• Võeti kasutusele lubjamört, mis võimaldas teha kaari, võlve ja kupleid. • Silindervõlv üksteise taha ehitatud kaarte rida, millega saab katta 4nurkset ruumi, sama kehtib ka ristvõlvil • Tähtsamad ehitised koosnesid betoonist ja tellistest (odav, tugev) • Hakati ehitama korralike teid, sildu üle jõgede, vee juhtmeid mis toestusid orgudele • Ühiskondlikumatest hoonetest olid tähtsad saunad ja amfiteatrid. • Ehitati areene, kus peeti veriseid vaatemänge • Colosseum 80 sissepääsu, 50 000 vaatajat, kasutati kreeka arhitektuuri kogemusi • Triumfikaar massiivne kivisein, poldud mõeldud väravaks, vaid monumendiks • Atikas poolkorrus, kus seina friisitaoline ülalosa oli eraldatud horisontaalse karniisiga
piirkond Kaubandus · Kõikjal on ohtralt kulla-ja luksuskosmeetika,kõikvõimalikke suveniiri- ja muid poode,terrassrestorane ja kohvikuid. · Igal aastal saalib siit läbi mitu miljonit turisti,kellest enamik tahaks tagasi tulla- omapäi ja pikemalt kui mõneks tunniks. Turism · Igal aastal klastab seda riiki 3 miljonit turisti-igaüks viib endaga kaasa unustamatud muljed Titano mäelt. · Aadria merele ning ümbritsevatele rohelistele orgudele avanevatest imelistest vaadetest, keskajani ulatuvate juurtega pidustustelt, spordivõistluselt-nagu Formula1 Grand Prix. Vaatamisväärsused · Augustuse võidukaar on üks vanimaid säilinud rooma triumfikaari maailmas,mis pärineb aastast 27 ekr. juhatades otse vanalinna, vana kalaturu, purskkaevu Fontana Della Pigna ja Sismondo kindlsuvaremete juurde. · Vanalinna südameks on 12.sajandist pärinev San Francesco kirikust 1450ndail ümber
suhteliselt noor, ligikaudu 300600 miljonit aastat vana. Suurima meteoriidikraatri, Meadi läbimõõt on 280 kilomeetrit. Peaaegu täielikult puuduvad meteoriidikraatrid läbimõõduga alla kahe kilomeetri, sest neid tekitada võivad meteoorid põlevad Veenuse tihedas atmosfääris lihtsalt ära. Ka on meteoriidikraatrid sageli parvena koos, sest neid tekitanud suurem meteoor on tihedas atmosfääris purunenud. Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maatüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks ning mis on läbimõõdult umbes 2050 km ja kõrguses 1001000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks. Lõhedesüsteemid, kus esineb korraga nii radiaalseid lõhesid kui ka
keerukaid orustikke. Mitmeid peaorge on avardanud neisse põhja-loodekaarest tunginud liustikukeeled, muutes need lõiguti orundilaadseteks (Halliste ja Kõpu). Nüüdisaegsete külgorgude seas on nii peaorgudega samavanuseid jõgede ja ojadega pikkiorge kui ka pärastjääajal ajutiste vooluvete poolt uuristatud lühikesi jäärakuid ja uurakuid. Rohkete allikad vanades orgused on tekitanud sinna allikasoid ja ka allikalubjast ebaterrasse. Vanadele orgudele on iseloomulikult võrdlemisi lauged metsakasvanud veerud ja neis voolavatele jõgedele soostunud lamm. 4 Orgudest on suurim S-kujuline Tänassilma-Viljandi-Raudna, mis eraldab kõrgustiku põhjaosa kesk- ja lõunaosast. Orustiku keskosas asub 4,6 km pikkune Viljandi järv (155ha). Viljandi lossimägede kohal on org umbes 40m sügavune ja järv ligi 300m laiune. Lääne poolt
jõgi on laevatatav. Tema tähtsamad lisajõed on Pandzi jõgi ja Vahsi jõgi.Riigi pikim jõgi on Helmandi jõgi riigi edelaosas. Ta saab oma vee Hindukusist ning saab alguse riigi idaosast Kabuli lähedal. See jõgi voolab läbi riigi edelapiirkonna, olles selle kõrbede ja poolkõrbede ainuke jõgi ning suubub Iraani piiril olevasse Helmandi järve ning muudesse soolajärvedesse Sstnis. Jõge kasutatakse ulatuslikult niisutamiseks.Kabuli jõgi toob vett Kabuli ja Jallbdi ümbruse viljakatele orgudele ja jõeorgudele. Erinevalt teistest jõgedest on ta aastaringi veerohke. Ta jõuab välja Iraani ning suubub Indusesse.Har Rdi jõgi saab alguse Afganistani keskosas ning voolab lääne suunas, Iraani piiri juurde. Selle jõe vett kasutatakse Herti piirkonnas ulatuslikult niisutamiseks.Laevatatav on Afganistani jõgedest ainult Amudarja, ehkki väiksemad laevad ja praamid suudavad sõita ka teiste jõgede osades, kus sügavus on piisav. Järved
alla kahekilomeetrise läbimõõduga kraatreid.) Kraatrite keskmise tiheduse järgi pinnaühiku kohta on Veenuse basaltide vanus kuni 800 miljonit aastat, seega on nad tunduvalt nooremad kui Kuu merede basaldid (3 miljardit), kuid vanemad kui Maa basaldid. Veenuse pind näib olevat põhjalikult muutunud 300600 miljonit aastat tagasi. 5 Teised pinnavormid Lisaks meteoriidikraatritele, mägedele ja orgudele, mida tavaliselt leidub Maa-tüüpi planeetidel, võib Veenuselt leida ka teisi, ainult Veenusele iseloomulikke pinnavorme. Nende hulgas on näiteks ümmargused, lamedad, vulkaanilise tekkega kõrgemad alad, mida kutsutakse farradeks (ka "pannkookstruktuurideks") ning mis on läbimõõdult umbes 2050 km ja kõrguses 1001000 m. Lisaks on Veenusel veel radiaalseid, tähtja kujuga lõhede süsteeme, mida kutsutakse novaedeks.
ookeani. Kesk-Tsiilis on tähtsaimad Aconcagua, Maipo ja Bio-Bio jõgi, põhjas, teiste hulgas Loa, Huasco ja Limari, lõunas Imperiali ja Tolteni jõgi. Taimestik Tsiili taimestik on kõrgusvahede ja geograafilise laiuse erinevuse tõttu üks mitmekesisemaid maailmas. Põhjas, Atacama kõrbes, taimestikku õieti polegi, kui mitte arvesse võtta ülikuivusega kohastunud kaktusi. Lõuna pool muutub taimestik poolkõrbelisemaks, keskosa orgudele lähenedes aga üha rikkalikumaks. Aconcagua jõest lõuna pool leidub vahemerelist taimestikku läbisegi troopiliste liikidega. Lõuna pool, Bio Bio jõge kuni Chiloe saareni valdab tihe märg mets- loorberite, tammede, küpresside, lõunapöökide ja teiste puudega. Veel lõuna pool, Tulemaa lähedal, on ülekaalus antarktiliste taimeliikidega stepi moodi aasad. Loomastik 5
Eesti aluspõhja reljeef, milline see välja näeb. Tänapäevane reljeef järgib mingis mõttes aluspõhja reljeef. Reljeef tekkinud jää tõttu. Aluspõhja pealispinnal olevaid vorme võib jagada: · Mikrovorm näiteks jääkriimud · Pisivorm · Väikevorm · Keskvorm · Suurvorm klindiesine tasandik. Suurvormidel eristuvad 80 m samajoonest kõrgemale ulatuvad kõrgustikud ja neist mõnevõrra madalamad kõrgendikud ning lisaks orgudele on neisse kulutunud väiksemad nõod. · Hiidvorm Eesti aluspõhja suurvormid: Balti klindi esine (Soome lahe nõgu), Lääne-Eesti madalik, Viru- Harju lavamaa (40-50-60 meetrit kõrgust), Devoni lavamaa Lõuna-Eesti ala Ugandi ja Sakala lavamaa, Peipsi nõgu, Kesk-Eesti Võrtsjärve nõgu, Põhja-Eesti paekallas, Piusa nõgu. Eesti aluspõhja keskvormid:Otepää kõrgustik, Pandivere kõrgustik, Pärnu nõgu, Kesk- Saaremaa kõrgustik. Lõuna-Eesti kõrgustikud on kuhjelised
nendega ülespoole ja seletada, jutustada ning pilduda nimedega enese ümber. Aga mis pidid õpilased tegema nende nimedega? Nad kuulasid ainult ja haigutasid, kas külmast või igavusest -- isegi ei teadnud. Aga siis viis vanamees nad tähetorni, pani nad seal kordamööda kuhugi selili ning näitas neile kuud, mille ketta laiust oleks võinud nagu mõõta süldadega. Ise seisis ta kõrval ja juhtis tähelepanu järskudele mägedele, nende mustadele varjudele, tumedatele orgudele, mingisugustele kraateritele ja tegi seda nõnda, nagu oleks ta alles eile või tunaeile seal jalutamas käinud. Sellega võitis ta õpilaste südamed. Jah, külmanud kuuga võitis ta Indrekugi südame, mis oli üleni paljas verine haav. Esimest korda kaua aja tagant tundis ta kehas nagu mingisugust värskendavat voolu. Hakkas nii imeline sellelt vanamehelt kuulda, kui pööraselt suur on maailm ja kui meeletult pisitilluke meie maakera-lõhmakas. Aga mis on siis
annaabi.ee 
