FILIPPO LIPPI ANNA-MARIA OTSA ELULUGU • Itaalia maalikunstnik • Sündis teatavasti aastal 1406 Firenzes ja suri 8. oktoobril 1469 Spoletos • Tema isa oli vaene lihunik ning ema suri sünnitusel, last kasvatas edasi tädi • Koolis käis ta karmeliitide kloostris, kus aastal 1425 ordineeriti preestriks(oli seal aastani 1432) • Giorgio Vasari kirjutas teoses "Kunstnike elulood" Lippi kohta: «Õppimise asemel veetis ta kogu oma aja piltide kritseldamisega nii enda kui teiste raamatutesse.» • • • • • 1452 määrati ta Firenze Maarja Magdaleena nunnakoostri kaplaniks(vaimulik,kes töötab väljaspool kirikut) • Ta teenis küll palju raha, aga oli ikka vaene • Vasari mainib tema vangilangemist berberi piraatide
18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism- Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 8. Tuntumad ratsionalistid G.E.von Schwarzenberg ja A.W.Hupel ning nende tegevus. Johann Georg Eisen von Schwarzenberg- Eesti vaimulik ja kameralist. Oli algselt Avinurmes koduõpetaja. 1746. aastal ordineeriti ta õpetajaks ning oli aastan 1774 Torma Maarja koguduse õpetaja. August Wilhelm Hupel- Oli Äksi ja Põltsamaa pastor ning kodu-uurija ja literaat. Andis välja Põltsamaal esimese eestikeelse ajakirja Lühhike öppetus, andis välja ka kaheköitelise põllumajandusõpetuse ning tegutses ka eesti keele uurija ning uuendajana. 9. Hariduse olukord pärast Põhjasõda. 1739. ja 1765. õiguslikud aktid. Rahva hariduse areng oli 18. sajandil eestlaste jaoks tagasihoidlik. Kuid
Oli tema isa Giovanni Battista , kellest oli kujunenud tõeline viilulivirtoos. Oletatakse ,et noor Antonio võttis kompositsioonitunde 1690.aastal surnud auväärselt maestro Giovanni Legrenzilt.Oma esimese helitöö kirjutas nooruk 1691. aastal . Ka andsid noorele Vivaldile eeskuju roomas tegutsenud viiulimängja ja helilooja Arcangelo Corelli ja ka tema lapsepõlve muusikaline atmosfäär . Otsuse teinud jääda vaimuliku elu juurde tänu isa eeskujule .Nagu selgub dokumentidest ordineeriti ta viieteistkümne poole aastaselt 1693.aastal 15.Septembril alama astme vaimulikuks nn. väravavahiks, kel oli õigus keerata lahti väravaid. Järgnevatel aastatel sai ta kaks kõrgeima vaimuliku tiitlit ja õiguse teenida päevasel jumalateenistusel. Ta tegeles samaaegselt muusikaga .Peagi oli ta lõpetanud vaimuliku Õpingutest ja asus tegelema veelgi rohkem muusikaga.1703. aastaks oli ta väljapaistev viiulivirtoos ja pühitseti ta preestriks sellega
Lakke paigaldatud mikrofoni abil kuulati poole aasta vältel iga tema korteris lausutud sõna. Tuli taluda lugematuid ülekuulamisi Pagari tänaval. Pole kahtlust, et kõigel sellel oli suur osa tuberkuloosi, vereringehäirete ja südameastma väljakujunemisel. 1955. aastani töötas Peeter Sink Harju rajooni heakorra- ja kommunaalkontoris kalmistumeistrina. Viimastel eluaastatel leidis ta siiski rakendust vaimulikuna: 1955. aastal ordineeriti ta abiõpetajaks Elva luteri kirikus. Peeter Sink oleks soovinud töötada Tallinnas, kus poeg Kuldar õppis muusikakoolis, julgeolekuorganid sulgesid aga tee sealsetesse kogudustesse. Üksi, ilma perekondliku hoolitsuseta, halvenes Peeter Singi tervis. 1957. aasta 31. mail ta suri. 5 Hauakivile Tallinna Metsakalmistul on kirjutatud tema luuletuse sõnad: «Ühel hommikul kaob udu.» 1.3. Peeter Singi looming
Kolm vägevat meistrit Guru Padmasambhava Oddiyanast, Nalanda kloostriülem bodhisattva Shantarakshita (Shi- wa-`tso) ja teine dharma-kuningas Trisong Deutsan, Manjushri kehastus panid koos aluse Dharmale Tiibetis ja ehitasid üles esimese kloostri Samye (bSam-yas lHun-gyi-grub-pa gTsug-lag-khang), millest sai peamine budistliku hariduse omandamise koht. Samyes tõlgiti esmakordselt tiibeti keelde suur osa budistlikest tekstidest. Samal perioodil ordineeriti ka seitse esimest tiibeti munka. Vastavalt kuningas Trisong Deutsani otsusele järgivad kõik tiibeti mungad kuni tänapäevani Pratimoksha liini. (Oru talu kodulehekülg. 06.01.2017) Tiibeti keel Tiibeti keel on üldnimetus, mida kasutatakse vastastikku arusaadamatute kesktiibeti, khami ja amdo keele murrete kohta, mida ajalooliselt kõneldakse Hiina Rahvavabariigi 5 poliitilise kontrolli all olevatel Tiibeti aladel
sthanakvasi munk, kuid oli häiritud oma kaaslaste lodevusest. Nende suukaitse on piklikuma kujuga. Kuigi antud sekti järgijate hulk on väike, on nende hulgas väga võimsaid isiksusi, kes on püüdnud mõjutatud India poliitikuid ja ärimehi tegutsema suurema moraalse vastutustundega (Bowker; 2005 lk 63). Švetambara ja digambara kujude kummardajatest askeetide kogukondades kahanes 18. ja eriti 19. sajandil tugevalt liikmete arv ning vaid väga vähesed ordineeriti munkadeks. 20. saj toimus traditsioonilise džainismi uus tõus ning askeetide arv kasvas šventambarade ning ka digambarade seas. Populaarsemaks muutus ka digambarade õpetusest tuntud inimese minale suunatud õpetus, millest sai osa ka Mahatma Gandhi (Bowker; 2005 lk 63). 1.6 Džianistid väljaspool Indiat India lääneosast pärit džianistid siirdusid sajandipikkuste kaubandussuhtete killuvees Ida- Aafikasse ning seejärel 1960. aastatel Inglismaale. 20
seal õpetati saksa, ladina ja kreeka keelt. Lisaks võttis õpihimuline noormees ka heebrea keele eratunde, et oleks lihtsam edasi õppima minna. 1928. aasta sügisel astus Võõbus Tartu Ülikooli usuteaduskonda. Kaitseväe sundaja teenis ta II diviisi staabis Tartus, kus ta määrati kirjutaja abiliseks, mis võimaldas tal edasi õppida ja eksameid sooritada. 1932. aastal lõpetas ta usuteaduskonna, jäi aga diplomeeritud edasiõppijana teaduskonda edasi. Samal aastal ordineeriti Võõbus Tartu Pauluse koguduse II pihtkonna õpetajaks, kuhu ta jäi kaheksaks aastaks. 1934. aastal omandas ta oma tööga "Õige kristlane, õige kristlik elu ja õige kristlik kirik Sören Kirkegaardi järgi" magistrikraadi. Samal aastal algasid teaduslikud uurimisreisid Euroopa linnadesse, et koguda materjali oma doktoritöö jaoks. Vastavad eksamid oli ta juba teinud. 1935. aastal alustas ta ka süstemaatilist käskkirjade uurimist. 40 Võimre, A. Vara valla tuntud inimesed
nendega eluraskusi. Tema esimesed jüngrid olid lapsepõlvesõbrad ja head tuttavad, kes pidid andma vaesustõotuse. Ümbruskonnas tunti neid kui Friars Minor - ,,väikesi munki", hallide rüüde tõttu ka kui ,,halle munki", kes kerjasid toitu, jutlustasid vaesusest ja vabadusest. Franciscus taaselustas Jeesuse sündimisloo (Jeesus sündis laudas loomade keskel) ja pani aluse legendile jõululapse sõimest. 1209. aastal said frantsiskaanid ametlikult orduks, Franciscus ordineeriti diakoniks ja järgmisel aastal tunnustas paavst Innocentius III (1198- 29 1216) nende põhikirja. Frantsisklaste ordu liikmeteks olid ,,vennad" ehk kerjusmungad, peamisteks reegliteks püha alandlikkus, ülim vaesus ja kõhklematu ohvrimeelsus. 1212. aastal asutas Franciscus koos Püha Klaraga Vaese Klara ordu, kus samuti järgiti frantsiklaste põhikirja. 1219. aastal üritas Franciscus ristida ka muhameedlasi
annaabi.ee 
