· Võrreldes Saudi Araabia ja Austria inimarenguindeksit, on Austria indeks 2005. Aastal kõrgem(0,944) ning Saudi Araabia madalam (0,777) · Võrreldes SKT kaudu on Austria tase jällegi kõrgem (32276 $/in) ja Saudi Araabia madalam (13825 $/in) Seega Saudi Araabia SKT on ligi 20000 $ väiksem. · Põhjendaks ilmselt rahvaarvuga. Saudi Araabia oli 2003. Aastal 26 400 000 inimest. Austrias on rahvaarvuks 8 000 000 inimest. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid Riik IAI indeks Koht Keskmine Täiskasvanute SKT inimese maailma oodatav (üle 15.a) kohta (GDP riikide eluiga kirjaoskus per capita) hulgas ppp $ Norra 0,968 2 79,9 98,6% $ 51 862
1) Suurbritannia kuulub OECD regiooni. 2) Inimarengu indeks on viimase kolmekümne aastaga arenenud Suurbritannias 0.112, OECD riikides 0.13 ja maailmas 0.169 võrra. Seega maailma ja Suurbritannia IAI muutude vahe on 0.057, mida ei ole palju. Võib öelda, et maailm, OECD ja Suurbritannia arengud on olnud sarnased, nad on arenenud sama palju. 3) Joonis 1. IAI areng 1890 2010. Allikas: International Human Development Indicators. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid Tabel 1. IAI (HDI) osakomponendid Riik IAI indeksi IAI väärtus Oodatav Õpinguaastad RKT elaniku koht eluiga 2010 kohta (USD 2010 PPP 2010) Norra 1
172 võrra kõrgemal 1980.aastal. Praeguseks on see vahe suurenenud 0.223-le. Järgnevalt jooniselt on näha, et Saksamaal on kõige kõrgem indeks tervises. Oodatav eluiga on 80.4 aastat. Teisel kohal on haridus, mille indeksiks on 0.928. Veidi madalam on sissetuleku indeks. Kuid üldvaates on kõik väga kõrgel tasemel. Joonis 1: Saksamaa HDI, tervise, hariduse, sissetuleku indeksid. Allikas: The 2011 Human Development Report. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid Norraga võrreldes on Saksamaa inimarenguindeks madalam 0.038. Oodatava eluea vahe on ainult 0.7 aastat. Mõlemad kuuluvad väga kõrgesse regiooni. Õpinguaastad on Norras pikemad, 0.57 võrra suurem kui Saksamaal. RKT elaniku kohta on vahe 12.703. Eestiga võrreldes on Saksamaa inimearenguindeks 0.07 kõrgem ning asub 25 kohta eespool. Sakamaal on oodatav eluiga 5.6 aastat pikem. Õpinguaastad on Eestiga võrreldes pikemad, 0.12 võrra suurem kui Eestis
aastatel 0,703-lt 0,854-le. Eesti Eestist on IAI andmed ainult 2000-2010 aastani. Selle ajaga on tõusnud Eesti IAI 0,787-lt 0,886-le. Tabel 2. IAI (HDI) osakomponendid Riik IAI indeks Koht Keskmine Täiskasvanut SKT inimese (HDI value) maailma oodatav e (üle 15.a) kohta (GDP per riikide eluiga kirjaoskus ja capita PPP $) hulgas (Life koolis käidud (HDI rank) expectancy aeg (Adult
Regioon IAI muutus Väga kõrge arengutasemega riigid (OECD) 0,801-0,896 Muutus 0,47% Kõrge arengutasemega riigid 0,574- 0,746 Muutus 1,06% Keskmise arengutasemega riigid 0,465- 0,631 Muutus 1,23% Madala arengutasemega riigid 0,356- 0,497 Muutus 1,35% Venemaa kuulub väga kõrge arengutasemega riikide hulka. Venemaa IAI on 0.804. IAI osakomponendid Riik IAI Koht Keskmine Oodatav Keskmine SKT indeks maailma oodatav õpinguaastate õpinguaastate inimese riikide eluiga arv kooli arv kohta hulgas minnes Norra 0,949 1. 81,7 17,7 12,7 69,249 Eesti 0,865 30
Ungari kuulub väga kõrge arengutasemega riikidesse. Ungari inimarengu indeks on 0,838 mis on keskmisel positsioonil väga kõrge arengutasemega riikides. Ungari (0,838) ja horvaatia (0.831) arengutaseme vahe on minimaalne kuid Ungari on natuke rohkem arenenud. Laste suremus 1000 inimese kohta on Horvaatias 4,7 ja Ungaris 5,2. Sellest võib järeldada, et Ungaris sureb rohkem lapsi kui Horvaatias. Tabel 3.IAI (HDI) osakomponendid. Allikas: Human Development Report (20.22.2018) Riik IAI Koht Keskmine Oodatav Keskmine SKT indeks maailma oodatav õpinguaastat õpinguaastate inimese riikide eluiga e arv kooli arv kohta (HDI) hulgas sünnihetkel minnes 6
USA kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka (OECD). Viimase 30 aasta jooksul on USA olnud stabiilselt OECD keskmisest 3-5% kõrgema arengutasemega. 2005 aasta seisuga on USA 10% arenenum kui Eesti. SKT inimese kohta on USAl ligi 3 korda suurem kui Eestil (41,420 vs 15,478). Laste suremus on sama (7 last/1000). USA suur SKT inimese kohta on kõrge tänu loodusvarade rohkusele, kõrgeltarenenud infrastruktuurile ning aktiivsele majandustegevusele. Tabel 2. IAI (HDI) osakomponendid Riik IAI indeks Koht Keskmine Täiskasvanute SKT maailma oodatav (üle 15.a) inimese riikide eluiga kirjaoskus kohta (GDP hulgas per capita) ppp $ Norra 0.968 2. 79.8 99
Norra 0,968 2 79,9 98,6% $ 51 862 Eesti 0,871 42 71,3 99,8% $ 19 155 Mosambiik 0,366 175 42,4 54,8% $ 739 Brasiilia 0,807 70 72,0 89,6% $ 8 949 Oma riik 0,835 55 72,4 84,3% $ 22 053 Tabel : IAI (HDI) osakomponendid Allikas. The 2008 Human Development Report. Kõige kõrgem IAI on Norral. Tema kõrget arengut on näha ka maailmamajanduses (nafta tootmine). SKT on ka väga kõrge. Võrreldes Saudi Araabiat ja Norrat, siis on ikkagi märgatav vahe sees. Kui võrrelda Norra ja Saudi Araabia SKT-d, siis on näha kahekordset erinevust. Eesti on oma tasemelt suhteliselt heal kohal(42. kohal). Eestlaste kirjaoskus on samuti kõrgem. Riigi hõive iseloomustus
· Võrreldes Saudi Araabia ja Austria inimarenguindeksit, on Austria indeks 2005. Aastal kõrgem(0,944) ning Saudi Araabia madalam (0,777) · Võrreldes SKT kaudu on Austria tase jällegi kõrgem (32276 $/in) ja Saudi Araabia madalam (13825 $/in) Seega Saudi Araabia SKT on ligi 20000 $ väiksem. · Põhjendaks ilmselt rahvaarvuga. Saudi Araabia oli 2003. Aastal 26 400 000 inimest. Austrias on rahvaarvuks 8 000 000 inimest. Inimarenguindeksi osakomponendid Riik IAI indeks Koht Keskmine Täiskasvanute SKT maailma oodatav (üle 15.a) inimese riikide eluiga kirjaoskus kohta (GDP hulgas per capita) ppp $
Regioon IAI väärtused ja selle muutumine Kõrgelt arenenud riigid (OECD) 1980 oli see 0,85 kuid aastaks 2005 oli see tõusnud 0,93 -le Ida-Aasia 1980 oli see 0,75 kuid aastaks 2005 oli see tõusnud 0,78 -le Must-Aafrika 1995 oli see 0,45 kuid aastaks 2005 oli see tõusnud 0,51 -le Jamaica 2000 oli see 0,76 kuid aastaks 2005 oli see tõusnud 0,761 le Tabel 2. IAI (HDI) osakomponendid Riik IAI indeks Koht Keskmine Täiskasvanute SKT inimese maailma oodatav eluiga (üle 15.a) kohta (GDP riikide kirjaoskus per capita PPP hulgas $) Norra 0,971 1 80,5 100% 53 433 $
annaabi.ee 
