3. Humanistlik inimene - inimene kõigi oma loomuomadustega on ilus. 4. Milles avaldus uus stiil (renessanss)? 1) maadeavastused 3) trükikunsti leiutamine 2) loodusteaduste kiire areng 4) inimese anatoomia REFORMATSIOON KIRIKUMUUSIKAS 1. Lutheri taotlused kirikumuusikas: 1) kogudus peab kaasa laulma 2) kirikulaul peaks olema emakeeles 3) saatis orel 2. Lutheri koraal ehk protestantlik koraal: 1) orelisaatega 2) mitmehäälsed 3) ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole 4) kasutati emakeelseid värsstekste, et koraali saaks laulda terve kogudus koos kooriga ILMALIK LAUL 1.Ilmaliku laulu laululiigid: Sansoon: Frottola: 1) 4-häälne 1) lihtsas vormis salmilaul 2) võib eristada kahte tüüpi : 2) sageli korduv refrään · meloodilised, sentimentaalsed
· Reekviem ehk leinamissa. · Motett muutus lihtsaks polüfooniliseks ladinakeelseks vaimulikuks lauluks. · Ilmalik polüfooniline laul · Itaalia ilmalikud laulud o Frottola o Villanella o Balletto o Madrigal heliloojate kõige lihvitum zanr. Martin Lutheri kirikureformatsioon: · Tekkis luteri koraal. · Rahvakeelne · Ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole · Mitmehäälne · Orelisaatega Inglismaal oli populaarne lauto saatega soololaul ehk aaria. Eraldi instrumentaalmuusikat veel ei kirjutatud. 16. sajandi pillimuusika oli peamiselt improvisatsiooniline. Pillid: · Klahvpillid o Orel o Klavikord o Klavessiin · Keelpillid o Lauto o Viola da gamba · Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille o Plokkflööt o Pommer (oboe eelkäija) o Krummhorn · Vaskpillid o Trompet
kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus ning nt paavst Pius V toetas kasinat eluviisi, seda jesuiitide ordu toel. Samuti asutati vaimulike seminare ja õpetati neid selleaegsele haridusele vastavalt. Protestantliku kiriku teke tagas ka muutused kirikumuusikas. Selle läbi tekkis luteri koraal, mis oli lihtne, emakeelne, et kõik saaksid kaasa laulda; need olid ka mitmehäälsed, taktimõõdu ja orelisaatega, erinevalt gregooriuse koraalist. Selle tekkel mängis rolli ka Lutheri musikaalsus, sest kuigi tal ei olnud plaanis teha kultuurirevolutsiooni, kasvas muusika tähtsus oluliselt. Sama sajandi keskpaiku tekkis Roomas uus koolkond akadeemilise ja tagasihoidliku suunaga heliloojaid, mis järgis kirikukogu juhiseid. Neist kõige kuulsam helilooja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina, kellest võtsid eeskuju paljud järgnevad heliloojad. Ta muusikat iseloomustab tasakaal ja korrastatus
Stradivari -Parim viiulimängija - Niccolo Paganini -alus pannakse ka ülejäänud viiuliperek pillidele - vioola e altviiul, tsello, kontrabass -Puhkpillid : tropmet, fagott, oboe, + (ventiilideta)- metsasarv, tromboon -klahvpillid : klavessiin, orel -Oreleid hakati kõige rohkem valmistama Saksamaal, sest Martin Luther (1517)muutis kirikukorda. Sinnani valitsesid ladinakeelsed laulud, kuid nüüd hakati laulma emakeeles ja koos orelisaatega. Laulda võis istudes, laulud olid madalamad. Uus kirikukord nõudis oreleid, Saksamaal sai reformatsioon alguse, seetõttu ka orelite valmistamine. -Orelil on 2-5 manuaali (klaviatuuri), erinevad registrid tämbrite muutmiseks, all on pedaalid bassi mängimiseks -17. saj ansamblikoosseisud 6. Ooperi kujunemine 17. sajandi Euroopas -lk 101 , -Veneetsiast ooperikeskus (toretsev, rikkam)
Isa andis talle esimesed muusikalised teadmised ja oskused. Esimesed heliteosed komponeeris ta 9 aastaselt. 12 koraaliprelüüdi. Tobias sai kodust tõsise suhtumise töösse, samuti huvi klassikalise muusika vastu. Õppides Haapsalu Kreiskoolis, käis ta pühapäeviti Haapsalu kirikus orelit mängimas. Seal pälvis ta ühe Saksa pianisti tähelepanu, kes hakkas teda klaveri mängus tasuta õpetama. Tollal komponeeris ta juba ka vokaalmuusikat orelisaatega oma õdedele, kellega koos ta sageli kirikus esines. Pärast Kreiskooli lõpetamist 1889. aastal sõitis Tobias Tallinnasse sooviga õppida õpetajaks. Tallinnas hakkas ta Toomkirikus Ernst Reinicke juues orelit, teooriat ja kontrapunkti õppima. Sel ajal komponeeris ta mõned vokaal kammerteosed oreli saatel piibli tekstidele. 18931892 aastal õppis Tobias Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ( N. Rimski Korsakov ) ja oreli erialal ( L. Homilius )
Gregooriuse laulu ja luteri koraali võrdlus Katoliku kirikus Luteri kirikus ·gregooriuse koraal ·luteri koraal ·ladinakeelne ·rahvakeelne ·laulavad vaimulikud ·laulab kogudus koos kooriga ·rohkete kaunistustega (melismidega) ·ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole ·ühehäälne ·mitmehäälne ·saateta ·orelisaatega ·proosatekstiga (piiblist) ·värsstekstiga Palestria looming ja nn range polüfoonia iseloomustus ·nn range polüfoonia eeskuju, kelle stiili jäljendatakse muusikakoolide tehnikaharjutustes siiani: kõikide elementide harmoonia. Ideaaliks on rahulik, lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes. Eelistatud on sujuv astmeline liikumine. Peamiselt on kasutusel selgekõlaline kolmkõlaharmoonia. Dissonantside kasutamine on väga ettevaatlik: dissonantsid
Isa andis talle esimesed muusikalised teadmised ja oskused. Esimesed heliteosed komponeeris ta 9 aastaselt. 12 koraaliprelüüdi. Tobias sai kodust tõsise suhtumise töösse, samuti huvi klassikalise muusika vastu. Õppides Haapsalu Kreiskoolis, käis ta pühapäeviti Haapsalu kirikus orelit mängimas. Seal pälvis ta ühe Saksa pianisti tähelepanu kes hakkas teda klaveri mängus tasuta õpetama. Tollal komponeeris ta juba ka vokaalmuusikat orelisaatega oma õdedele, kellega koos ta sageli kirikus esines. Pärast Kreiskooli lõpetamist 1889 aastal sõitis Tobias Tallinnasse sooviga õppida õpetajaks. Tallina hakkas ta Toomkirikus Ernst Reinicke juues orelit, teooriat ja kontrapunkti õppima. Sel ajal komponeeris ta mõned vokaalkammerteosed oreli saatel piibli tekstidele. 1893 1897 a. õppis Tobias Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ( N. Rimski Korsakov ) ja oreli erialal ( L. Homilius )
Katoliku kirikus Luteri kirikus ·gregooriuse koraal ·luteri koraal ·ladinakeelne ·rahvakeelne ·laulavad vaimulikud ·laulab kogudus koos kooriga ·rohkete kaunistustega (melismidega) ·ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole ·ühehäälne ·mitmehäälne ·saateta ·orelisaatega ·proosatekstiga (piiblist) ·värsstekstiga Palestria looming ja nn range polüfoonia iseloomustus ·nn range polüfoonia eeskuju, kelle stiili jäljendatakse muusikakoolide tehnikaharjutustes siiani: kõikide elementide harmoonia. Ideaaliks on rahulik, lihtsas rütmikas kulgev ja iseseisev meloodia kõigis häältes. Eelistatud on sujuv astmeline liikumine. Peamiselt on kasutusel selgekõlaline kolmkõlaharmoonia.
aastat eesmärgiga saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistustel. Martin Luther oli suur muusikahuviline ja valdas hästi orelimängu. Ta oli ka mitmete koraalide autor. Erinevused gregooriuse koraalist Loobuti ladinakeelsetest proosatekstidest ja kasutati alguses saksa-, hiljem igal maal oma emakeelseid värsstekste, et koraali saaks laulda terve kogudus koos kooriga (gregooriuse koraali laulsid ainult vaimulikud). Erinevalt gregooriuse koraalist on luterikoraalid mitmehäälsed ja orelisaatega. Rooma koolkond. Sajandi keskpaiku, Trento kirikukogu aastatel kujunes Roomas võrdlemisi akadeemilise ja konservatiivse hoiakuga heliloojate koolkond, mis järgi kõige hoolsamalt kirikukogu juhiseid. Rooma koolkonna kõige tähtsam esindaja oli Giovanni Pierluigi da Palestrina (u 1515-1563). Üks sajandi väljapaistvamaid muusikuid, järgnevate sajanditega tema kuulsus ainult kasvas. Oma eluajal polnud sugugi nii imetletud ja rohkesti trükitud kui Lassus
annaabi.ee 
