Kuna tegemist oli pähapäevase päevaga, ning üsna lõuna ajal, polnud kohapeal väga palju kuulajaid. Koos esinejate endaga ulatus see arv kõigest 10-12 ni. Saal koosnes rivis toolidest, mis olid asetatud kaares seinaäärde. Samuti oli seal orel, millele oli kirjutatud peale ladina keelne lause laudate deum in cordis et organ. Tähendust ma sellele lausele ei teadnud, aga see kaunistas orelit hästi. P 15. november kell 14.00 EMTA orelisaal Orelikontsert "10 aastat Eesti Orelisõprade Ühingu asutamisest" prof Andres Uibo ORELIKLASS: Denis Kasparovits, Aleksandr Arusoo, Laura Vaikma, Anna Humal
Festival on toimunud igal aastal, ning samas tempos toimub ka tänapäevani. Mitme riigi noored pianistid saavad Narvas kokku ja mängivad kuulsa saksa helilooja ja organisti teoseid. Kuna J. S. Bach oli ka organist, on tal palju orelile kirjutatud muusikat. Tänapäeval oreli muusikat saab peamiselt kuulata kirikutes. Bachi orelimuusikat tihti esitatakse Narva Aleksandri kirikus. Tooks näiteks ühte kontserti, kus hakkavad kõlama Bachi teosed, peab toimuma 3, juunil "Laste orelikontsert" seal samas, Narva Aleksandri kirikus. Samas kohas 22. juunil peab toimuma orelikontsert, mis kannab nime ,,Üksnes Bach". Veel üks festival seotud Johann Sebastian Bachiga kannab nime ,,Festivalisuvi- Bach ja improvisatsioon", mis toimub Tallinnas. Mis on orelikontsert. Veel üks festival seotud Bachiga oli avatud sellel aastal eesti pealinnas, mis sai nimeks ,,Johann Sebastian Bach orelimuusika festival." Ta kestis esimesest kuni kuuenda jaanuarini.
Nende esinemispaikade atmosfäär oli intiimsem ja hubasem. Suuremat tähelepanu pöörati ka esinemispaikade ja kogu festivaliala kujundusele. Kontsertpäev on pühendatud maestro Neeme Järvi 75 juubelile Alustati suurejooneliselt Esineb Annely Peebo (metsosopran), kes astub esimest korda vabaõhukontserdil üles oreli saatel. Üsna ainulaadse koosluse teeb veel erilisemaks see, et orelikontserdid ei ole vabaõhulavadel just tavaline nähtus. Leigol on aga vabas õhus toimuv orelikontsert juba pikaajaline traditsioon, mis sai alguse ajast, kui Tallinna rahvusvaheline oreligala toimus veel Leigol. Kontsertpäeva kavas: Eesti noorte sümfooniaorkester, dirigent Neeme Järvi "Suuri avamänge läbi aegade". Esitustest jäid meelde : Wolfgang Amadeus Mozart, avamäng ooperile ,,Haaremirööv" Gioacchino Rossini, avamäng ooperile ,,Sevilla habemeajaja" Wolfgang Amadeus Mozart, avamäng ooperile ,,Figaro pulm"
koorifestivalil Roomas oma kategoorias kuldmedali. Lisaks jumalateenistustele annab koor regulaarselt kontserte ning osaleb suurvormide ettekannetel. Viimastel aastatel on kooril olnud tihe koostöö orkestriga Collegium Consonante. Kaarli kiriku kontsertkoor on 1998. a välja andnud Urmas Sisaski ,,Eesti Missa" CD-plaadi. Kontserdi alguses tuli lavale pastor, kes luges ühe palve. Peale seda oli sissejuhatav meloodia ja kohe peale seda peateos A.Vivaldi ,,Gloria" ehk Orelikontsert nr. 4. Peale seda tuli palju barokset muusikat, kuid mille pealkirju ei mainitud. Gloriat mängiti kontserdi jooksul kolm korda. Lauldi eeslauljatega ja eeslauljateta st laulis ainult koor. Mainimist väärib ka see, et kõik solistid oli eesnimede poolest Anud. Sümfooniaorkestris olid kasutusel erinevat sorti viiulid, tsello, trompet ja orel. Esinejad olid riietanud end musta ja osadel naistel rippus kaelas oranz kaelarätt ja mõned lauljad olid helesinises riietuses
Kaunist advendiaega! Georg Friedrich Händel Hilisbaroki suurkuju Orelikontsert B-duur I osa Allegro Küsimused: · Mis zanri teosega on tegemist? ·Kirjelda, mida kuuled. ·II osa Adagio e fuuga - mille poolest erineb? Eestis Rootsi aeg (1558-1710). Tartu Ülikool. Forseliuse seminar koolmeistrite ja köstrite õpetamiseks Georg Friedrich Händel 23. veebruaril 1685 Halles · Händeli Isa oli õukonnas tunnustatud kirurg
Ooper „Tulised vankrid“, 3 sümfooniat Taavo Virkhaus- 6 sümfooniat, 2 viiulikontserti. 17. Tähtsamaid instrumentaalkontserte ja nende loojaid eesti muusikas. Esimeseks eesti instrumentaalkontserdiks on Rudolf Tobiase „Klavierkontsert d-moll“ (1897). Kestuseks 20 minutit, esiettekanne oli 1907 aastal Vanemuise kontserdimajas (ainult II ja III osa esitati), klaveril Rudolf Tobias ja dirigent Juhan Simm. Artur Lemba klaverikontserdid 1-3 Heino Elleri viiulikontsert Artur Kapi 1.orelikontsert Eduard Tubina kaks viiulkontserti ja üks kontrabassikontsert 18. Vokaal-instrumentaalsuurvormide ettekandmisest 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel. Kirjutati võrreldes 20.sajandi II poolega suhteliselt vähe instrumentaalkontserte. Seda sellepärast et instrumentaalkontserdid sünnivad koostöös mõne väljapaistva solistiga, harvemini on helilooja ise mõne hea instrumendi valdaja. 19. Tuntumaid vokaal-instrumentaalsuurvorme 20. sajandi teisest poolest kuni meie ajani.
Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Õppimine • Koos klaverimänguga õpetas isa talle ka orelit. Suurt mõju avaldasid Arturile isa poolt asutatud Suure-Jaani lauluseltsi "Ilmatar" muusikaõhtud, kus esines ka "Ilmatari" segakoor. • Olles kõigest 11-aastane esines ta juba solistina mängides orelipartiid Händeli ”Halleluuja” oratooriumist ”Messias”. • Määravaks tema edaspidises saatuses kujunes Miina Härma orelikontsert Suure- Jaani kirikus augustis 1891. Kui Miina Härma oli kuulnud noore Kapi orelimängu, soovitas ta isale kindlasti saata poiss õppima Peterburi Konservatooriumi. • Samal aastal asuski Artur Kapp koos isaga teele Peterburi poole, kus elas tema onu Feliks Martens. • Sisseastumiseksami sooritas ta suurepäraselt. Kui professor Louis Homilius palus poisil midagi improviseerida, siis kahtles isa kas ta sellega hakkama saab. Kui aga
· Andis muusikatunde ja töötas Hugo Treffneri gümnaasiumi ja A. Puskini peres. gümnaasiumite muusikaõpetajana. Kirjutas ka artikleid. · Noorele Artur Kapile jättis unustamatu mulje Miina Härma orelikontsert 1891. · 1908. aastal lahkub Tartust, sõidab Pariisi, kus tegeleb enesetäiendusega, aastal. seejärel elab Münchenis, Prahas ja Dresdenis, samuti Böömi linnas Teplices, kus valmis 1909. a. oratoorium "Joonas". · Artur Kapp sai esimesed klaveri- ja orelitunnid oma isalt. 13-aastaselt astus
solistina orelil. Klaverisolisti ja -saatjana esitas ta peamiselt enda loomingut. Hoopis suuremat tähelepanu äratas Saar heliloojana. 1907. a. sügisel esitas Paula Brehem oma kontserdil kaks Saare soololaulu. Kontserdi eel kirjutati: "Iseäranis huvitab noor andekas muusikajünger Saar, kelle tööd alles esimest korda kontsertide kavas ilmuma hakkavad." R. Tobias oma kontserdiarvustuses nimetas Saart "luuletajaks muusikas". Sügisel 1908. a. toimus Tartus M. Saare orelikontsert. Sel puhul avaldab Saare helitöödega tuttav anonüümne autor ajalehes "Elu" kahetsust, et Saare helitööd veel trükkis ilmunud ei ole ja lisab: "Saar on kõige päält helilooja - R. Tobiase kõrval küll kõige huvitavam. Saare helitöödes leiame sagedasti midagi müstilist ja saladuselist tal on ka palju soojust ja õrnust, kuna kõik tema paremad tööd kaugel sabloonist on." Kontserdi kavas oli kaks M. Saare enda oreliteost. Neist- nagu märgib arvustaja- oli teine "väga uues
annaabi.ee 
