käsitlus natukene keeruline, kuid see sobiks kindlasti maastikuarhitektidele, kuna artiklis on väga hästi maastikku piiritletud. Tõnu Oja jaoks seostub sõna maastik eelkõige tähendusega orienteerujalik. Autori arvates on maastik kui plats, kus üksteiselt mõõtu võetakse. Samuti võib maastik olla märg, risune, kiire, raske, igav, hästi läbitav, tuttav või pooltuttav või uus. Maastik võib olla kaardistatud ideaalselt või kohati nihu. Pimedas on maastik öise võistluse plats. Orienteeruja maastik ei ole kindlasti jääst pudenenud kruusahunnikute jaotus, maastik on millegi laotus nendel. Orienteeruja võib maastikku uurida, veidi omamoodi, aga kindlasti uurivalt, orienteeruja kaardistab maastiku. Soorituse ajal on maastik eeskätt vahetult tajutav võsa su ümber ja tallaalune pinnas. Hilisemas kaardianalüüsis või võistlust plaanides on maastik kogu kaardistatud tükk. Minu arvates sobib see maastikukäsitlus kõige paremini praktikutele ning ka
rajaks. Võistlusi peetakse ka öises orienteerumises. Individuaalvõistlused toimuvad peamiselt eraldistardiga (stardiintervall enamasti 13 minutit), kuid korraldatakse ka ühisstardiga võistlusi. Ühisstardiga võistluste puhul kasutatakse sageli hajutust (paralleelpunkte), et vältida koosjooksmist. Lisaks individuaalvõistlustele korraldatakse ka teatevõistlusi ja võistkondlikke võistlusi. Orienteeruja tähtsamad võistlusvahendid on kaart ja kompass. Orienteerumiskaardid on tavaliseltmõõtkavas 1:10000 või 1:15000, sprindis 1:5000 või 1:4000. Orienteerumiskaartide joonistamisel kasutatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud leppemärke. Võistlusi peetakse enamasti metsaga kaetud maastikel, sprindivõistlusi tavaliselt linnas või pargis. Võistlejatel on keelatud enne võistlusi maastikuga tutvuda. Sama maastikuosa katvaid vanu kaarte tohib siiski uurida.
Enesereflektsioon: Antud tööga õppisin hindama maaüksuste kuju, kasutades selleks erinevaid maaüksuse kuju iseloomustavaid koefitsiente. Koefitsientide kasutamine annab võimaluse anda hinnanguid maaüksustele ühtsetel alustel, kuna kõikide maaüksuste puhul leitakse näitajad samade kriteeriumite alusel. Tööd tehes sain rohkem aimu Maa-ameti kodulehel olevatest tööriistadest ja nende funktsioonidest. Nüüd tean, kus midagi Maa-ameti kodulehel asub ja olen pädevam orienteeruja kui enne. Peale selle sain meelde tuletada erinevate programmide kasutamise. Algul oli tööd alustada raske ja vaevaline, kuid lõpus sain juba päris hästi asjadest aru. Maat Katastripüksuse Pindala Pindala Pikkus Laius Piir Ruudu Ristküliku Väljavenits Piiri kõverjoon k tunmnus (S) ha (S)m2 (l) m (v) m i Ümber- ümbermõõt e koef. Koef.
pikaks rajaks. Võistlusi peetakse ka öises orienteerumises. Individuaalvõistlused toimuvad peamiselt eraldistardiga (stardiintervall enamasti 1-3 minutit), kuid korraldatakse ka ühisstardiga võistlusi. Ühisstardiga võistluste puhul kasutatakse sageli hajutust (paralleelpunkte), et vältida koosjooksmist. Lisaks individuaalvõistlustele korraldatakse ka teatevõistlusi ja võistkondlikke võistlusi. Orienteeruja tähtsamad võistlusvahendid on kaart ja kompass. Orienteerumiskaardid on tavaliselt mõõtkavas 1:10000 või 1:15000, sprindis 1:5000 või 1:4000. Orienteerumiskaartide joonistamisel kasutatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud leppemärke. Võistlusi peetakse enamasti metsaga kaetud maastikel, sprindivõistlusi tavaliselt linnas või pargis. Võistlejatel on keelatud enne võistlusi maastikuga tutvuda. Sama maastikuosa katvaid vanu kaarte tohib siiski uurida.
metsas, otsustasime selle kohta lähemalt uurida ning tutvustada seda ka teistele. Orienteerumispäeval õpetasime õpilastele, kuidas lugeda kaarti ja sellest aru saada ning kontrollisime nende teadmisi Häädemeeste Keskkooli staadioni ümbruses metsas, korraldades orienteerumise. Esialgu seletasime õpilastele orienteerumise põhitavasid ning näitasime ka praktikas ette. Suureks abiks oli A.Kivistiku ja T.Raidi ,,Orienteeruja käsiraamat", kus leidsime palju informatsiooni orienteerumise ajaloost ning selle õpetamise metoodikast. Üheks kasulikumaks informatsiooniallikaks oli ka J.Künnapi ,,Matkaspordi käsiraamat". Loovtöö koostamisel oli kõige rohkem abiks meie juhendaja Epp Lorents, kasutatud kirjandusega aitasid kaasa ka Häädemeeste raamatukogupidajad. Sisupeatükid 1.1 Orienteerumisspordi algus Millal, kus ja kellel tekkis mõte kaart, kompass ja sportliku võistlemise põhimõte seostada,
Seal sai kokku 29 võistkonda, kus osalesid ka Moskva ja Leningradi võistkonnad, kuid need olid väga ebavõrdsed ja enamus auhindu viisid endaga kaasa Balti sportlased. Võistluste arv suurenes aastatega. Traditsiooniks said 8 ja 15 linna võistlused, kus osalesid Siber, Kaug-Ida, Kesk-Aasia, Kasahstan ja Moldaavia. Sellest ajast hakkas orienteerumise harrastajate hulk suurenema. Orienteerumisest lähemalt Orienteeruja tähtsamad võistlusvahendid on kompass ja kaart, mis on vähendatud kujul pilt maastikust. Nende abil tuleb leida maastikul üles mingi arv kontrollpunkte ja võimalikult kiiresti jõuda finisisse. Rada on kaardi peal märgitud ringikeste abil, mis on ühendatud sirgjoontega. Iga ringikese sees asubki kontrollpunkt. Punktid peab läbima antud järjekorras. Orienteerumine nõuab mõningaid teadmisi topograafias, oskust lugeda spordikaarti ja maastikku ning neid teadmisi omavahel siduda
rasketes tuuleoludes oli ta ainuke võistleja 119-st, kes suutis kõik neli lasketiiru puhtalt läbida. 74. koht (88 võistlejat) 10 km sprindis 81. koht (88 võistlejat) 20 km individuaaldistantsil Eveli Saue Sünniaeg: 13.02.1984 Pikkus: 163 cm Treener: Tõnu Pääsuke Klubi: SK Biathlon Torino olümpiamängude avatseremoonial usaldati Evelile Eesti lipu kandmine. Eveli ei piirdu vaid medalite hankimisega laskesuusatamises. Ta on ka tasemel orienteeruja. 2003 aastal tuli ta orienteerumise juunioride maailmameistrivõistlustel lühirajal kolmandaks ning lõpetas Nõo Reaalgümnaasiumi aastal 2002 kuldmedaliga. 42. koht (87 võistlejat) 15 km individuaaldistantsil 55. koht (88 võistlejat) 7,5 km sprindis 18. koht (19 naiskonda) 4 × 6 km teatesõidus võeti rajalt maha (60 võistlejat) 10 km jälitussõidus Kadri Lehtla Sünniaeg: 03.05.1985 Pikkus: 157 cm Treener: Hillar Zahkna, Meelis Aasmäe, Asko Nuutinen Klubi: SK Biathlon
võimalusi. Tulevikuvõimalused peituvad selles, et anda kõikidele võimalus teha oma panus ühenduse huvides. Tuleb proovida olla konkreetne. Üldiselt oskavad kõik ühendused oma eesmärke formuleerida, aga kas alati ka arusaadavalt. Et olla oma ühenduse liikmete poolt mõistetav, tuleks juhina kasutada lihtsaid sõnu ja ka skeeme, milledest kõik aru saavad ja mida on oma selguse tõttu lihtne omaks võtta. Jalgpallurile on selge, et püütakse väravalöömise poole, orienteeruja jaoks on selge märk metsas, jooksja jaoks on eesmärk finisilint. Ka ühenduse töös on peamine omada kindlaid sihte ja eesmärke oma tegevuses. Ühenduse juhina peab teadma, mida ühenduse liikmed tahaksid, seejärel luua enesekujutluses pilt sellest, mida soovitakse saavutada, vaielda ja arutada need juhatuses läbi ning püstitada reaalsed, mõistlikud ja vastuvõetavad eesmärgid, et neid oleks võimalik saavutada. 4
Tehnikamaailm 3 Jalka 4 Auto Bild 2 Digi 3 Basket 2 Autoleht 2 Digi 2 FHM 2 Horisont 2 Just 2 Kroonika 2 Orienteeruja 2 Tabel 2. Loetuimad ajakirjad tüdrukute seas 5. klass 27 8. klass 29 11. klass 22 SPUNK 14 Stiina 15 Cosmopolitan 5 Stiina 13 Cosmopolitan 7 Stiil 5 Kroonika 4 Kroonika 4 Kroonika 3 Witch 4 Marie Claire 4 Anne 2 Lemmik 3 Stiil 4 Cheese 2 Just 2 Nädal 2 Vikerkaar 2
annaabi.ee 
