ongi tegelikult libahunt. Näide: Tiina tuleb koju tagasi ja peremees ei lase teda enam koju, ta küsib ta käest kus kohas ta selle aja oli, mil keegi temast midagi ei kuulnud ega teadnud. Peremehe ja Tiina vahel tekib suur vaidlus, mille käigus Tiina ütleb, et peremees ja naine ei ole tema ema ja isa. Ta kutsub Margust endaga Laande kaasa, et seal abielluda ja koos elama hakata, Margus keeldub ja Tiina lahkub nuttes kodust. 4. Vanaema - Avab orjameelsuse selle kaudu, et räägib kuidas tema omal ajal Jumalat teenis ning kartuse ja värisemisega mõisas tööd teha orjas. Helgeid aegu neil polnud, laulud mida nad laulsid olid rasked ja kurbust täis. Näide: Margus istub koos vanaemaga õues ja räägib talle sellest, kuidas ta Tiinat igatseb. Vanaema hakkab rääkima, et nende suguvõsas on kõik olnud ühteverd, kollaste juuste ja siniste
Tammarud, pikameelne ja rahulik. Tiina aga temperamentne ja tõmmunahaline, meeldib Margusele. Oli Jaanipäev, mängiti ,,tagumine paar välja" margus pidi püüdma kas mari't või tiinat, silmi ainult Tiina jaoks. Mari ütleb Tiinale libahunt. Kõik usuvad. Tiina põgeneb metsa, ühel õhtul uluvad hundid, Margus läheb püssiga välja neid maha laskma. Saab tiinale pihta. Tiina sureb Marguse käe läbi. Ta küll hukkub aga jääb võitjaks orjameelsuse üle. Kitzberg taunib Tammarulaste eluviisi(orjameelsus) aga arvab, et see on oluline rahva edasi kestmiseks rasketes oludes. Näidendil on hea kompositsioon. Pinge tõuseb kasvutempos haripunktini. Karakterid avanevad tegevuse käigus. Rohkesti rahvaluule elemente(ussisõnad, hundiloitsud, mängud jaanitulel). ,,Kauka jumal" (*kaugas=rahakott) Taunib rahaahnust. Peategelane Mogri Märt, rikas taluperemees.
tõekspidamistega. Perepoeg Margus püüab Tiinat mõista, kuid on selleks 9 liiga arg ja traditsioonide kütkes, et lõplikult Tiina poole hoida. Tiina erandlikkus, tema nooruslik trots ja vastuhakk tavadele viib ta libahundiks kuulutamiseni, inimeste hulgast eemaldumiseni ja hukkumiseni, millega aga ühtlasi on löödud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunt" on tugevate romantiliste joontega tragöödia, milles peamiseks osutub inimese vabaduspüüe, otsustavuse ja moraalse jõu poetiseerimine. See näidend on üks enam lavastatud teos eestis näitekirjandusest, sellest on tehtud ballett ja film. ("Libahunt", Estonia, 1928) · Kauka jumal (1915)- Karakterdraama on näidend, mis keskendub
olemasoleva elukorraga, Tammaru pere - peremehe ja perenaise, tütar Mari traditsiooniliste tõekspidamistega. Perepoeg Margus püüab Tiinat mõista, kuid on selleks liiga arg ja traditsioonide kütkes, et lõplikult Tiina poole hoida. Tiina erandlikkus, tema nooruslik trots ja vastuhakk tavadele viib ta libahundiks kuulutamiseni, inimeste hulgast eemaldumiseni ja hukkumiseni, millega aga ühtlasi on löödud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunt" on tugevate romantiliste joontega tragöödia, milles peamiseks osutub inimese vabaduspüüe, otsustavuse ja moraalse jõu poetiseerimine 8 (http://www.miksike.ee/documents/main/lisakogud/kirjandus/kitzberg.htm). See näidend on üks enam lavastatud teos eestis näitekirjandusest, sellest on tehtud
enesekindluse, kuid tõrjuva hoiaku kõigi vastu, kes ei ela nende kombel. Tiina hingepuhtust, tundemaailma rikkust, tahtekindlust, temperamenti, veendumusi ja loomuse ilu ei suuda tammarulased mõista ega hinnata, kartes pigem seda-teda. Tiina mõjul hakkab Tammaru perepoeg Margus kahtlema peretõdedes ja kaitsma isegi Tiinat laimujuttude eest, kuid ei mõista Tiinat lõpuni ja võib-olla ka ei ole kindel tammarulaste tõekspidamiste ebaõigluses. Uhkena, alistamatuna hukkub Tiina orjameelsuse, vaimupimeduse ja sotsiaalse julmuse ohvrina. Pime vanaema hakkab pärast Tiina surma mõistma, et kõik nad Tiina surmas süüdi olid. I ja V vaatus vastavad proloogile ja epiloogile, kattuvad välistes situatsioonides. Iga vaatus eraldi on kompositsiooniline tervik. Keelelt ja stiililt täpne ja viimistletud tragöödia, konflikt areneb gradatsioonis. "Kauka jumal" (1912 "Vanemuises", trükis 1915) - tugineb kaasaja tegelikkusest võetud
Tema kirglik loomus ei tunnista kannatliku saatusega leppimist, inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Nõnda satub see erandlik külaneiu konflikti oma kasvukeskkonna ja kogu olemasoleva elukorraga, nooruslik trots ja tuline temperament viib tema vastukaku tavadele traagilise lahenduseni: kiiva kasuõe poolt libahundiks kuulutatuna lahkub Tiina inimeste hulgast ja hukkub, millega aga ühtlasi on loodud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunti" läbiv pingestatus tugineb oma põhiolemuselt romantilisele konfliktile ja sellele vastavalepeategelasele, kusjuures teos nii oma kujudesüsteemi kui ka kompositsiooni poolest kunstiliselt tihe ja terviklik. Draama külgetõmbejõud kätkebki eelkõige Tiina karakteris. Tiina mõjul lööb tammarulaste tões kõhklema ka Margus, suutmata ometi mõista seda uut, mida Tiina endas ja endaga kannab
Tema kirglik loomus ei tunnista kannatliku saatusega leppimist, inimest alandavaid ja moonutavaid olusid ning nende poolt sünnitatud eelarvamusi. Nõnda satub see erandlik külaneiu konflikti oma kasvukeskkonna ja kogu olemasoleva elukorraga, nooruslik trots ja tuline temperament viib tema vastukaku tavadele traagilise lahenduseni: kiiva kasuõe poolt libahundiks kuulutatuna lahkub Tiina inimeste hulgast ja hukkub, millega aga ühtlasi on loodud mõra vaimupimeduse ja orjameelsuse müüri. "Libahunti" läbiv pingestatus tugineb oma põhiolemuselt romantilisele konfliktile ja sellele vastavalepeategelasele, kusjuures teos nii oma kujudesüsteemi kui ka kompositsiooni poolest kunstiliselt tihe ja terviklik. Draama külgetõmbejõud kätkebki eelkõige Tiina karakteris. Tiina mõjul lööb tammarulaste tões kõhklema ka Margus, suutmata ometi mõista seda uut, mida Tiina endas ja endaga kannab
annaabi.ee 
