põskedega. Päris noortel lindudel on punane nägu ja punakaspruunid udusuled ümber kaela. Musta värvuse saavutab lind 3-4 kuu vanuselt, valged alad muutuvad täiesti valgeks aga alles aasta vanuselt, mõnikord ka hiljem. Kivirullija Kurvitsaline Häälitseb kimedalt Pesitseb tiirude koloonias Kivirullija on väike 2224 cm pikkune lind. Jalad lühikesed. Pulmasulestikus on ta pea mustvalge, selg punakaspruun, jalad on oranzikaspunased. Talvesulestik on põhiliselt pruuni selja ja valge kõhualusega. Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel. Kivirullija kaalub 90130 grammi. Punajalg-tilder Kurvitsalane Otsib toitu rohuselt rannalt ja mereveest Poegade eest hoolitseb isaslind Punajalg-tilder on umbes hakisuurune lind tiivapikusega 15...16 cm. Kehamass keskmiselt 100...140 grammi. Ebapropotsionaalselt pikkade jalgadega. Meriski Kurvitsaline Erksavärviline Kõvahäälne
aasta kevadel. Noori aktiniidiataimi võivad kahjustada ka kassid, kes närivad nende juuri (analoogselt palderjanitaimedega). Sugukond väändikulised - Schizandraceae Perekond sidrunväändik -Schizandra 7) Schizandra chinensis -hiina sidrunväändik Tagasihoidliku neutraalse välimusega, sõrestikel ja tugedel kuni 10 meetri kõrgusele tõusev liaan, mis on tuntud eelkõige oma toniseerivaid aineid ning vitamiine sisaldavate viljade poolest. Marjataolised oranzikaspunased viljad paiknevad pikkades, kuni 10 cm pikkustes tihedates kobarates. Kõige dekoratiivsem ongi sidrunväändik just viljade ning kollase sügisvärvuse perioodil. Suudab kasvada poolvarjus ning on Eestis kõikjal külmakindel. Oma olemuselt sobib eelkõige koduaeda. Sugukond kikkapuulised -Celastraceae 8) Perekond tselaster -Celastrus Eestis on levinud (niivõrd-kuivõrd!) peamiselt 2 liiki: harilik ehk roniv tselaster (C.scandens) ning ümaralehine tselaster (C
mõlemalt poolt siidkarvased, hiljem alt. Õitseb lehtede puhkemise ajal või hiljem. Mullastiku suhtes vähenõudlik, eelistab huumusrikkaid niiskemaid saviliivmuldasid. Paljuneb seemnest kui ka vegetatiivselt. Puit pehme, kerge, sitke. Alusmetsa liigid Harilik pihlakas Sorbus aucuparia 10-15 m kõrge puu, harva põõsakujuline. Tüve koor sile, vanemas eas rõmeline korp. Lehed paaritusulgjad.Õitseb mais-juunis. Õied valged tihedates kännastes läbimõõduga 5-10 cm. Viljad oranzikaspunased, kerajad, valmivad sept. Paljund. seemnetest, võrsikutest, ja kännu-ning juurevõsust. Külmakindel, raiestikel pakub head turvet külmahellale kuusele. Noores eas varjutaluv, mulla suhtes ei ole eriti nõudlik, juurestik pinnalähedane, võrdlemisi kiirekasvuline, võib saada 80-100a vanaks. Puit punakaspruun, kõva, raske, sitke. Harilik toomingas Prunus padus 15-16 m k. puu, alusmetsas sageli põõsas. Tüve koor mustjashall. Koorel, puidul ja lehtedel iseloomulik maitse. Lehed piklikud
calmia.ee/Pildid/ilupuud/kontpuukirssviljad.gif) 76 Joonis 73. Kirss-kontpuu (õites) 77 Viirpuu (Crataegus) Konkreetne liik: karvane viirpuu (Crataegus submollis) Taime kõrgus ja läbimõõt: 5 8 m kõrgus, 4 - 6 m laius Taime välislaadi kirjeldus: suur põõsas kuni väike puu Lehed: Kollakasrohelised, liduskarvadega, sügisvärv purpurne Õied või õisikud: Õied valged, koondunud õisikutesse, viljad oranzikaspunased Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: Lehed seovad hästi tolmu, viljad seisavad kaua puul, astlad Kasvukoha nõuded: Mullastiku suhtes vähenõudlik, päike kuni poolvari Kasutamine haljastuses: hekitaim Joonis 74. Karvane viirpuu (http://www.neevaaed.ee/tooted/lehtpuud-ja--psad/karvane- viirpuu/?category=116&panel=1) 78 Joonis 75. Karvane viirpuu 79 Hortensia (Hydrangea)
Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga, teritunud tipuga, läiketa, tumerohelised, alt hallikad, noorelt karvased. Lehekese pikkus 3-8 cm ja laius 1-2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt. Õied või õisikud: valged, mõrumandli lõhnaga, suurtes paljuõielistes tihedates kännastes lühivõrsete tipus. Õisiku läbimõõt 5-10 cm. Õie läbimõõt 0,8-1,5 cm. Õitseb mais ja juunis, peaaegu igal aastal rikkalikult. Liigi eritunnused: sügisel oranzikaspunased viljad, püsivad puul kaua ning on hapud. Kasvukoha nõuded: mulla suhtes vähenõudlik, kasvab nii päiksepaistel kui poolvarjus. Kasutamine haljastuses: üksikult, alleepuuna, peamiselt dekoratiivsete viljade pärast. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pihlak2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_pihlakas.html
Lehekesed saagja või kahelisaagja servaga, teritunud tipuga, läiketa, tumerohelised, alt hallikad, noorelt karvased. Lehekese pikkus 3-8 cm ja laius 1-2 cm. Kinnituvad võrsele vahelduvalt. Õied või õisikud: valged, mõrumandli lõhnaga, suurtes paljuõielistes tihedates kännastes lühivõrsete tipus. Õisiku läbimõõt 5-10 cm. Õie läbimõõt 0,8-1,5 cm. Õitseb mais ja juunis, peaaegu igal aastal rikkalikult. Liigi eritunnused: sügisel oranzikaspunased viljad, püsivad puul kaua. Kasvukoha nõuded: mulla suhtes vähenõudlik, kasvab nii päiksepaistel kui poolvarjus. Kasutamine haljastuses: üksikult, alleepuuna, peamiselt dekoratiivsete viljade pärast. Joonis 103. Harilik pihlakas (http://www.garden-en.com/ei/en/00746-01-european-mountain- ash/) Joonis 104. Harilik pihlakas Kasutatud kirjandus: Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/pihlak2.htm. 25.09.2013. Juhani puukool
Koor on halli värvi ja sile (Nurga puukool). Lehed on piklikud ja madalalt hõlmiselised ja teravsaagjad, meenutades tamme. Leht on tumeroheline ning pealt läikiv, alt viljas ning rohekashall (Loodusajakirja koduleht). Puu õitseb juuni alguses, peale pihlakat. 1cm kuni 1,2 cm suurused valged õied on lamedates õisikutes ja lõhnavad meeldivalt (Vaata joonis 16.). Viljad valmivad septembris-oktoobris, on sama suured kui õied, ning värvilt oranzikaspunased (Nurga puukool). Joonis 16. Pooppuu õied ja lehed. (Neeva aia koduleht) 4.15.2. Hooldus Parim aeg seemneid külvata on kohe peale valmimist. Kogutud ja hoiule pandud seemned peavad läbima stratifikatsiooni 2 nädalat soojas ja 14-16 nädalat külmas, ning külvatud seejärel nii vara kevadel kui võimalik. Kui seemned on idanenud ja kasvanud piisavalt suureks, et ümber istutada, tuleks iga taim eraldi potti panna. Esimesel kahel
Eestis kasvavad 21 pajuliiki on jagatud 3 alamperekonda ja 12 sektsiooni. Alusmetsa liigid Harilik pihlakas (Sorbus aucuparia) 10-15 m kõrge puu, harva põõsakujuline. Tüve koor sile, vanemas eas rõmeline korp. Lehed paaritusulgjad, lehekesi 11-15 3-8 cm pikad, 1-2 cm laiad. Õitseb mais-juunis. Õied valged tihedates kännastes läbimõõduga 5-10 cm. Viljad oranzikaspunased, kerajad, valmivad sept. Paljundamine seemnetest, võrsikutest ja kännu-ning juurevõsust. Areaal väga ulatuslik: Euroopa, Kaukaasia, Krimm. Peamiselt kasvab segapuistutes, puisniitudel. Külmakindel, raiestikel pakub head turvet külmahellale kuusele. Noores eas varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Mulla suhtes ei ole eriti nõudlik. Juurestik pinnalähedane. Võrdlemisi kiirekasvuline, võib saada 80-100 (300) a
annaabi.ee 
