kümnevõistluses. 16.-17. septembril 1922. aastal Helsinkis Aleksander Klumbergi saavutatud skoor 7485,61 oli piisav, et kanda ka Eesti maailma rekordite raamatusse. Hetkel on läbi aegade Eesti kolm parimat kümnevõistlejat olnud Erki Nool (tulemusega 8815 Edmontonis 2001. aastal), Kristjan Rahnu (tulemusega 8526 Arles's 2005. aastal) ning Valter Külvet (tulemusega 8506 Staikis 1988. aastal). Eks jääme ootavalt tulevikku vaatama ja edu me sportlastele kümnevõistlustes! Allikad et.wikipedia.org en.wikipedia.org www.decathlon2000.eea
Oktoobri revolutsiooni aastapäeva pidustustele koolis tuli "Valguse" kolhoosi esimees Karl Õunap nagu näärivana kunagi, käed täis kingituspakke, nägu sõbralikus muheluses. 1984-1985 Eraldi pean rääkima võidu 40. aastapäeva üritustest, mis algasid juba eelmisel õppeaastal ja jätkusid sellel. 23. septembril välgatas hommikuse sügispäikese helke punakuldses vahtralehestikus. Vana pargi põlispuude all oli vaikne, sügiskirjud lehed sahisesid ootavalt, kui oma koolimaja ette rivistusid pioneerid ja kommunistlikud noored, kohal olid ka kõik õpetajad. Saabusid külalised: Suure Isamaasõja veteran Karl Õunap ja parteiveteran Ivvo Ama, samuti meie kooli endine õpilane, paraadmundris miilitsa vanemleitnant Mats Kask ja erumiilitsavanem Oko Ama. Kõlavad traditsioonilised pioneerikäsklused, rivi tardub ja Maire Ekbaum raporteerib: "Kõpu 8-kl. kooli pioneerimalev ja kommunistlikud noored valmis
Nüüd ilmub silmapiiril nähtavale kitsas triip, sinakas metsatriip, kollane liivarand. Jälle on hommik käes, aga päike on ikka veel looritatud. Ainult siin-seal mängleb hõbehallil veepinnal summutatud valgus. Kogu sellel maakeral ei leia sa paika, mis oleks nii lootusetu, trööstitu, sedavõrd ilma tulevikuväljavaateta kui see õnnetu maatükk. Järjest lähemale ja lähemale tuleb maa: tume mets, kollased luited, puud ja majad. Laiali laotatuna lebas see maa, ootavalt avasüli. Päike oli ikka veel uttu mähkunud, aga siin-seal tungisid säravad kiirtekimbud läbi hommikuhämu auravale maale. Tükk sinist taevast, valge välgatav kajakatiib. ,,Juba avanes kallas, laev libises kivimuulist mööda jõesuudmesse." Ja kui nüüd maa mõlemal pool tema ümber sulgus- madal, raagus puude ja pajuvõsaga kehv aas, armetud kalurihütid, kust lehvitasid lapsed, siis tundus Aurelile nagu oleks ta koju pöördunud. 3
teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Ootavalt vaatasid meremehed vines silmapiiri. Mitu korda teatas kahurilask ees sõitvalt laevalt ekslikult reisi lõppu. Rannaks oli peetud madalat pilvesagarat. Lõpuks, 12. oktoobril, kostis "Pintalt" madruse hüüd: "Maa! Maa!" Taas kõmatas kahur. Uue Maailma rannik paistis vaevu märgatavalt hommikuvines. Hispaanlased olid Bahama arhipelaagi ühe saare läheduses. Avastanud Kuuba ja Haiiti saare, ehitanud Haiitile kindluse ja jätnud sinna garnisoni, pöördus Kolumbus tagasi Hispaaniasse
Oktoobri revolutsiooni aastapäeva pidustustele koolis tuli "Valguse" kolhoosi esimees Karl Õunap nagu näärivana kunagi, käed täis kingituspakke, nägu sõbralikus muheluses. 1984-1985 Eraldi pean rääkima võidu 40. aastapäeva üritustest, mis algasid juba eelmisel õppeaastal ja jätkusid sellel. 23. septembril välgatas hommikuse sügispäikese helke punakuldses vahtralehestikus. Vana pargi põlispuude all oli vaikne, sügiskirjud lehed sahisesid ootavalt, kui oma koolimaja ette rivistusid pioneerid ja kommunistlikud noored, kohal olid ka kõik õpetajad. Saabusid külalised: Suure Isamaasõja veteran Karl Õunap ja parteiveteran Ivvo Ama, samuti meie kooli endine õpilane, paraadmundris miilitsa vanemleitnant Mats Kask ja erumiilitsavanem Oko Ama. Kõlavad traditsioonilised pioneerikäsklused, rivi tardub ja Maire Ekbaum raporteerib: "Kõpu 8-kl. kooli pioneerimalev ja kommunistlikud noored valmis pidulikuks rivistuseks, mis on
meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Kord tõmmati veest koos rohututiga välja jõevähk. Ootavalt vaatasid meremehed vines silmapiiri. Mitu korda teatas kahurilask ees sõitvalt laevalt ekslikult reisi lõppu. Rannaks oli peetud madalat pilvesagarat. Lõpuks, 12. oktoobril, kostis "Pintalt" madruse hüüd: "Maa! Maa!" Taas kõmatas kahur. Uue Maailma rannik paistis vaevu märgatavalt hommikuvines. Hispaanlased olid Bahama arhipelaagi ühe saare läheduses. Avastanud Kuuba ja Haiiti saare, ehitanud Haiitile kindluse ja jätnud sinna garnisoni, pöördus Kolumbus tagasi Hispaaniasse.
sadamast teele ligi 90 meest. Reis algas 3. augustil 1492. Tee, mille Kolumbus valis, asus pidevate idatuulte - passaatide tsoonis. Vee- ja toidupuudust ei jõutud veel tunda, kuid hirm teadmatuse ees oli tugev. Seepärast tuli Kolumbusel mehi ühtelugu kas keelitada või karistada. Mässuni siiski ei läinud. Septembri keskel hakkasid ookeanil ilmnema lähedase maa tundemärgid. Eskaadrile ujusid vastu mageveevetikate puhmad. Raadele istus linde. Ootavalt vaatasid meremehed vines silmapiiri. Mitu korda teatas kahurilask ees sõitvalt laevalt ekslikult reisi lõppu. Rannaks oli peetud madalat pilvesagarat. Lõpuks, 12. oktoobril, kostis "Pintalt" madruse hüüd: "Maa! Maa!" Taas kõmatas kahur. Uue Maailma rannik paistis vaevu märgatavalt hommikuvines. Hispaanlased olid Bahama arhipelaagi ühe saare läheduses. Avastanud Kuuba ja Haiiti saare, ehitanud Haiitile kindluse ja jätnud sinna garnisoni, pöördus Kolumbus tagasi Hispaaniasse
käitumine esile kutsub annad (õigus, mitte tähele (ostja ei osta) panna) Käitumist konkreetses situatsioonis (ei lähene mõjutab ega pöördu kliendi poole mõjutavad kui ta ootavalt ringi vaatab) Joonis 26 . Uskumuste mõju käitumisele Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 104 Erinevad käitumisviisid suhtlemises Osa uskumusi (mõtteviise, hoiakuid) on meile kasulikud nad muudavad käitumise efektiivsemaks. Mõte, et "kui kuidagi ei saa, siis
kohal, et nad ei paistnud mäkavat midagi muud maailmas. Armukadedus pani Tomi soontes vere keema. Ta hakkas iseennast vihkama, et polnud käutanud juhust, mida Becky oli pakkunud leppimiseks. Ta nimetas end lolliks ja kõgeks muuks, mis talle parajasti meelde tuli. Ta oleks nutta võnud tusa päast, Amy jäkas õne- 119 likult lobisemist, kui nad edasi jalutasid, sest tema süa laulis, kuid Tomi keel oli kaotanud liikumisvõme. Ta ei kuulnud üdse, mis Amy rä akis, ja kui türuk aegajalt ootavalt peatus, suutis ta vaid kohmakalt nõsoleva vastuse kogelda, mis oli sageli täesti ebakohane. Ta tü uris ikka ja ikka jäle koolimaja taha, et kõvetada oma silmamune vihatava vaatepildiga. Ta ei võnud sinna midagi parata. Ja see tegi ta otse hulluks, kui ta näi võ arvas näevat, et Becky ei mäganud üdse tema olemasolu elavate riigis. Kuid Becky näi teda siiski; ja ta teadis ka, et võdab lahingu, ning oli rõ omus, näes Tomi kannatamas, nagu tema oli kannata-nud
annaabi.ee 
