Siin hakkasid keskajale omased tunnused tekkima alles meie ajaarvamise alguses ja kujunesid suuremal-vähemal määral välja alles 13. sajandiks, mil Läänemere idakalda rahvad (eestlased, liivlased, latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt. Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine: 1227 Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus 1558 Liivi sõja algus. Sõda ise tõi hävingu Liivi orduriigile - lõpp Euroopast kaugemal Hiinas, Indias, Ameerikas jm ei ole euroopaliku keskaja mõistel erilist tähendust. Elu kaugetes maades kulges omasoodu, kuid keskaja kursuse raames käsitletakse seda siiski sellises ajalises ulatuses, nagu see vastab üldjoontes Euroopa keskajale. Keskaja jaotus: Varakeskaeg 5. saj. viimasest veerandist 11. saj. keskpaigani (pikk ja pime ajajärk) Kõrgkeskaeg 11. saj. keskpaigast 15. sajandini, mil keskajale iseloomulikud nähtused
Eesti keskaeg Siin hakkasid keskajale omased tunnused tekkima alles meie ajaarvamise alguses ja kujunesid suuremal-vähemal määral välja alles 13. sajandiks, mil Läänemere idakalda rahvad (eestlased, liivlased, latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt. Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine: 1227 Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus 1558 Liivi sõja algus. Sõda ise tõi hävingu Liivi orduriigile - lõpp Keskaegne Eesti: kuulus koos Lätiga Vana-Liivimaa koosseisu. oli Eesti algselt jaotatud Mõõgavendade ordu (hiljem Liivi ordu), Tartu piiskopkonna, Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani kuningriigi vahel. Taani müüs oma valdused Põhja-Eestis 1346. aastal Jüriöö ülestõusu järel Saksa ordule, kes pantis selle 1347. aastal Liivi ordule. Pärast 1347. aastat eksisteerisid Eestis järgmised moodustised: Liivi ordu Saare-Lääne piiskopkond Tartu piiskopkond
keisririigi langus ei mõjutanud aga kuigivõrd Põhja-Euroopa maid. Siin hakkasid keskajale omased tunnused tekkima alles meie ajaarvamise alguses ja kujunesid suuremal-vähemal määral välja alles 13. sajandiks, mil Läänemere idakalda rahvad (eestlased, liivlased, latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt. Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine: 1227 Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus 1558 Liivi sõja algus. Sõda ise tõi hävingu Liivi orduriigile - lõpp Euroopast kaugemal Hiinas, Indias, Ameerikas jm ei ole euroopaliku keskaja mõistel erilist tähendust. Elu kaugetes maades kulges omasoodu, kuid keskaja kursuse raames käsitletakse seda siiski sellises ajalises ulatuses, nagu see vastab üldjoontes Euroopa keskajale. Keskaja jaotus: Varakeskaeg 5. saj. viimasest veerandist 11. saj. keskpaigani (pikk ja pime ajajärk) Kõrgkeskaeg 11. saj. keskpaigast 15. sajandini, mil keskajale iseloomulikud nähtused
Siin hakkasid keskajale omased tunnused tekkima alles meie ajaarvamise alguses ja kujunesid suuremal-vähemal määral välja alles 13. sajandiks, mil Läänemere idakalda rahvad (eestlased, liivlased, latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt. Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine: 1227 Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus 1558 Liivi sõja algus. Sõda ise tõi hävingu Liivi orduriigile - lõpp Euroopast kaugemal Hiinas, Indias, Ameerikas jm ei ole euroopaliku keskaja mõistel erilist tähendust. Elu kaugetes maades kulges omasoodu, kuid keskaja kursuse raames käsitletakse seda siiski sellises ajalises ulatuses, nagu see vastab üldjoontes Euroopa keskajale. 11 Materjal http://www.miksike.ee/ajalugu/text/ekeskaeg/ekeskaeg3.htm http://www.miksike
Ellujääjad liitusid Saksa orduga. Kuna nad tegutsesid nüüd Liivimaal, oli nende nimetus Saksa ordu Liivi haru. Neid tuntakse Liivi orduriigi nimetusega. Orduriiki juhtis ordumeister. Alguses oli orduriigi keskus Riias. Kuna seal oli ka Riia peapiiskopkonna keskus, viidi keskus üle Võnnu linnusesse (esis). Eestimaa hertsogkond eksisteeris kuni Jüriöö ülestõusuni, sest pärast seda 1346 aastal Taani kuningas müüs om avaldused Saksa ordule, Saksa ordu andis need kasutada Liivi orduriigile. Ordu valdused suurenesid. And then there was five... Kaks kaarti selgeks enne ja pärast Jüriöö ülestõusu. Siinsetel aladel hakkas toimuma maade läänistamine maahärra jagas maad (lääni). Kes maad sai, oli läänimees. Läänimehe peamine kohustus saadud maa eest oli sõjaline abi, pidi minema sõjateenistusse maahärra juurde. Miks läänistati? Maahärradel oli vaja sõjalist kaitset. Maade läänistamine toimus eeskätt piiskopkondades, Eestimaa hertsogkonnas
Piiskopile kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Peapiiskopile Riias allusid Tartu ja Kuramaa piiskop. Ühel oli veits rohkem võimu. 6. Liivi Orduriik (saksa ordu Liivi haru). Ordumeister juhtis. Pealinn RIIA. Tekksid RIIA võimu pärast tülid peapiiskopiga ja keskus viidi üle Võnnusse, Cesisesse. Eestimaa hertsogkond eksisteeris kuni Jüriöö ülestõusuni, sest päras seda, 1346. a müüs Taani kuninagas oma valdused Liivi Orduriigile. Seega enne Jüriöö ülestõusu oli 6 maahärrat, pärast aga 5. (Kaardid lk 52, 58 + maakondade kaart.) Pärast siinsete alade vallutamist hakkas toimuma maade läänistamine. Maahärra jagas maad e lääni läänimehele e vasallile, kelle peamine kohus lääni kasutamisel oli see, et pidi minema sõjateenistusse maahärra juurde. Sellist läänistamist oli vaja selleks, et maahärrad saakisd kaitset vassallide näol. Läänistamine toimus piiskopkondades ja Eestimaa hertsogkonnas
Ta lasi end 1151. aastal ristida, kuid üldist rahva ristimist veel ei toimunud. Mindaugas suri vandenõu ohvrina. Peale Mindaugase surma oli mõni aeg vägev võimuvõitlus, kui lõpuks sai 1316. aastal troonile Gediminas, kes laiendas Leedu piire kaugele üle rahva asuala. Veelgi suurema ulatuse sai Leedu Gediminase poja Algirdase valitsuse ajal. Leedu valdusse kuulusid paljud Vene alad. Leedu oli XIV sajandiks suurriik, kuid leedulased polnud võtnud vastu ristiusku ja see andis Saksa orduriigile õiguse neid rünnata. Oli ju ordurüütlite peamine ülesanne valeusuliste ja paganatega võidelda. Saksa orduga oli hädas ka Poola, kus oldi küll katoliiklased, kui sakslased tahtsid Poola arvelt oma valdusi laiendada. Tänu ühisele vaenlasele sõlmiti 1385. aastal Poola kuningannaJadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel ühinemise leping. Jogaila kohustus oma alamatega vastu võtma ristiusu. 1386. aastal peeti pulmad riikide valitsejate vahel
kuulutama emakeeles - Kujunes usuline lõhe linnade ja maapiirkondade vahele (luterlikud linnad/katolikud maapiirkonnad) Tallinna Pühavaimu kirik - Tallinna väiksemaist keskaegsest kirikust sai linna eesti koguduse kirik (esimene eestikeelne jutlustus 1531) - Kirikuõpetajad Johann Koell (esimene eestikeelne katekismus 1535) ja Balthasar Russow (Liivimaa kroonika 1578 ja 1584) Reformatsiooni väljakutse Vana-Liivimaa ,,orduriigile" - Õõnestas Vana-Liivimaa konföderatsiooni seestpoolt: 1. Luterlikud linnad 2. Ordu probleemid - Saksa ordu Preisimaa haru kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern sekulariseeris oma valdused Preisimaa hertsogriigiks (Poola vasallriik) 1523 maailma esimene luterlik riik - Liivi ordu ordumeister Wolter von Plettenberg (1494-1535) loobus sarnasest projektist jäädes katoliikluse poolele (järgnevatel aastakümnetel ordu vahel reformatsiooni poolel nt maameister
annaabi.ee 
