Uurija töövahendid on mõisted. Uurimus luuakse mõisteliste otsustuste ja tähenduste tõlgendamise varal. Definitsioone on vaja, sest neil on mitu ülesannet. Definitsioon: · Piiritleb ja täpsustab mõistet · Annab mõistele tähenduse või esitab keelelise kokkuleppe · Loob mõiste kasutamise normi · Seob ühte mõiste ja selle nimetuse (termini) Kui teoreetiline mõiste peab saama uurimuse ja mõõtmise objektiks, tuleb mõisted operatsionaliseerida. Operatsionaliseerimine on tõlgendamine, see ei too esile termini tähendust. 5. Hüpoteesi püstitamine Püstitatud probleemidele on võimalik ennustada lahendusi või seletusi. Selliseid arvamusi võimalike erinevuste, suhete või põhjuste kohta nimetatakse hüpoteesideks. Probleemi võimalik lahendus tugineb teaduslikul oletusel e hüpoteesil. Hüpoteesid esitatakse väidetena. Hüpoteesi saab iseloomustada järgmiselt:
kolmandiku nõutud hinnast (Fischbacher jt 2014: 527). Fischbacheri ja Fölmmi-Heusi uuringust tuli välja, et kui teenuse pakkumine käib "aususe" peale, tasuvad inimesed kauba eest pigem nõutavast väiksema summa, kuid ei jäta tasumata. See jätab neist teistele paremale mulje, kui vale peaks välja tulema: ei valetatud ega võetud maksimaalset kasu (Fischbacher jt 2014: 530). Täieliku pettuse puhul jätaks inimene üldse raha panemata. Meie saame seda operatsionaliseerida, arvutades välja oma eksperimendis gruppides asetleidva pettuse taseme kohvi tarbimisel. Selleks on mõõdik masina poolt loetletud ja valmistatud tassitäite maksumuse (eeldatav summa) ning kohvimasina karbis oleva summa jagatis. Pettuse puudumisel on suhe 1. Täpsemalt kirjeldatud Lisa 1. Grupi mõju Ebaeetilise käitumise puhul mängib rolli ka see, kui suur on vahelejäämise võimalus. Inimesed petavad suurema tõenäosusega siis, kui vahele jäämise võimalus on väike või olematu
/ Kontentanalüüsi tulemiks on märkide või märkide rühma ehk teksti omaduste esinemissagedused. Kuna tegemist on töö- ja ajamahuka meetodiga, on kontentanalüüsi kasutamine põhjendatud ainult juhul, kui püstitatud uurimisküsimustele soovitakse saada numbrilisi vastuseid. Meetodi kasutamise eelduseks on võimalus püstitada olemasolevatele teooriatele ja/või varasematele uurimustele toetudes täpseid uurimisküsimusi ja hüpoteese ning nendest lähtudes operatsionaliseerida teksti huvipakkuvad tunnused analüüsikategooriatena enne analüüsi läbiviimist. Standardiseeritud kontentanalüüsis kasutatakse seega valdavalt deduktiivset lähenemist. Selle analüüs võimaldab kätte saada ka subjektiivsemat hinnangut. Väline valiidsus on üldjuhul okei (sõltub, mis materjale kasutatakse). Seesmise valiidsuse probleem- Kasutatakse erinevate tekstide/publikatsioonide uurimiseks. Sageli kasutatakse
Vajab sekkumist, kunstimööde suureneb liialt. 3. EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE Loob aluse efektiivsuse hindamine kohe alguses paned paika, millal lõpetad. Samuti lähimad eesmärgid. o Mida klient nõustamisel saavutada soovib o Milliseid muutusi see kliendi jaoks kaasa toob Eesrmärgid peavad olema saavutatavad, realistlikud ja paigutatud ajadimensioonile Aitab määratleda millal nõustamine lõpetada Eesmärkide sõnastamine need tuleb operatsionaliseerida. Operatsionaliseerimine on alati subjektiivne. Küsi, mis on erinevat praeguse ja soovitud situatsiooni vahel? Enamasti on lihtsam mõõta käitumuslikke markereid. Kui on väga madal motivatsioon, siis unusta alguses sümptomid (nt unehäire) ja tegele motivatsiooniga. Uriko ütleb, et tihtipeale keskendutakse häire kõrvaldamisele ja unustatakse motivatsioon. 4. SEKKUMISTE KAVANDAMINE (kindlad teraapiad ja nende kriteeriumid)
o Suur, vana organisatsioon o Tulemuste/väljundite standardiseerimine- ratsionaalsed eesmärgid, majanduslik kliima Detaile saavad ise otsustada o Sihtgruppidega tegelemine Eelised: o Kohanemisvõimeline (enamvähem) o Divisjonid Hajutavad riski Puudused: Tulemusjuhtimine ei soosi riski võtmist ja innovatsiooni Tulemusjuhtimine soodustab majanduslikke divisjone, mille tulemusi saab operatsionaliseerida. Sotsiaalsed väärtused jäävad tagaplaanile. Vastutustundmatu käitumine. riski hajutamine ei pruugi olla- kui üks divisjon kukub, võib see kaasa tõmmata ka kõik teised Ei lahenda kohanemisvõime probleemi- peakontor saab vaid divisjone juhte välja vahetada või see maha müüa Kui kasvab väga suureks siis on oht korruptsiooniks Millal kasutada? o Suur, vana organisatsioon.
(2) ühendava sotsiaalse kapitali indeks Indikaatorid/mõõdikud: (1) ühendav sots kapital - suhtevõrgustike intensiivsus ja kontaktide arv oma lähiringis (perekond, sõbrad), (2) sildav sots kapital - suhtevõrgustike intensiivsus väljaspool oma lähiringi, kodanikeühendustesse kuulumise määr, Instrument: küsitlus Mõõduühik: protsendid, sots kapitali tugevuse skoorid Mõtle, kuidas operatsionaliseerida Inimeste maailmavaade parem-vasakskaalal Riigi religioossuse määr Erakonna sisedemokraatia Probleeme mõõtmise juures Mõõtmistäpsust võivad mõjutada mingid kõrvalised muutujad, mida me ei saa elimineerida. Võib mõjutada küsimuse sõnastus. Võib mõjutada vastaja tuju/tervis, küsitleja sugu/vanus/välimus... Küsitlejad või andmetöötlejad teevad vigu Vastajad saavad skaaladest ja instruktsioonidest erinevalt aru
mobiliseerimine versus mitmed erinevad kuuluvusgrupid (rahvus, religioon, eapõhised rühmad, ökokogukonnad), mitmekesisemad võimusuhted (palju toimijaid, sh. r/vahel) Režiimi tüpoloogia pole relevantne? Mitme dimensioonilisus- oluline mitte niivõrd ulatus kuivõrd disain. Kvantitatiivsete mõõdikute apologeetika pole enam populaarne. Muutuste komplekssus, vastastikune seotus. Hybridization. Master variable problem (Pierson)- e. mida mõista HR muutuse all? Kuidas muutust operatsionaliseerida? Klassikaliselt võeti avalike heaolukulude % SKP-st, täna pole see enam adekvaatne (erasektori ja 3.sektori olulisus). Mitmed muutused ei pruugi kulude struktuuris kajastuda (restrukt., mitte lõhkumine). Seega, olgugi, et erinevatest maailmadest ja/või tüüpidest, režiimidest rääkimine on väga levinud ja analüütiliselt ahvatlev, siis empiiriliselt mitte väga relevantne. Eriti kirju ja vastuoluline on pilt,
suhtevõrgustike intensiivsus ja kontaktide arv oma lähiringis (perekond, sõbrad), interpersonaalse usalduse määr mittelähiringi kuuluvate inimeste suhtes (2) sildav sots kapital - suhtevõrgustike intensiivsus väljaspool oma lähiringi, kodanikeühendustesse kuulumise määr, interpersonaalse usaldusemäär mitte- lähiringi kuuluvate inimeste suhtes. 4. Instrument: küsitlus 5. Mõõduühik: protsendid, sots kapitali tugevuse skoorid Mõtle, kuidas operatsionaliseerida… • Inimeste maailmavaade parem-vasakskaalal • Riigi religioossuse määr • Erakonna sisedemokraatia Probleeme mõõtmise juures • Mõõtmistäpsust võivad mõjutada mingid kõrvalised muutujad, mida me ei saa elimineerida – nt. mõõtes inimeste maailmavaadet tekib alati küsimus, kas me ei mõõda samaaegselt ka inimeste poliitilist teadlikkus • Võib mõjutada küsimuse sõnastus – nt. “Kas te osalesite viimastel valimistel?”