kaasa teiste entusiasmi ja elevusega. b) Olen alati valmis vaidlustama ja vaidlema teiste ideede üle või jääma ka oma vaadetega vähemusse. c) 2 Tavaliselt leian argument ja põhjendusi, et kummutada teiste mitteveenvaid või ebaõigeid seisukohti või ettepanekuid. d) Oskan asju rakendada ja toimima panna kui tegevused on eelnevalt hästi planeeritud. e) 2 Mull on kalduvus tulla välja millegi uue ja ootamatuga ning vältida liiga enesestmõistetavaid asju. f) Mind iseloomustab perfektsionism ja püüan luua korda ja tagada täpsust kõiges, mida teen.. g) 2 Püüan grupi huvides ära kasutada suhteid ja kontakte, mida olen loonud ka väljaspool gruppi h) Olen huvitatud ja avatud igasugustele ideedele, kuid ei kõhkle otsustamast kui selleks tekib vajadus. i) 3 Mulle meeldib õppida tundma oma kolleege, kellega töötan koos. V
12) Hoiakute loomine sõnavaliku abil – mõjustatavale saab anda vihje kuuluvuse kohta mingisse sotsiaalsesse rühma või klassi, mis on mõju seisukohalt soodus. 13) Teemade valikuline kasutamine, lähtudes nende sobivusest mõjustaja enese uskumustega – tuleb rääkida seda, mida ise usutakse. 14) Inimestele tuleb esitada seda, mida usutakse neid teada tahtvat – seostamine väärtustega. 15) Ei tohi liialdada sellega, mida kuulaja juba teab. 16) Ei tohi liialdada uue või ootamatuga – uus tuleb seostada juba tuntu, vanaga. 17) Mõjustatava isiku aktiivsuse seadus – mõjustatav osaleb ise aktiivselt uute hoiakute väljatöötamises. 18) Vastandusefekt. 19) Teadliku vastuseisu efekt – kui vastuvõtja tajub kellegi kavatsust teda tegelikult mõjustada, on edu väiksem. 20) Teabekanali või infoallika sobiv valik – usub rohkem teavet kui need pärinevad tema jaoks autoriteetsest, prestiižikast, harjumuspärasest allikast.
Linnaelu omadusteks peetakse: a. Agressiivsus b. Maskuliinsus c. Intelligents d. Võim Maaelu omadusteks peetakse: e. Perekond f. Puhkus g. Rahu ja vaikus h. Turvatunne Linna- ja maaelu vooruste üle vaieldes domineerivad 4 teemat: · Loomulikkus kunstlikkus ehk kas linn on tsiviliseeritum või hoopis patusem kui maa; · Tuttavlikkus võõrapärasus ehk linna seostatakse uue, eripärase ja ootamatuga, maaelu aga kõige tuttavlikuga; · Kogukondlikkus maal vs umbisikulisus linnas; · Traditsioon muutus ehk maa on seotud traditsiooniliste väärtustega, linna nende purustamisega 38. milliste tunnuste järgi on võimalik mõista millise asulaga on tegu? (vt tabelit) 39. linnade ökoloogia: kolm peamist mudelit. Kirjeldab inimese ja maakasutuse vahelisi füüsilisi suhteid. Lääne industrialiseerunud ühiskondades on linnad arenenud 3 põhimudeli kohaselt: a
11) Positiivne programm - mõjusam, soliidsem ja efektiivsem on olla millegi poolt kui millegi vastu. 12) Hoiakute loomine sõnavaliku abil. 13) Teemade valikuline kasutamine, lähtudes nende sobivusest mõjustaja enese uskumustega - tuleb rääkida seda, mida ise usutakse, ja püüda vältida rääkimast seda, mida ei usuta. 14) Inimestele tuleb esitada seda, mida usutakse neid teada tahtvat. 15) Ei tohi liialdada sellega, mida kuulaja juba teab. 16) Ei tohi liialdada uue või ootamatuga. 17) Mõjustava isiku aktiivsuse seadus - kui kuulaja on huvitatud. 18) Vastandusefekt - argumentid ja vastuargumendid. 19) Teadliku vastuseisu efekt. 21 20) Teabekanali või infoallika sobiv valik. 21) Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest. 22) Printsiip «välisoht liidab». 23) Emotsionaalne üleskütmine. 24) Jaga-ja-valitse printsiip - mõjustatav inimene evib mitmesuguseid teadmisi, mälestusi, arvamusi ja suhtumusi.
89. Mis vahe on linna- ja maaelul? Nimeta erinevusi, erinevaid tunnuseid. · Linnaelu omadusteks peetakse: Agressiivsus, Maskuliinsus, Intelligents, Võim · Maaelu omadusteks peetakse: Perekond, Puhkus, Rahu ja vaikus, turvatunne Linna- ja maaelu vooruste üle vaieldes domineerivad 4 teemat: Loomulikkus kunstlikkus ehk kas linn on tsiviliseeritum või hoopis patusem kui maa; Tuttavlikkus võõrapärasus ehk linna seostatakse uue, eripärase ja ootamatuga, maaelu aga kõige tuttavlikuga; Kogukondlikkus maal vs umbisikulisus linnas; Traditsioon muutus ehk maa on seotud traditsiooniliste väärtustega, linna nende purustamisega Karakteristik Maaelu Linnaelu Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 11
9. Kaartide segamine ja teabe panek kalevi alla 10. Siltide kleepimine ja tabavate väljendite kasutamine oponentide kohta 11. Positiivne programm 12. Hoiakute loomine sõnavaliku abil 13. Teemade valikuline kasutamine, lähtudes nende sobivusest mõjustaja enese uskumustega 14. Inimestele tuleb esitada seda, mida usutakse neid teada tahtvat 15. Ei tohi liialdada sellega, mida kuulaja juba teab 16. Ei tohi liialdada uue või ootamatuga 17. Mõjustatava isiku aktiivsuse seadudise välja töötamine 18. Vastandusefekt 19. Teadliku vastuseisu efekt 20. Teabekanali või infoallika sobiv valik 21. Mõjustatavuse sõltuvus inimese edukusest 22. Printsiip välisoht liidab 23. Emotsionaalne üleskütmine 24. Jagajavalitse printsiip 25. Toetumine arvamusliidrile 26. Sammu võrra eespool käimine 27. Jäämäe efekt 28
pensioniiga või majanduse mõju sündidele vms. 20.5. Mille poolest populatsioonimustrid modernses ja arenguühiskondades üksteisest erinevad? 21) Linna-, eeslinna- ja maaelu - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 21 21.1. Millised erinevused domineerivad diskusiooni linna ja maaelu vooruste üle? 1. loomulikkus vs kunstlikkus - maaelu on looduslik ja rahu, vaikus; linnaelu on justkui patusem ja kunstlikum 2. tuttavlikkus vs võõrapärasus - linna seostatakse uue, erineva ja ootamatuga, maaelu aga tuttavate inimeste ja asjadega 3. kogukondlikud suhted maal vs linnaelus domineerivad umbisikulised ühiskondiku iseloomuga sotsiaalsed suhted. 4. traditsioon vs muutus - maa on traditsiooniliste väärtuste kants ning linn koht, kus traditsioonid purunevad ja arenevad uued normid. Maal tehakse nii nagu on alati tehtud, linnas on rohkem kokkupuuteid välismaaga/võõraste ja teisiti elavate
Maskuliinsus Intelligents Võim · Maaelu omadusteks peetakse: Perekond Puhkus Rahu ja vaikus turvatunne Linnaelu vs maaelu Linna- ja maaelu vooruste üle vaieldes domineerivad 4 teemat: 101 · Loomulikkus kunstlikkus ehk kas linn on tsiviliseeritum või hoopis patusem kui maa; · Tuttavlikkus võõrapärasus ehk linna seostatakse uue, eripärase ja ootamatuga, maaelu aga kõige tuttavlikuga; · Kogukondlikkus maal vs umbisikulisus linnas; · Traditsioon muutus ehk maa on seotud traditsiooniliste väärtustega, linna nende purustamisega 14.1.1. Maailma TOP linnad populatsiooni alusel 1.Tokyo, Japan - 28,025,000 2. Mexico City, Mexico - 18,131,000 3. Mumbai, India - 18,042,000 4. Sáo Paulo, Brazil - 17, 711,000 5. New York City, USA - 16,626,000 6. Shanghai, China - 14,173,000 7. Lagos, Nigeria - 13,488,000 8
annaabi.ee 
