vahendid kaasas, hirm temas tekib hoopis sellepärast, et karu tema teel oli ootamatu. Niisama ootamatu oli üksikul saarel elava hiigelneitsi lämmatav armastus. Mees tundis, et karu rollis hiigelneitsi on teda juba rünnanud ning haavanud tema vabadustunnet. Kui merehädaline oleks saanud hiljem midagi muuta, ei oleks ta neitsit tapnud. Tema armastus naise vastu oli niivõrd tugev, et tagantjärgi oleks ta valmis olnud ka selliseks ootamatuseks nagu hävida karu lõugade vahel. Merehädaline oli väike inimene kõikide nende hiiglaste vahel. Mehe ja naise vahelises armastuses midagi muuta tundus olevat niisama utoopiline kui mägede liigutamine. Probleemi lahendamine armastuses oli nagu riski peale minemine- kas suudad lahenduse leida või muudad olukorra hoopis halvemaks. Võibolla ta oleks suutnud panna armastuse enda kasuks töötama nii, et see teda ei hävitaks. Novellis ,,Maailma lõpus" kartis mees minna riski
Helensi tuhka 11 USA osariigis. Vulkaanipurse tekitas ka maalihke, mis geoloogide andmetel oli üks suuremaid. Teadlaste hinnangul kulub vähemalt sada aastat, enne kui 18. mail 1980 tekkinud kraater täitub ja vähemalt paarsada, enne kui St. Helens saavutab oma endise kõrguse 2950 m üle merepinna. 1989. aasta augustis ja detsembris toimus veel kaks väiksemat St. Helensi purset, mida teadlased olid ette ennustanud. 6. jaanuaril 1990 toimus St. Helensi purse, mis oli teadlastele täielikuks ootamatuseks, sest tavaliselt purskele eelnevad väikesed maavärinad jäid ära. 1. aprillil 2008.a kraatrist kerkinud aurusammas ja maapinna värisemine lubasid teadlastel kuulutada, et vulkaani esimest purset üle 18 aasta võib oodata iga hetk. See sundis võime ümbruskonnast evakueerima sadu inimesi. Tuha- ja suitsupilv kerkis 4800 meetri kõrgusele. Vulkaanipurset siiski ei toimunud, laavakupli kasvamise märgid vähenesid purske-eelsele tasemele.
Minu arvates ootamatuse ja ohtlikkuse poolest kõige meeldejäävam lugu oli viies lugu, kus figureerisid etteaimatamatu tõde ja surm armastuse pärast. Ghismonda, Salerno vürst Tancredi tütar, armub ära Guiscardosse ja vastupidi, oma isa teenrisse, mille tagajärjeks on see, et Ghismonda kaotab oma armastatu ja lõpuks teeb noor naine ka ise enesetapu, et mitte kannatada piinu, mida tema isa põhjustas Guiscardo mõrvamisel talle. Ootamatuseks oli selles loos see, et päevavalgele ilmus tõde, mille olemine põhjustas palju pahandust ning ohtlikkus paljastus mõrvas, mis tegi kogu situatsiooni hullemaks mõnede tegelaste jaoks. Lavastus pani mind mõtlema sellele, et iga hetk võib midagi ootamatut juhtuda ja kunagi ei tea, millal leiab aset mõni õnnetus, mis võib muuta kogu järgnevat elu. Laval toimuv ajas naerma, pani kaasa tundma, võib-olla ka mõtlema, miks vahel ei suuda elus juhtuvat hinge võtta
1980. aastal toimus veel viis väiksemat purset, mis paiskasid tuhapilvi peaaegu 10 km kõrgusele. Teadlaste hinnangul kulub vähemalt sada aastat, enne kui 18. mail 1980 tekkinud kraater täitub ja vähemalt paarsada, enne kui St. Helens saavutab oma endise kõrguse 2950 m üle merepinna. 1989. aasta augustis ja detsembris toimus veel kaks väiksemat St. Helensi purset, mida teadlased olid ette ennustanud. 6. jaanuaril 1990 toimus St. Helensi purse, mis oli teadlastele täielikuks ootamatuseks, sest tavaliselt purskele eelnevad väikesed maavärinad jäid ära. 1. aprillil 2008.a kraatrist kerkinud aurusammas ja maapinna värisemine lubasid teadlastel kuulutada, et vulkaani esimest purset üle 18 aasta võib oodata iga hetk. See sundis võime ümbruskonnast evakueerima sadu inimesi. Tuha- ja suitsupilv kerkis 4800 meetri kõrgusele. Vulkaanipurset siiski ei toimunud, laavakupli kasvamise märgid vähenesid purske-eelsele tasemele. Laavakupli kasvamist ja
Teadlaste hinnangul kulub vähemalt sada aastat, enne kui 18. mail 1980 tekkinud kraater täitub ja vähemalt paarsada, enne kui St. Helens saavutab oma endise kõrguse 2950 m üle merepinna. 1989. aasta augustis ja detsembris toimus veel kaks väiksemat St. Helensi purset, mida 3 teadlased olid ette ennustanud. 6. jaanuaril 1990 toimus St. Helensi purse, mis oli teadlastele täielikuks ootamatuseks, sest tavaliselt purskele eelnevad väikesed maavärinad jäid ära. 1. aprillil 2008.a kraatrist kerkinud aurusammas ja maapinna värisemine lubasid teadlastel kuulutada, et vulkaani esimest purset üle 18 aasta võib oodata iga hetk. See sundis võime ümbruskonnast evakueerima sadu inimesi. Tuha- ja suitsupilv kerkis 4800 meetri kõrgusele. Vulkaanipurset siiski ei toimunud, laavakupli kasvamise märgid vähenesid purske-eelsele tasemele
päikesesüsteemis toimuvate kokkupõrgete teooriast, milline peaks olema Marsi pind. Ta ennustas, et Marss peab olema kaetud kraatritega ja arvutas ka nende esinemissageduse. Kui Ameerika Ühendriikide kosmoselaev «Mariner 4» pildistas 1965. a. Marsi pinda, siis selgus, et Marsil on tõesti kraatreid ja nende esinemissagedus osutus ennustatust suuremaks. «Marineri» eksperimendi läbiviijad kirjutavad, et kraatrite esinemine Marsil oli neile ootamatuseks (nad lootsid näha kanaleid). Järgmiseks ootamatuseks osutus neile aga see, et Öpik oli ennustanud seda juba üle 10 aasta varem. ALL nurgas on pilt------- Kraatrid Marsi pinnal, pildistatuna läbi rohelise filtri. Suur kraater katab peaaegu täielikult pildi vasaku osa; kraatri põhjal on näha väikesed nooremad kraaatrid.
Kel jaksu võidelda tuulehoogudega võib tõusta mööda lugematuid trepiastmeid kõrvaloleva "künka" tippu. Siit avaneb hingemattev vaade kogu ümbruskonnale ja St. Helensi vulkaanikraatrile, kus tänaseks kasvab uus vulkaanikoonus. 1989. aasta augustis ja detsembris toimus veel kaks väiksemat St. Helensi purset, mida teadlased olid ette ennustanud. 6. jaanuaril 1990 toimus St. Helensi viimase nelja aasta tugevaim purse, mis oli teadlastele täielikuks ootamatuseks, sest tavaliselt purskele eelnevad väikesed maavärinad jäid ära. Teadlaste kinnitusel võis sel ajal USAs Washingtoni osariigis asuv St Helensi vulkaan, mis 1980. aastal surmas 57 inimest, iga hetk taas purskama hakata, meelitades ligi turiste ja sundides ümbruskonda evakueerima. Reedel (1.04.2008) kraatrist kerkinud aurusammas ja maapinna värisemine lubasid teadlastel kuulutada, et vulkaani esimest purset üle 18 aasta võib oodata iga hetk.
piirkonnas. 1989. aasta augustis ja detsembris toimus veel kaks väiksemat St. Helensi purset, mida teadlased olid ette ennustanud. Juba varemgi olid mitmed vulkanoloogid rõhutanud, et praegusel ajal ei saa piirkondades, kus funktsioneerib alaline seismiline valveteenistus, ükski purse alata päris ootamatult. Kuid siis mängis St. Helens teadlastele vingerpussi. 6. jaanuaril 1990 toimus St. Helensi viimase nelja aasta tugevaim purse, mis oli teadlastele täiesti ootamatuseks, sest tavaliselt purskele eelnevaid väikesed maavärinad jäid seekord ära. (9) Viimati purskas St. Helens 2004- 2008- aastani. 2014. aastal märgati, et nelja kuni kaheksa kilomeetri sügavusel on magma jälle maapinna poole tõusma hakanud. Õnneks pole siiani veel purset toimunud.(10) 1985. aastal Lõuna- Ameerikas Columbias toimunud liustikega kaetud vulkaani Nevado del Ruizi purse nõudis umbes 23000 inimelu. Need ohvrid oleksid jäänud
1945 projekti mastaapne käivitamisaasta 1949 esimese eduka tuumaseadeldise katsetamine- oli ameeriklaste jaoks täielik ootamatus 1950 aatomipommi seeriatootmise algus 1952 otsus asuda looma esimest tuumaallveelaeva 1953 vesinikupommi katsetus- enne ameeriklasi 1950ndate algus- sõjatööstuskompleksi väljakujunemine Ameeriklased olid arvanud, et enne 1955 a-st venelased tulemusteni ei jõua, 49 aasta oli nende jaoks tõsiseks ootamatuseks. Aatomipommi väljatöötamine toob kaasa ka uue võidurelvastumise. Tõi päevakorrale ballistiliste rakettide välja töötamise, NL läks selgelt kopeerimise teed, võeti aluseks sakslase BAU2. Tol ajal NL luure peamine ülesanne oli sõjatööstuse alase info kogumine, et kätte saada kõige eesrindlikum info erinevate tehniliste leiutiste kohta. Kui protsess oli käivitunud, hakati mõtlema, et kuidagi peab pommi ka USA-sse toimetama. Ühelt poolt ballistilised raketid,
annaabi.ee 
