud. Nüüd tuli akna peale vaid teenija ja käskis hulkuritel ära minna. Nad lunisid nii kuis jaksasid, kuid teenija ei lubanud neid sisse
Hunt ulub kuu peale, aga kuu pole tänini ühegi hundi peale ulunud, niisugune on maailma kord." Undusk on oma artiklis öelnud, et lugejas võib see äratada kahtluse, et äkki ei olegi see armastus, vaid käskjanna ja orja vaheline kiindumus. Minu arvates see nii ei ole, vaid põhjus on selles, et Oskar ei olnud piisavalt julge võtmaks vastu sellist hullupöörast otsust koos oma armastatuga põgeneda. Lisaks sellele on Oskaril suur kohustus oma pere ees, kes tema koolitamiseks võlgu võttis ja nüüd maksimaalset tulemust ootab. Samuti nõuab ka armastatu vanaisa temalt elutõsidust ja püsivat töökohta, mis annaks kindlustunde tema lapselapsele. Suureks probleemiks on ka ametikoht, mis on suhteliselt ebakindel koondamiste tõttu. See kõik takistab põgenemist koos oma armastatuga. Oskari vestlus Erika vanaisaga pani teda mõistma, et see armastus on lubamatu
neljanda jaoga. Kas pean plagieerima iseend? 2. - . 33 2.See kõlas väga imalikuna, et eesti keeles . ei tohtinud rääkida oma kodumaal. 3.See on väga raske haigus. Tihti 3.Tundus päris süngena mõeldes, mida sellest enam ei parenetagi. huljem veel juhtuma kahhab. 3.Mõtted peale raamatu läbisaamist Tekitas mõtteid, et Oskaril oli ikka vedanud, et tal klassikaaslastega vedas, aga samas tal oli ikka ohtralt ebaõnne. 4.Kolm küsimust Mis Andresest edasi sai? Kaua kulus Arnol aega, et ta suri? Miks pidi koolis vene keelt oskama? 5.Neli olulist sõna teose kohta Üksluine; mõnes-mõttes igavam, kui ulmeteosed, vahel naljakas, minevikus toimub tegevus. 6.Lisainfo autori kohta: Luts, Oskar 1887 - 1953 Oskar Luts (1887-1953), eesti kirjanik, rahvakirjanik; Theodor Lutsu vend. Oskar Luts sündis 7
Hommikul, kui poiss ärkas, kuulis ta päris enda lähedal köhimist. Ta oli hirmul, kuid kavatses teada saada, mis toimub. Mõne aja pärast nägi ta, et samas küünis, kus temagi magas, oli olnud veel üks mees, Oskar. Ta oli küllaltki vana ja oli ka hulkur. Mees ärkas üles ja hakkas Rasmusega rääkima. Nad said sõpradeks ja Oskar lubas Rasmusel temaga koos teekonda jätkata. Ta polnud pahane, et väike poiss lastekodust ära tuli. Sisimas oli Oskaril hea meel, et ta sai olla kellegagi koos ja ei pidanud kõndima üksi. Kaks sõpra ei teadnud, kui lähedal olid pahandused ja seiklused. Nad kõmpisid koos mööda kõnniteed ning läksid ühe vanaproua majahoovi, et talle koos laulda. Oskar oli seal enne mitu korda käinud, naine oli alati rõõmustanud, naernud ja talle isegi raha andnud. Nüüd tuli akna peale vaid teenija ja käskis hulkuritel ära minna. Nad lunisid nii kuis jaksasid, kuid teenija ei lubanud neid sisse
Kui rkida Oskar Lutsust, siis sndis ta Jrvepera klas Posti talus 07.jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. Tkk aega oma noorplvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sjave teenistusse sites, olid tal taskus juba Kevade esimesed ksikirjad. Sjaveteenistuses olles, asus ta juba rohkem Kevadega tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega Kevadet edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lhemaid nidendeid nagu nt Kapsap ja ka lustmngu Pildikesi Paunverest. Kuid lpuks oli tal juba rohkem aega, peale Kapsap esietendust. Nii valmiski aastal 1912 Kevade I ning 1913. aastal Kevade II . Kevade sai lausa nii poulaarseks, et raamat tlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on vga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale vljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on silinud tnini. Raamatu kordustrkke on viimaste andmete phjal
jaanuaril 1887. aastal. Tema vanemad nimed olid Hindrik ja Leena Luts, vend aga Theodor Luts. Oskar Lutsul oli ka noorem vend Arnold, kuid kes suri juba kahjuks kolmeaastaselt. Tükk aega oma noorpõlvest ei olnud Lutsul aega eriti kirjutamisega tegelda, kui 1909. aastal sõjaväe teenistusse sõites, olid tal taskus juba ,,Kevade" esimesed käsikirjad. Sõjaväeteenistuses olles, asus ta juba rohkem ,, Kevadega" tegelema. Vahepeal, aga ei olnud Oskaril aega ,,Kevadet" edasi kirjutada. Nii kirjutas ta vaid lühemaid näidendeid nagu nt ,,Kapsapää" ja ka lustmängu ,,Pildikesi Paunverest". Kuid lõpuks oli tal juba rohkem aega, peale ,,Kapsapää" esietendust. Nii valmiski aastal 1912 ,,Kevade I " ning 1913. aastal ,,Kevade II ". ,,Kevade" sai lausa nii poulaarseks, et raamat tõlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on väga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale väljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on säilinud tänini
..................................................................................... 7 4.KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 8 1. ELULUGU 2 Oskar Luts sündis 7. Jaanuaril 1887. aastal Tartumaal Järvepere külas Palamuse kihelkonnas. Kirjaniku isa, Hindrik Luts, elatas oma pere puutööga, hiljem juba kingsepaametiga Palamusel. Oskaril oli veel kaks venda: Arnold, kes suri kolmeaastaselt ja Theodor, kellest sai tantsuõpetaja ja kinooperaator. Lapsepõlv möödus Palamusel kirikualevis, kuhu koliti Lutsu neljandal eluaastal. Varem elas terve pere kehvas üürikorteris, kuid hiljem juba enda ehitatud veskis järveäärses majas. Õppis 1895-99 Palamuse kihelkonnakoolis ja 1899-1902 Tartu reaalkoolis. 1903 sai temast apteekriõpilane, kellena ta töötas Tartus ja Narvas ning 1908 Tallinnas ja Peterburis.
,,Elu ja armastus". Suurendades salapärasust ja puhtpsühholoogilist sügavust, vähendab see ometi armastusromaani intensiivsust. Tõeliste otsade peitmist võimaldab see, et tegu on raamjutustusega, kus autor väga selgesti toonitab, et ta kasutab võõrast pihtimuslikku käsikirja. See harilikult sablooniline kunstlik ehitusvõte on käesoleval juhul eriti aktiivne. Ta võimaldab Erika hingeelus ja kogu armastusloos salapäraste võrengkohtade kujunemise, võimaldab Oskaril südamest rääkida ning end paljastada ja võimaldab autoril efektselt isiklikke seisukohti avaldada sissejuhatuses. Ja veel midagi: paljastades end Oskar ühtlasi arvustab end, aga et arvustamisprotsess on kogu aja akuutselt seotud rahvuse probleemiga, siis Oskar ühtlasi arvustab eestlast üldse. Nagu tähendatud, tiivustab Oskarit armastusteele asuma huvi ja aukartus sakslase vastu; kui ta aga seisab otsustavate sündmuste ees, siis see
annaabi.ee 
