Siitpeale jätkas küll Händel oma kontserttegevust, kuid midagi olulist juurde ei loonud. Händel suri 14. aprillil 1759 ja tuhandete inimeste osavõtul maeti Westminster Abbey`sse tõelise rahvuskangelasena. Kui Bach unustati pärast tema surma 100-ks aastaks, siis juba järgmisel aastal pärast Händeli surma said alguse suurejoonelised Händeli festivalid, mis kestavad tänapäevani. Händel on olnud tugevaks eeskujuks mitmete maade heliloojatele, eriti aga Haydnile, kellest sai oratooriumizanris Händeli töö otsene jätkaja. LOOMING Händeli ooperite peategelased olid antiikmaailmast ning süzees oli peaaegu alati armastuskolmnurk. Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid väga voolavad. Kirjutanud üle 40 ooperi - ,,Julius Caesar", ,,Xerxes", ,,Alcina", ,,Rinaldo". Kõige paremini avaldub Händeli talent oratooriumizanris, mille loojaks ja esindajaks ta oli. Need olid edukad juba helilooja eluajal, üheks põhjuseks inglise keelne tekst
Siitpeale jätkas küll Händel oma kontserttegevust, kuid midagi olulist juurde ei loonud. Händel suri 14. aprillil 1759 ja tuhandete inimeste osavõtul maeti Westminster Abbey`sse tõelise rahvuskangelasena. Kui Bach unustati pärast tema surma 100-ks aastaks, siis juba järgmisel aastal pärast Händeli surma said alguse suurejoonelised Händeli festivalid, mis kestavad tänapäevani. Händel on olnud tugevaks eeskujuks mitmete maade heliloojatele, eriti aga Haydnile, kellest sai oratooriumizanris Händeli töö otsene jätkaja. LOOMING Händeli ooperite peategelased olid antiikmaailmast ning süzees oli peaaegu alati armastuskolmnurk (vastavalt traditsioonidele olid tegelasteks kuningad, väejuhid, kuid Händel kujutas neid tavaliste inimestena, mitte ajalooliselt tõepärastena). Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid väga voolavad. Kirjutanud üle 40 ooperi - ,,Julius Caesar", ,,Xerxes", ,,Alcina", ,,Rinaldo".
· 1912 õppejõud Berliinis · 1914 Saksa kodakondsus · 1918 suri kopsupõletikku LOOMING · Esimene Eesti sümfoonilise teose looja (avamäng ,,Julius Caesar") · Asutas esimese keelpillikvarteti Eestis · Esimese klaverikontserdi looja TEOSED · ,,Joonase lähetamine" ( kõige suurejoonelisem teos eesti ajaloos, eesmärgiks läbi viia reform oratooriumizanris, esinejate koosseis suur-2segakoori, 5solisti, sümfooniaorkester, orel) 5. Mihkel Lüdig (1880-1958) · Helilooja, organist, dirigent, muusikakirjanik, innukas muusikaelu eestvedaja · Sündis Pärnumaal · 1897 siirdus Moskvasse · 1898 Peterburi Konservatoorium · 1919 võttis osa Tallinna Kõrgema Muusikakooli asutamisest (juhtis kooli 1922 aastani) LOOMING
jõukas perekonnas. Kuigi eakas isa oli poja muusikakarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud. Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Tema ooperite peategelased olid antiikmaailmast ning süzees oli peaaegu alati armastuskolmnurk. Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid väga voolavad. Kirjutanud üle 40 ooperi - ,,Julius Caesar".Kõige paremini avaldub Händeli talent oratooriumizanris, mille loojaks ja esindajaks ta oli. Need olid edukad juba helilooja eluajal. Tema oratooriumid olid ooperlikud ja dramaatilised, suur osa oli kooridel. Kirjutanud üle 30 oratooriumi ,,Messias". JOHANN SEBASTIAN BACH (1685-1750) Bach sündis Saksamaal Eisenachis muusikute perekonnas. Pärast varajast vanemate kaotust kasvatas teda organistist vend, kes andis talle olulise osa muusikaharidusest ja õpetas teda orelit mängima
koguses kasutama keerulisi kaunistusi ning kõike seda, mis segab muusika mõju. Muusikas hakas domineerima põhimeloodia. Hakati vähem kasutama dissonantse ning meloodia muutus korrapäraseks. Romantism muusikas on umbes (1820-1880) valitsenud suund. Kantaadis toimusid mõningad muutused. Meloodia muutus väljendusrikamaks. Samuti romantismi ajastu kantaadis valitseb värvikas harmoonia. Tähtsaimad kantaadiloojad olid needsamad, kes paistsid silma ka ooperi- ja oratooriumizanris. Giacomo Carissimi, Alessandro Stradella, Alessandro Scarlatti ja Georg Friedrich Händel olid ühed kuulsamad kantaadiloojad. Üle kahesaja kantaadi lõi kuulus saksa helilooja J. S.Bach. Neist enamiku moodustavad vaimulikud teosed, mida nimetatakse ka koraalikantaatideks, sest seal on teiste osade seas oluline koht luteri koraali kooriseadetel. J. S. Bachi ilmalike kantaatide hulka kuulub soolohäältele ja
· 1912 õppejõu ametis Berliinis · 1914 saksa kodakondsus · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke · 1918 suri kopsupõletiku tagajärjel (maeti Berliini, 1922 toimus ümbermatmine) · LOOMING: esimese eesti sümfoonilise teose looja (avamäng ,,Julius Caesar") · asutas esimese keelpillikvarteti Eestis · ,,Johannese lähetamine" 1909 o Kõige suurejoonelisem ja monumenaalsem teos Eesti muusika ajaloos o Eesmärgiks oli läbi viia reform oratooriumizanris o Esinejate koosseis suurearvuline 2segakoori, 5 solisti, sümfooniaorkester ja orel o Pärast esmaettekannet (1909) jäi see teos aastakümneteks tundmatuks o Tervikuna kanti uuesti ette aastal 1989 Tallinas · KUULAMINE: o Oratoorium ,,Sanctus" oratooriumist ,,Johannse lähetamine" o ,,Eks teie tea" o ,,Varas" koorilaul MIHKEL LÜDIG (1880-1958)
aasta paiku ja siis tähistas see lihtsalt vokaalteost. Algselt oli kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17. sajandi teisel poolel kujunes aga uus kantaaditüüp, mis koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnases väikese ooperstseeniga. Tavaliselt kirjutati neid kantaate vaid ühele solistile, keda saatis pisike kammeransambel või ainult basso continuo. Tähtsaimad kantaadiloojad olid needsamad, kes paistsid silma ka ooperi- ja oratooriumizanris ning vahel võis kantaadimuusika kirjutamine olla ka eeltööks ooperile. Saksamaal sai kantaadist suurema koosseisu ja keerulisema ülesehitusega kirkumuusikazanr. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestrile, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Oratooruimi kujunemine oli tihedalt seotud ooperi sünniga ning esimest Roomas 1600. aastal lavastatud ooperit,
vormidramaturgias. Kuid peale selle on nende puhtmuusikaliste väärtuste kõrval oluline ka teose ideelis- filosoofiline kontseptsioon ja selle suunitlus, millega Tobias on tema enda sõnade järgi tahtnud pöörata "suuremat tähelepanu meie ajastu seesmisele olemusele". Oratooriumis võime näha helilooja isikupärase eneseväljenduse otsinguid ja püüdlusi, millega ta on tahtnud öelda oma sõna kaasaegses oratooriumizanris. Ja tõepoolest Tobiase teos osutub sel alal märkimisväärseks saavutuseks XX sajandi alguse muusikas. See on eelkõige sügavalt filosoofiline helitöö, ilmutuslik oma paljutähenduslikkuses, väljendades autori prohvetlikku nägemust oma rahva kannatusest, kohtumõistmisest ja lunastusest. Selles on bachilikku sügavust ja usulist hardust ning händellikku suurejoonelisust ja monumentaalsust, lähenedes professor R. Pätsu sõnade järgi ka meisterlikkuse poolest Bachile ja Händelile
Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist, teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Kantaat- algselt pärineb 17.sajandi vaimulikust kontserdist, mille tekst oli võetud enamasti Piiblist või luteri koraalist, hiljem, koosnes 2-3 retsitatiivi ja aaria paarist ning sarnanes väikese ooperistseeniga. Tavaliselt kirjutati ühele solistile, keda saatis pisike ansambel. Kantaadiloojad olid samad, kes ooperi- ja oratooriumizanris Carissimi, Stradella, Händel. Oratoorium on ulatuslik kontsertteos solistidele, kooridele ja orkestritele, mille ooperlikult dramaatiline sisu antakse edasi ilma lavastuseta, üksnes muusikaliste vahenditega. Libreto võib olla nii ladina- kui itaaliakeelne. Keskseks solistiks on jutustaja, kes annab edasi põhilise osa sülüürilisi mõtisklusi, koori osatähtsus on suurem kui ooperis. Ladinakeelse oratooriumi suurmeister oli Giacomo Carissimi (1605-1674) ,,Jefta" Itaaliakeelse
annaabi.ee 
