● Kuna Afganistani sõda oli USA ja NSV Liidu vahelise Külma sõja kokkupuutepunkt, siis Nõukogude luure- ja diversioonigrupid jätkasid relvastatud erioperatsioonidega Afganistanis; ● Lisaks lahinguüksustele osalesid Afganistanis uute riigistruktuuride ülesehitamisel NSV Liidu ja sh. ka Eesti NSV Siseministeeriumi töötajad, kes suunati rotatsiooni korras ühe aasta kestnud nn. missioonidele Afganistani erinevatesse provintsidesse (Operatiivgrupp Koobalt); ● Alates 1986. aastast alustati värbamist keskusega Brooklyn'is Atlantic avenüül. ● ÜRO vahendusel 1988. aastal sõlmitud relvarahu tulemusena viis Nõukogude pool oma väed välja. Viimased Nõukogude väeüksused lahkusid 15. veebruaril1989; ● Peale nõukogude vägede lahkumist naasis mitu miljonit põgenikku kodumaale. USA ja Nõukogude Liit kindlustasid üheskoos kokkuleppe täitmist, ent sissid ei tunnustanud seda seni, kuni Nadžibulla veel võimul püsis
Pihkva dessantdiviisi väeosad. (Vikipeedia) 1.1 Välisriikide eriteenistused Afganistani sõjas Kuna Afganistani sõda oli Ameerika Ühendriikide ja NSV Liidu vahelise külma sõja kokkupuutepunkt, siis Nõukogude luure- ja diversioonigrupid jätkasid relvastatud erioperatsioonidega Afganistanis, kuhu suunati pärast Amini palee rünnakus osalenud operatiivgruppe Zenit ja Grom uus koondgrupp Kaskaad, millele järgnes Omega. Operatiivgrupp Omega kandis konspiratsiooni eesmärgil Afganistani Õppekeskuse nimetust ning eriülesandeid viis ta läbi koos Afganistanis asuvate Nõukogude Liidu nõunikega, kes olid jaotatud julgeolekuministeeriumi allüksuste juurde Afganistani provintsides. Omega oli jaotatud üheksaks operatiivgrupiks, millest kaheksa asusid vastavalt nende kontrollitavas provintsis ning üheksas staap ja erigrupp. (Vikipeedia) 1.2 Afganistanlaste vastupanu ja välisabi Afganistani mudzahiide abistas USA
punaväelast 80 000 saksa poolel võidelnud mehe vastu. Ka vastase ülekaal tankides, lennukites, suurtükkides ja sõjavarustuses oli tohutu. Venemaa liitlased USA ja Suurbritannia saatsid lisaks Venemaal toodetud sõjatehnikale idarindele 427 284 Studebakerit, 50 501 Willist, 12 537 tanki, 18 865 lennukit, 13 303 soomustransportööri, 7 994 kahurit, 35 041 mootorratast, 1 981 vedurit, 11 155 vagunit, 595 sõjalaeva jne. Kava kohaselt tuli mõnest diviisist koosnev operatiivgrupp ,,Narva" ümber piirata ja purustada kõigi kolme armee ühisjõududega. 1. märtsil alustasid 59. ja 8. armee väed ägedaid lahinguid Narvast lõunas Krivasoo rindel. Auvere all ja Sirgala soodes keesid lahingud päeval ja öösel. Just siia saadeti sakslastele appi suurte lahinguliste kogemustega major A.Rebase ja major Soodeni pataljonid, kes võitluste käigus jäid topeltkotti. Side rügemendiga katkes, puudus oli laske- ja toidumoonast. Viimse meheni vastu pidada? Alla anda? A
Nõukogude eesti Tartu Kivilinna gümnaasium Risto Vao 11e 2010 Nõukogude Eesti Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 19401941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike süüdimõistmine Eestisse sisenes1940. aasta juunis Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päeva jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused. NKVD operatiivgrupi
aastal; 4) EK(b)P Keskkomitee Büroo ja selle liikmed, kes juhtisid ÜK(b)P Keskkomitee Poliitbü- roo ja ÜK(b)P Keskkomitee direktiivide praktilist rakendamist Eestis. 7 Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 1940–1941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike jälitamine ning süüdimõistmine 1940. aasta juunis sisenes Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päe- va jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused
teha hiljamalt 44. aasta kevadeks - vastupanu just Narva all lõi need kavad uppi. Nõukogude võimu taastamisel on oluline operatiivgruppide tegevus - sõjaväe järel tulid erinevad operatiivgrupid - need grupid pidid olema redutseeritud esialgsed võimuorganid. Ned hakati paika panema juba varem, nende moodustamine nõukogude tagalas toimus juba 1943. aastal - operatiivgrupid loodi väga erinevate tasandite jaoks - nt loodi Tartu operatiivgrupp, sinna kuulus parteitegelast, paar täitevvõimu esindajat - nemad pidid Tartu vallutamise järel nõukogude võimu taastama. Kõikide piirkondade jaoks loodi sellised operatiivgrupid. Sellised operatiivgrupid loodi ka erinevate ametite jaoks. Tegemist oli esialgselt vähendatud koosseisuga ning lisaks nendele üldistele operatiivgruppidele olid olulised julgeoleku operatiivgrupid, kui seda protsessid
pidasid täpset arvestust väljasaadetute kohta, Valgamaal 25. märtsil pannud põlema oma talu tuginedes juba varem koostatud nimekirjadele ning lubanud ka kolhoosile tule otsa panna. ja kartoteekidele. Parteiaktiiv aga pidi samal Tema kinnipidamiseks saadeti välja sise ja ajal kohapeal (korterites, majades, külades) julgeolekuministeeriumi operatiivgrupp. kirjutama üles väljasaadetavate vara. Hiiumaalt Kiiüditamisoperat siooni käigus ja Saaremaalt toodi inime dokumenteerisid julgeoleku rolli all olevatesse selleks määratud kohtadesse Mõistet ennast ühemõtteliselt ei defi väljasaadetud inimesed väga erinevateks neeritud. Praktikas kujunes see mingiks kategooriateks
09.1944- Võrus EK(b)P KK pleenum. - Esimene Nõukogude võimu põhiinstitutsiooni üritus, mis avalikkusele teada anti. Tühistati kõik Saksa ajal vastuvõetud seadusaktid ning taasjõustati kõik seadused, mis võeti vastu esimesel Nõukogude Liidu aastal. Operatiivgrupid: Moodustati Nõukogude tagalas, enne Eesti territooriumile saabumist. NSVL tagalas pandi paika iga asula/piirkonna jaoks väike kohalik võimumeeste grupp. Kui punaarmee vallutas Narva siis peale punaarmeed saabus Narva operatiivgrupp, kes hakkas koheselt kohapeal Nõukogude võimu rakendama. Sellised operatiivgrupid moodustati iga linna kohta. Julgeolekuorganil oli vaja kontrollida kohalikud elanikud, neil oli informatsiooni NSVL vastaste inimeste kohta, kelle vastu tuli rakendada karme meetmeid. Üritati koguda erinevate piirkondade kohta informatsiooni (Konkreetses piirkonnas elavate inimeste kohta), infot koguti NSVL tagalast. Informatsiooni saadi vanadest Balti-Saksa ajalehtedest, seal oli kirja
SS-Reichsführerile, siseministrile ning Saksa Politsei juhile Heinrich Himmlerile alluvad asutused, kes konkureerisid omavahel mõjuvõimu pärast. 1941. a kevadel moodustati Saksamaal operatiivgrupid (nn Einsatzgruppe). Need Riigi Julgeoleku Peaametile (Reichssicherheitshauptamt – RSHA) alluvad üksused koosnesid julgeolekupolitsei ja SD ametnikest. Operatiivgrupid olid sõjalised motoriseeritud politseiüksused, mis liikusid koos Saksa armee üksustega. Moodustati neli sellist üksust. Operatiivgrupp A SS-Brigadeführer dr. Walter Stahleckeri juhtimisel liikus koos väegrupiga „Nord“ ja oli ette nähtud tegutsema Balti riikides ning Põhja-Venemaal. Operatiivgrupp A jagunes neljaks komandoks, neist 31 Eestisse suundus erikomando (Sonderkommando) 1a SS-Sturmbanführer Martin Sandbergeri juhtimisel.
annaabi.ee 
