saagitabamisviise, lindude rännet, järglashoolet, terdemängu. Loodusliku valiku materjaliks on juhusliku iseloomuga mutatsioonid ja nende kombinatsioonid. Igas keskkonnas on mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Keskkonnatingimused pole püsivad ja muutuvad tihti ebaregulaarselt. Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale (perele, karjale jm) aga ohustavad üksikisendeid. Lisaks kõigele tuleneb organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Liigiteke Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potensiaalselt ristuvad omavahel. See on nn bioloogiline liigimääratlus. Sugutult sigivate organismide (näiteks paljud taimed) ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline (ehk tüpoloogiline) liigimääratlus. See ütleb: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatsioonidest
Bioloogia kordamine 1. Mis on ökoloogia? Ökoloogia on teadus organismidevahelistest suhetest ja organismide suhetest keskkonnaga. 2. Mis on ökoloogilised tegurid, kuidas jaotuvad, näited. Ökoloogilised tegurid on tegurid, mis mõjutavad organismide elutegevust, need jaotuvad: biootilised ( elus; nt inimene, karu, lehetäi jne) ja abiootilised (eluta; nt tuul, vihm, mulla koostis). Antropogeenne tegur on inimtegur. 3. Kuidas mõjutavad organismi valgus ja soojus? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks
kasvuhoonete abiga. 5.kujuta graafiliselt ökoloogilise teguri toimet-Joonis õpikust lk 12. 6.mille poolest erineb kommensialism sümbioosist- Kommensialismi puhul saab ainult üks pool kasu, teine ei saa ei kahju ega ka kasu. 7.milliseid organisme nimetatakse kommensaalideks-Organismid, kes saavad kasu suhtest teise organismiga, ilma, et nad tollele organismile kahju või kasu vastu tooks. 8.töö näiteid erinevatest organismidevahelistest suhetest-Paeluss on parasiit inimese suhtes, sest ta sööb osa inimese seeditud toidust, mistõttu saab inimene vähem toitaineid; seen on sümbioosis puuga, sest seen annab puule aineid, mida puu ise ei suuda hankida ja vastutasuks annab puu seenele osa oma toitaineid; üks kala on konkurent teise kala suhtes, kes mõlemad võitlevad sama toidu eest; inimese soolestikus elavad bakterid, kes on kommensaalid inimese suhtes, sest nad saavad inimeselt toitaineid aga ei anna vastu midagi
graduaalsed ja aeglased - nõrk valik viib aja jooksul suurte erinevusteni *Muudatuste koosmõju pika aja jooksul tekitab summaarseid muudatusi, mis tingib ka kõrgemate taksonite evolutsiooni. *Liigiteke leiab aset järk-järgult, kui populatsioonid geograafiliste barjääride tõttu reproduktiivselt isoleeruvad. *fitness suureneb vaid läbi LV 6. ja 7. vastuolu Vastuolu tuumaks on GT ja LV roll ev-is. Motoo Kimura (K), NT rajaja kohaselt on valdav enamus organismidevahelistest erinevustest neutraalsed (ei mõjuta nende kohasust), mistõttu ei ole nad LV subjektiks. NT sõnul ei saa LV olla ev juhtmehhanism, kuna geneetilise surve tõttu sureksid populatsioonid välja (geneetiline surve näitab populatsiooni keskmise isendi allajäämust tugevaima suhtes), s.t. muudatused ei saaks toimuda nii kiiresti, kui nad seda teevad. Muudatuste toimumisi mõõdavad NT-d molekulaarse kellaga (MK)
Kompromisslahendus. NT kaelkirjakul halb kohastumus joomiseks, isashirvedel sarved kakluseks 3) Keskkonnatingimused pole püsivad, muutuvad tihti ebaregulaarselt NT soojal talvel süüakse valge kasukaga jänes kohe ära Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale (perele, karjale jms), kuid ohustavad üksikisendeid. NT mesilased surevad torke tagajärjel. Lisaks organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Kui saaklooma või peremeeslik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. „kohastumisvõidujooks“ Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Liigiteke on kohastumise kõrval teine oluline evolutsiooniline protsess. Liigiteket käsitatakse ka üleminekuna mikroevolutsioonilt
mutatsioonid ja nende kombinatsioonid. 2) Keskkonnas mitmesuguseid, tihti vastandliku toimega ökoloogilisi tegureid. Kompromisslahendus. NT kaelkirjakul halb kohastumus joomiseks, isashirvedel sarved kakluseks 3) Keskkonnatingimused pole püsivad, muutuvad tihti ebaregulaarselt NT soojal talvel süüakse valge kasukaga jänes kohe ära --Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale (perele, karjale jms), kuid ohustavad üksikisendeid. NT mesilased surevad torke tagajärjel. Lisaks organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Kui saaklooma- või peremeeslik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. ,,kohastumisvõidujooks" Liigiteke Liik on bioloogilise mitmekesisuse põhiüksus. Liigiteke on kohastumise kõrval teine oluline evolutsiooniline protsess. Liigiteket käsitatakse ka üleminekuna mikroevolutsioonilt makroevolutsioonile.
Uue liigi teke eeldab ka selliste tunnuste või omaduste kujunemist, mis looks ristumisbarjääri. Kõigist fenotüübilt eristunud rühmadest ei kujune kaugeltki uusi liike. 7. Milles võib avalduda käitumiskohastumus? saagitabamisviisides, lindude rändes, järglashooldes, tedremängus (käitumiskohastumus, mis võimaldab emastel parimaid isaseid valida) jne. 8. Milles seisneb organismide vastastikune kohastumine? Lisaks kõigele tuleneb organismidevahelistest suhetest vastastikuse kohastumise vajadus. Kui saaklooma- või peremeesliik omandab mingi kaitsekohastumuse, võib kiskja või parasiit selle omapoolse kohastumusega üle trumbata. Nii käib nende vahel pidev ,,kohastumisvõidujooks" ja kummagi poole kohastumused pole kunagi täiuslikud. Õpik lk. 83 1. Milline on liigi bioloogiline määratlus? Liik on looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või
.................................................................................................................... Hapnik-................................................................................................................................................................. pH-....................................................................................................................................................................... § Biootilised tegurid- tulenevad organismidevahelistest suhetest. Antropogeensed tegurid-tulenevad inimtegevusest. Too näiteid:..................................................................................................................................................... q Nimetage keskkonnategurid, mis mõjutavad mändi ja karu. Selgitage kuidas mõjutavad. Ø Organismidevahelised suhted
On selge,et need tegurid võivad soodustada või pidurdada organismide kooseksisteerimist. Biootilisteks teguriteks võivad olla: 1. Liigisised vastastikmõjud. 2. Liikidevahelised vastastikmõjud. 3. Antropogeenne tegur (hülged» küttimine, tankerite lekkimine või avariid ja merelinnud ja mereorganismid, elevandi jalast valmistatud taburetid) 1 Organismidevahelised suhted Biootilised organismidevahelised tegurid tulenevad organismidevahelistest suhetest.Biootilisteks teguriteks võivad olla: 1. Liigisised vastastikmõjud. 2. Liikidevahelised vastastikmõjud. 3. Antropogeenne tegur (hülged>> küttimine, tankerite lekkimine või avariid ja merelinnud ja mereorganismid, elevandi jalast valmistatud taburetid). Tulenevalt nende vastastikmõjude kasulikkusest või kahjulikkusest eristatakse: 1. Sümbioosi > mutualismi (selgitus järgneb) 2. Kommensalismi 3. Konkurentsi 4. Parasitismi 5. Kisklust e
* Loetle tegureid, mille pärast organismid konkureerivad? KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Millised keskkonnategurid mõjutavad taimede kasvu? 2. Selgita, kuidas tähtsate toidutaimede, näiteks soja ja kartuli kasvatamine sõltub piirkonnas valitsevatest tingimustest. 3. Arutlege, kas liigisisene konkurents on liigile kasulik või kahjulik. 4. Selgita näite abil, kuidas organismidevahelised kasulikud suhted aitavad neil paremini hakkama saada. 5. Koosta mõisteskeem organismidevahelistest kasulikest ja kahjulikest suhetest. --- 90 Peatükk: 37. Toiduahelad. Ökoloogiline püramiid Peatükist saad teada * Mis on toiduahel, toiduvõrk, toidupüramiid? * Miks kujutatakse toitumissuhteid toidupüramiidina? * Kuidas energia toiduahelas edasi kandub? * Mis on ökoloogiline tasakaal? * Miks ökoloogiline tasakaal muutub? Olulised mõisted * toiduahel * toiduvõrk * arvukuse püramiid * biomassi püramiid * ökoloogiline tasakaal
annaabi.ee 
