Cicero keel sai peagi ladinakeelse proosa klassikaliseks normiks ning on seda senini. Ta arvates on parim kõnemees see, kes kuulajaid harib, lõbustab ja sügavalt liigutab. Quintilianus Antiikaja retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Dabius Quintilianus, kuulus kõnemees, kes oli esimene Rooma riigi palgaline retoorikaõpetaja. Tema töödest on säilinud 12 raamatust koosnev ,,Institutio oratoria", kus ta esitab ülevaate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Ta rõhutas oma töödes imiteerimise vajalikkust. Ta soovitas jäljendada vanu kuulsaid kreeka autoreid, sest neilt õppides on võimalik saada heaks kõnekoostajaks. Ta arvates on kõneleja seiskukohalt kõige väärtuslikum oskus rääkida ekspropt, see tähendab ettevalmistamata. See demonstreerib parimat õpitulemust ning on kõrgeim autasu harjutamise eest. Et see õnnestuks, peab kõneleja olema selge ettekujutus kõne
Tema isa ja vanaisa olid reetorid. Ta sai hariduse Roomas ja tänu erakordsele töökusele saavutas seda, et provintsiaalne päritolu kuidagi ei mõjutanud tema kõnelemist. Ta valmistas end ette kohtuoraatori karjääriks ning hiljem esines kohtus tihti advokadina (69-96). Kuid kuulsuse tõi talle tema teoreetiline ja pedagooliline tegevus. Teda peetakse esimeseks professionaalseks õpetajaks, kes lõi riigikooli. Tema teostest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" ("Kõnekunsti õpetus"), kus ta esitab ülevate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Sellele lisandub väga hea stiiliõpetuse osa. Teosel on ka väga oluline pedagoogiline väärtus, kuna autoril oli 20 aasta pikkune retoorikaõpetaja kogemus. Täiuslik kõnemees Quintilianuse arvates on aumees, just vooruslikkus ja arukus on kõige hinnatavamad kõnemehe omadused. Quintilianus pidas oma eeskujuks Cicerot. Tema keel ja stiil olid samas sellised, et humanistide hulgas
vastupanu- neile tundus sünade ilus vormvarjutavat selle sisu.Vastuseisu juhtiski CatoVanem, kes oli varase vabariigi tähtsaim kõnemees. Oma poja jaoks koostas ta ise õpperaamatud retoorikast, arsti-ja õigusteadusest, põllumajandusest ja sõjandusest. (Aava 2003:21) Antiikaja retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus, kuulus kõnemees, kes oli esimene Rooma palgaline retoorikaõpetaja. Tema töödest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" , kus ta esitab ülevaate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Quintilianus rõhutas oma töödes imiteerimise vajalikkust.Ta soovitas jäljendada vanu kuulsaid kreeka autoreid , sest neilt õppides on võimalik saada heaks kõnekoostajaks. (Aava 2003: 24) Quintilianuse arvates on kõneleja seisukohalt kõige väärtuslikum oskus rääkida eksprompt (ld k expromtus-ettevalmistamata). See demontreerib parimat õpitulemust ning on kõrgeim autasu harjutamise eest
Cicero loomingul on olnud väga suur tähendus nii renessanssajastule kui ka kogu Euroopa hilisemale kultuurile. (Aava 2003: 22-23) Cicerost võtsid malli järgmised kuulsad retoorikud Quintilianus ja hiljem ka Püha Augustinus. (Kennedy 1998) Antiikaegse retoorikakunsti saavutused võttis kokku Marcus Fabius Quintilianus (u 35-96), kuulus kõnemees, kes oli esimene rooma riigipalgaline retoorikaõpetaja. Tema teostest on säilinud 12 raamatust koosnev "Institutio oratoria" ("Kõnekunsti õpetus"), kus ta esitab ülevate nii rooma kui ka kreeka autoritest. Sellele lisandub väga hea stiiliõpetuse osa. Teosel on ka väga oluline pedagoogiline väärtus, kuna autoril oli 20 aasta pikkune retoorikaõpetaja kogemus. Täiuslik kõnemees Quintilianuse arvates on aumees, just vooruslikkus ja arukus on kõige hinnatavamad kõnemehe omadused. Quintilianus pidas oma eeskujuks Cicerot. Tema keel ja stiil
variaciones en el acento, la duracion y la intensidad del sonido, y refleja un significado determinado, una intencion o una emocion. ● Se aplica tanto a palabras como a oraciones. ● En espanol, se suele clasificar en funcion de su ascendencia o descendencia. Ritmo es sensacion perceptiva producida por la combinacion y sucesion regular de silabas, acentos y pausas en el enunciado. ● El ritmo transmite diferentes sensaciones y emociones, por lo que es especialmente importante en la oratoria y poesia. Variación en la fonética del Español ● La fonética, al igual que el uso de la lengua varía. Esto ocurre en todas las lenguas, y en los diferentes aspectos de la lengua (fonético, fonológico, léxico, semántico, morfológico, etc.) Tipos de Varieades: ● Varieades Geográficas o diatópicas: Dialecto ● Vairedades Sociales o diastráticas: Sociolecto ● Varieades situacionales, contextuales o diastráticas: Registro Variación diafásica
Melius est reprehendant nos grammatici quam non intelligant populi- pigem grammatikute kui rahva pahameel Peregrinatio Aetheriae ad loca sancta (4. 5. saj.)- Hisp nunna palverännakute kirjeldused Ajaloolised teosed: Grégoire de Tours Historia Francorum (6. saj.), Merovingide ajastu kroonikad Fredegarius (7. saj.), anonüümsete kroonikate kogu c) Grammatikad, esimesed grammatikad keskenduvad normile Varro De lingua latina (1. saj. e. Kr.) Quintilianus Institutio oratoria (1. saj. p. Kr.) Aelius Donatus Ars grammatica Ars minor, Ars maior (4. saj.) Priscianus Institutiones gramamticae (6. saj.) Appendix Probi (3. 4. saj.)- 227 sõna seletus, hea ja halva sõnaksutuse näited d) Glossariumid, glosside kogu, märkused, mis kirjutati käsikirjadesse, seletava sõnaraamatu eelkäijad Reichenau glossarium (8. 9. saj.)- Piiblitõlke Vulgata sõnade seletused Kasseli glossaarium- germaani-ladina sõnastik
Oluliseks muutusid epideiktilised (ülistus)kõned. Viljeldi avalikult ka fiktiivseid näitekõnesid (deklamatsioone), mis varem olid vaid osa retoorikaõpetusest. Nn uus proosastiil: sententslik, puänte, vastandusi täis, pikki lauseid vältiv Pärast Nero valitsusaja lõppu (68 pKr) liialdustega ,,uus stiil" taandus. 71 pKr riiklik retoorikaõpetaja ametikoht: Marcus Fabius Quintilianus (ca 35 ca 100), u 95 Institutio Oratoria (,,Kõnekunstiõpetus", 12 rmt). Tähtsaimaks liigiks sai taas kohtukõne, teised liigid jäid tahaplaanile. Cicero stiil tõsteti taas ausse (Quintilianus 10.1.112: ,,Cicero pole mitte inimese, vaid kõnekunsti nimi") 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? ASIANISM Palju retoorilisi kaunistusvahendeid. Kaldus välisesse efektitsemisesse, ülespuhutusse, manerismi. Peamisedesindajad:
annaabi.ee 
