ise hakkama omale leiba teenima. Tema elu möödus Saksamaal. Oma elu jooksul töötas ta mitmes erinevas linnas õukonna või kirikumuusikuna. Tema loomingust on ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" Väga kuulsad on tema oerliteosed:fuugad, koraalid, fantaasiad jne. Väga kuulus oreliteos on ,,Tokoota ja fuuga" d-mol. Bach tõestas teosega ,,Hästi temparameeritud klaver", et kõik helistikud töötavad ja saab neid kasutada korraga. Bachi väga tuntud orkestriteoste sari on ,,Brandenburgi kondserdid". Bach ei ole kirjutanud mitte ühtegi ooperit.
Ettekanded kestsid 5-6 tundi. Kavas vaheldusid sümfooniaid laulusolisti, pianisti või viiuldaja esinemiste ja ansamblipaladega. Publik ei istunud kohtadel, vaid tegeles paljude asjadega: sõi, jõi, vestles sõpradega või jäi magama. Haydn olevat kirjutanud 94. sümfoonia hüüdnimega ,,Üllatussümfoonia" tukkujate äratamiseks. Inglismaal korraldati ka muusikafestivale. Need olid 2-3 päevased. 1813. a. asutati Londoni Filharmooniaühing, mille peaeesmärk oli kaasaja suurte orkestriteoste esitamine./ Kuula: Haydn ,,Üllatussümfoonia" nr 94 http://www.youtube.com/watch?v=d_6mrLc_mEw (alates 9:33 II osa Andante). Romantismiajal (1830 1900) suurenesid orkestrid veelgi, sest väike orkester ei suutnud rahuldada talle esitatud nõudeid. Orkestris oli juba 100 või rohkem liiget. Romantismi ajal toimus vaskpuhkpillide areng. /Orkestrid hakkasid käima külalisesinemistel nii kodu- kui välismaal. Mugav oli reisida rongiga, sest
1 Esduur 20. Liszti klaverilooming vs sümfooniline looming(sümf. Poeemid) Liszt võttis käsitlusele uue muusika zanri. Klaverimuusika oli tunduvalt tugevam orkestrimuusika. Võrreldes suuremahulise klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Paljud Liszti sümfoonilised teosed sisaldavad konflikte. Liszti sümfoonilse muusika raskuskese on tema sümfoonilistel poeemidel
· Klassikaline ballett ja möödunud sajandi tantsulisuse kriteeriumid kuulutatakse oma aja äraelanuks; · Võetakse kasutusele uudseid liikumisi; · Lavateose dramaatilisust rõhutatakse impressionismi, ekspressionismi, neoklassitsismi jt. muusikasuunitluste kõlavahendite abil. Euroopas levib peamiselt ühevaatuseline lühiballett (vt. S. Djagilevist lektüüri). Samas hakatakse 20. sajandil lavastama ballettideks orkestriteoste jm. muusikat. Näiteks: - M. Fokini balletid "Chopiniana" (Chopini), - "Seherezade" (Rimski-Korsakovi), - "Karneval" (Schumanni), - "Francesca da Rimini" (Tsaikovski muusikaga), - "Kell" (Haydni samanimelise sümfoonia järgi), - "Polovetside tantsud" (Borodini ooperist "Vürst Igor" muusikaga) jt. Koreograafilise tegevuse aluseks on tants. Tants saadab sündmusi, iseloomustab tegelasi ja näitab nende hingeseisundeid.
· Klassikaline ballett ja möödunud sajandi tantsulisuse kriteeriumid kuulutatakse oma aja äraelanuks; · Võetakse kasutusele uudseid liikumisi; · Lavateose dramaatilisust rõhutatakse impressionismi, ekspressionismi, neoklassitsismi jt. muusikasuunitluste kõlavahendite abil. Euroopas levib peamiselt ühevaatuseline lühiballett (vt. S. Djagilevist lektüüri). Samas hakatakse 20. sajandil lavastama ballettideks orkestriteoste jm. muusikat. Näiteks: - M. Fokini balletid "Chopiniana" (Chopini), - "Seherezade" (Rimski-Korsakovi), - "Karneval" (Schumanni), - "Francesca da Rimini" (Tsaikovski muusikaga), - "Kell" (Haydni samanimelise sümfoonia järgi), - "Polovetside tantsud" (Borodini ooperist "Vürst Igor" muusikaga) jt. Koreograafilise tegevuse aluseks on tants. Tants saadab sündmusi, iseloomustab tegelasi ja näitab nende hingeseisundeid.
*III osa Allegretto Vivace *IV osa Allegro Marciale *2 sümfooniat *u 90 laulu ja romanssi *kontsertetüüdid *kontsertetüüd nr. 2 "Gnoomide rongkäik" *vaimulik muusika (reekviem, oratooriumid, kantaadid) 20. Liszti klaverilooming vs sümfooniline looming (sümf. poeemid) Liszt võttis käsitlusele uue muusika zanri. Klaverimuusika oli tunduvalt tugevam orkestrimuusika. Võrreldes suuremahulise klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Paljud Liszti sümfoonilised teosed sisaldavad konflikte. Liszti sümfoonilse muusika raskuskese on tema sümfoonilistel poeemidel. Need on Liszti poolt täiusele arendatud üheosalised, kõigi kunstide ühtsuse ideest tulenenud orkestriteosed. Materjali enda
Siis kandis ta sama meloodia kõrgesse registrisse esitades seda oktaavis ja tugevas fortes nagu orkestri tuttit meelde tuletades. 4. Virtuooslik element. Selleks olid mitut liiki briljantsed ja sädelevad kõrge registri passaazid, kaunistused, kadentsid, glissandod, rubatod, teinekord arpedzod ja jooksud üle kogu klaviatuuri põhimõttel- maksimum noote miinimum ajaga. LISZTI SÜMFOONILINE MUUSIKA. Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Sümfoonilises muusikas on Liszti üle kõige erutanud filosoofilised probleemid, inimene ja ühiskond, isiksuse kujunemine, inimese eluetapid hällist kuni hauani, humanismi ideede võit, inimhinge sisemised vastuolud. Paljud tema sümfoonilised teosed sisaldaved teravaid
ooperiaariad, osad Berliozi sümfooniaist jne.). Lisaks kõigele esitas Liszt oma kontsertidel improvisatsiooni publiku poolt antud teemale. Orkestraalse kõla saavutamiseks kasutas ta mitmesuguseid võtteid. Pannes parema pedaali abil meloodia helisema, vabastas ta käed laiakõlalise saatefaktuuri improviseerimiseks kas arpedzode, ulatuslike passaazide või akordide näol. Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Liszti sümfoonilse muusika raskuspunkt lasub tema sümfoonilistel poeemidel. Need on Liszti poolt täiusele arendatud üheosalised, kõigi kunstide ühtsuse ideest tulenenud orkestriteosed ("Hamlet"- Shakespeare; "Ideaalid"- Schiller jt). Muusikalise materjali oma sümfooniliste poeemide jaoks
meloodias jm. Viies tehnika teenindavasse ossa, pööras sellele siiski suurt tähelepanu; on kirjutanud 2 vihikut variatsioone Paganini teemale op. 35; Weberi ja Bachi transkriptsioonid vasaku käe täiustamiseks. Brahms armastas klaverit ja tunnistas, et kirjutab klaverile meelsamini kui teistele instrumentidele: 24-st instrumentaalansamblist 16-s on klaveripartii. LISZTI SÜMFOONILINE MUUSIKA. Võrreldes mahuka klaveriloominguga on Liszti orkestriteoste arv tunduvalt tagasihoidlikum (kaks sümfooniat, 13 sümfoonilist poeemi, veel teatud sündmuste puhuks loodud pidulikke marsse, avamänge, mõningaid teiste autorite teoste ümbertöötlusi). Sümfoonilises muusikas on Liszti üle kõige erutanud filosoofilised probleemid, inimene ja ühiskond, isiksuse kujunemine, inimese eluetapid hällist kuni hauani, humanismi ideede võit, inimhinge sisemised vastuolud. Paljud tema sümfoonilised teosed sisaldaved teravaid konflikte
jäljendama orkestripille. Liszti klaver kõlaski nagu orkester. · Tänu talle sai klaver kontserdipilliks. · Klaverile kirjutanud: *etüüde *2 klaverikontserti *klaveripalade tsükleid *sonaat h-moll *19 rapsoodiat (rahvaviisidel põhinev fantaasia, aluseks rahvamuusika) *nokturnid 3. nokturn ,,Armuunelm" As-duur Rapsoodia (aluseks nt mustlasmuusika, Ungari kõrtsitantsu tsaardas rütmid) nr 2. Sümfooniline muusika Orkestriteoste arv on tagasihoidlikum, kaalukamad 2 sümfooniat ja 13 sümfoonilist poeemi (üheosaline programmiline teos sümf orkestrile, selle loojaks ongi Liszt). ,,Prelüüdid" sümfooniline poeem. Võrdleb inimese eluetappe kui erinevaid prelüüde (eelmänge), millele lõppakordi mängib surm. ,,Kas pole meie elu vaid üks prelüüd sellele olematule, mille avaakord kõlab alles surmahetkel?" ROMANTILINE OOPER
Kaheksa ja pool aastat õpinguid andsid Kreegile kahtlemata suure hulga teadmisi, oskusi ja kogemusi. Kui küsida, mis neist osutus olulisemaks temale kui heliloojale ja Eesti muusikaelu edendajale, siis kõige üldisemalt võib seda märgistada sõnaga professionaalsus. Trombooniõpingud tõid kaasa oskused, mida Kreek hiljem rakendas Haapsalus puhkpille õpetades, ansambleid-orkestreid juhatades, ja kindlasti oli ala spetsiifi ka valdamisest kasu ka orkestriteoste komponeerimisel. Siiski jäi tromboon konservatooriumis tagaplaanile: ilmselt köitsid Kreeki stuudiumi algusest peale rohkem muusikateooria ja kompositsiooniprobleemid, sest vend Vladimiri tunnistuse kohaselt paistis ta juba esimesel aastal silma harmooniaülesannete kirjutamises, mistõttu keegi õppejõududest tegi talle ettepaneku kompositsiooniklassi üle minna.Võib arvata, et soovitajaks oli Kalafati, kelle aineid läbis Kreek alati tugevate tulemustega: 1913
annaabi.ee 
