Bohri postulaadid 1)elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel lubatud orbiitidel, lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga, 2)elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite, kvantide kaupa. Aatom kiirgab energia kvandi elektron läheb kõrgemalt orbiidilt madalamale. Aatom neelab energia kvandi elektron läheb madalamalt orbiidilt kõrgemale. Aatomi ergastatud olek aatomi kõik teised olekud elektroni kõrgemate orbiitidega. Aatomi põhiolek elektron on madalaimal, tuumale kõige lähedamal oleval orbiidil. Alfa lagunemine aatomi tuumast eraldub heeliumi tuum, keemilise elemendi aatommass väheneb 4 võrra ja tuumalaeng väheneb 2 võrra. Beeta lagunemine üks neutron muutub prootoniks ja aatomi tuumast eraldub elektron, elemendi aatommass jääb samaks, tuuma laeng suureneb ühe võrra. Gamma lagunemine aatomi tuumas paigutuvad ümber prootonid ja neutronid, mille
Aatom neelab kvandi, kui elektron liigub madalamalt orbiidilt kõrgemale. (5) Elektronide orbiite on võimalik kokku lugeda (1,2,3 ..), vastav number n on aatomi oleku peakvantarvuks, mis määrab ära elektroni ja aatomi energia ning orbiidi raadiuse. Peakvantarvule vastab n=1, aatomi tuumale lähim orbiit ja aatomi tuuma põhiolek, kus aatomi energia on minimaalne. Aatomi kõiki teisi olekuid elektroni ''kõrgemate'' orbiitidega nimetatakse ergastunud olekuks peakvant arvu väärtusega n{2, 3, 4, 5, 6 ..}. Aatom neelab kvandi, kui elektron liigub madalamalt orbiidilt kõrgemale. (6) lagunemine, aatomituumast eraldub heeliumi tuum, keemilise elemendi aatommass väheneb 4-võrra ja tuuma laeng 2-võrra. lagunemine, üks neutron muutub prootoniks ja aatomituumast eraldub elektron, aatomimass ei muutu, tuuma laeng suureneb 1-võrra.
Pluuto planeedistaatuse. Nüüd on Pluuto palju suuremas kategoorias kääbusplaneetide hulgas, mida on avastatud üle 40. Pluutole anti pärast kääbusplaneediks määramis ka uus nimi asteroid number 134340. Pluto on veider taevakeha tema orbiit ei ole ringikujuline, vaid väljavenitatud ellips, ning tema pöörlemistelg on tugevasti kallutatud, see tähendab, et ta pöörleb Päikese suhtes ,,külili". Ka on tema orbiit kaldu, võrreldes planeetide orbiitidega, nii et aeg- ajalt tõuseb ta kõrgele planeetide kohale, siis aga sukeldub alla. Erikujulise orbiidi tõttu, ei olegi Pluuto kogu aeg Päikesele planeetidest kaugemal. Mõnikord läheneb ta Päikesele, nii et Neptuun on mitmeid aastaid Päikesest kaugemal. Teleskoobid näitavad, et Pluuto on osaliselt kivist, osaliselt jääst, aga ükski kosmosesond pole seda lähemalt uurinud. Kui Pluutol on suvi, aurustub külmunud lämmastik planeedi pinnal ja moodustab ajutise atmosfääri
Planeedid live-s Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level http://www.theplanetstoday.com / Pluuto planeet või mitte? Pluuto on piklik Pluuto orbiit, mis teiste planeetidega võrreldes on tugevasti kaldu, on rohkem sarnane komeetide kui planeetide orbiitidega Pluuto on palju väiksem Pluuto läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi (ehkki mõnevõrra väiksemaid) objekte Planeetidele (va Pluuto) kehtivad reeglid Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu
Teleskoobid näitavad, et planeet Pluuto on osaliselt kivist, osaliselt jääst Ükski kosmosesond pole aga seda lähemalt uurinud. Avastamisest saadik on Pluuto jäänud saladuslikuks ning tekitanud hulgaliselt küsimusi, mis senini on jäänud astronoome vaevama. Pluuto orbiit ei ole ringikujuline, vaid väljavenitatud ellips, ning tema pöörlemistelg on tugevasti kallutatud, nimelt pöörleb ta külili. Ka tema orbiit on kaldu, võrreldes teiste planeetide orbiitidega, nii et aeg-ajalt tõuseb ta kõrgele teiste planeetide kohale, siis aga sukeldub alla. Pluuto on ebatavaline ka selle poolest, et tänu oma ekstsentrilisele orbiidile läheneb ta mõnikord Päikesele, nii et Neptuun on mitmete aastate kestel Päikesesüsteemi kõige kaugem planeet. Oma 248 aasta pikkusel teekonnal ümber Päikese läheneb ja kaugeneb Pluuto Päikesest , nii et lähima ja kaugeima asendi vahe on pikkusel võrdeline Uraani ja Päikese vahemaaga
· Komeedid udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad. Tuum koosneb tolmust ja gaasilistest ainetest (CO2, NH3, CH4). Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu ja on seal ka suurimate mõõtmetega. Saba helendamist põhjustab valguse peegeldumine ja hajumine. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist. Nende orbiidid on tugevasti välja venitatud ja nad asuvad planeetide orbiitidega erinevate nurkade all. Üldiselt eemalduvad komeedid Päikesest sadade tuhandete AU kaugusele. Nende sabad on Päikesetuule tõttu suunatud alati Päikesest eemale. See sisaldab süsinikuoksiidi ja on väga hõre. · Meteoorkehad - Meteoorkeha ehk meteoroid on planeedivahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda
tähtede, ,"valgete kääbuste" liiki (hoopis erinevad normaalsetest valgetest tähtedest, millede esindajaks on Siiriuse peatäht); pinnatemperatuur 8000°; mass O.9, raadius 1/30, kiirgamisvõime 1/370 keskmine tihedus 22000 Päikese omast. Visuaalsete kaksiktähtede orbiidid on suuremalt osalt suure ekstsentrisusega ehk piklikud ellipsid; üle poole neist on niisugused, et kahe komponendi omavaheline kaugus muutub suhtes 3 :1 ja rohkem; meie päikesesüsteemi kehade orbiitidega võrreldes paistab ses suhtes silma suur erinevus: selle üheksast suurest planeedist on kõige suurem teekonna ekstsentrisus Plutol ja Merkuril, - kõige kaugemal ja Päikesele kõige lähemal planeedil - kellede suurim kaugus Päikesest ületab väiksema kauguse 67 ja 50 protsendi võrra, kuna näiteks Maa puhul on kauguste vahe vaid kolm protsenti. Ainult mõned väikesed planeedid päikesesüsteemis omavad üsna piklikke teid, missugused aga oma piklikkuse poolest vaevalt ulatuvad
tükke. Asteroidid on ajas geoloogiliselt muutumatud kivimkehad ning on seega väärtuslikuks infoallikaks Maa võimaliku ehituse tekke ja arengu kohta 2) Komeedid Komeedid on enamuses ajast nähtamatud või tähena paistvad Päikesesüsteemi väikekehad, mis oma orbiidil Päikese lähedale sattudes paistavad udulaikude või sabatähtedena. Nende orbiit on ülimalt välja venitatud Päikesesüsteemi äärealadest Päikeseni ning need lõikuvad planeetide orbiitidega Komeedid koosnevad tuumast (tavaliselt kivim ja rauamaterjalist keha), mida katab jää ning süsihappelumi. Komeedituumade diameeter varieerub 0.5-50 km vahel. Päikese lähedale sattudes tekib tuuma (jää, süsihappelumi) aurustumisel komeedi pea e. kooma (tuuma ümber jäävad tahked osakesed) taha nn komeedi saba. Pea Ø kuni 107 km, saba Ø mitusada miljonit km komeedi saba päikesetuulte (laetud aineosakeste ja päikesekiirguse voog) tõttu suunatud Päikesest eemale
See tähendab, et Maa ja Kuu vastastikune mõjujõud ei toimi täpselt piki nende keskpunkte ühendavat sirget, kutsudes esile 18 pöördemomendi Maal ja kiirendava jõu Kuul. See põhjustab pöörlemisenergia ülekandumist Maalt Kuule, aeglustades Maa pöörlemist umbes 1,5 millisekundi võrra sajandis ja suurendades Kuu orbiiti umbes 3,8 sentimeetrit aastas. (Vastupidine efekt toimub tavatute orbiitidega satelliitidega nagu Phobos jaTriton). Selle gravitatsioonilise vastasmõju tõttu pöörleb Kuu sünkroonselt Maaga, s.t. ta on seiskunud orbiidi faasis nii, et Kuul on Maa poole pööratud alati üks külg. Nii nagu Maa pöörlemine aeglustub praegu Kuu mõjutuste ulemusena, aeglustus Kuu pöörlemine minevikus Maa tegevuse tulemusena, kuid sel juhul oli efekt muidugi palju tugevam. Kui Kuu pöörlemiskiirus sai võrdseks tema tiirlemisperioodiga (nii, et
ü., st. natuke 27 kaugemale Maast, Apollo-tüüpi asteroidid tulevad aga Päikesele lähemale kui Maa. Kui seejuures ka tema keskmine kaugus Päikesest on Maa omast väiksem, siis kuulub see asteroid Ateni tüüpi. See jaotus vastab vaid hetkeseisule, planeetide häirituste mõjul lähevad paljud asteroidid ühest tüübist teise. Nende hulka kuuluvad ka kõige eksootilisemate orbiitidega asteroidid: Hephaistos on suurima ekstsentrilisusega (0,83), 1973 NA orbiidi tasandil on suurim kalle ekliptika suhtes (68) ja 1983 TB lähenes Päikesele vaid 0,14 a.ü. kaugusele. (5) Joonis 18. Asteroidide ja planeetide asukohad orbiitidel seisuga 1.detsember 2003 Viis läbimõõdult suuremat asteroidi on 1 Ceres (914 km), 2 Pallas (522 km), 4 Vesta (526 km) ja 10 Hygiea (430 km), 3 Juno on alles viieteistkümnes. Üldse on vaid 30
Üle selle piiri asuvas kehas algavad termotuumareaktsioonid, moodustub täht. Alla selle piiri kaaluvas kehas ei toimu aine ülssulamist ja ei moodustu geosfääre. Planeedid tiirlevad ümber päikese ekliptika tasandil. Asteroidid ebakorrapärase kujuga marsi ja jupiteri vahel tiirlevad kehad. Asteroidide orbiidid pole puhastunud ega fikseeritud, mistõttu võib esineda kokkupõrkeid ka planeetidega. Suuremate planeetidega liitunud planetesimaalide prügi. Komeedid pikaks venitatud orbiitidega päikesesüsteemide kehad, mis päikese lähedale sattudes paistavad sabatähtedena. (hõre aurustunud ioniseeritud süsinikoksiid) 1 Meteoor - planetaarne aines, mis põleb atmosfääri langedes ära. Meteoriit Planetaarne aines, mis langeb planeedi pinnale. Meteoroid avakosmoses liikuv planetaarne aines. Kivimeteoriidid (93%), kondriidid ja akondriidid
annaabi.ee 
