Joonis 1 Aluskorra ja pinnakate joonis . [4] Lääne-Virumaa aluskord Lääne-Virumaa ida- ja kaguossa ulatuv Alutaguse madalik on suurte soode ja metsade ala. Sinna kuuluvad ka Pedja ja Põltsamaa jõe ülemjooksu piirkonnas paiknevad sood. Kõrvemaast ulatub Lääne-Virumaa alale vaid selle kitsas kirdenurk. Tasast ja laialdaselt soostunud (Tuksmani soo, Laukasoo) maastikku ilmestavad mandrijäätekkelised pinnavormid (Tapa–Pikasaare ja Ohepalu–Viitna oosistik, Uku–Viitna mõhnastik). [6] Pealiskord Mis on pealiskord Pealiskord koosneb erinevatest settekivimitest, mis on tekkinud hulgaliselt settematerjali, millest aastamiljonite jooksul mpeamiselt vanaaegkonnas, 650-350 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis oodustusid settekivimid, peamiselt lubja ja liivakivid. Pealiskorra kogupaksus ulatub 100 meetrist 600 meetrini
MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID kulutus ja kuhjeprotsessid negatiivsed, positiivsed pinnavormid voored saia kujulised, piklikud (Saadjärve voorestik) hea põlde harida moreentasandikud tasane või lainjas pind (KaguEesti lavamaal, KEesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikul) otsamoreenid piklikud vallid (Vaivara Sinimäed, LääneSaaremaa kõrgustik) oosid järsunõlvalised (PõhjaEesti Kõrvemaa, Pandivere kõgrustiku nõlvad, IisakuIlluka oosistik) mõhnad ümarad (Jussi ja Viitna Kõrvemaal, Kurtna Alutagusel, Kaiu Vooremaa idaservas) Põhja/ Kesk/ LõunaEesti Eesti pinnavormide geograafiline jaotus MUUD PINNAVORMID vooluveetekkelised pinnavormid jõeorud ( sälk, mold, lammorg) kaldavall, terrass järsu astanguga piirnev tasand meretekkelised pinnavormid rannabarrid liivavallid (Rannametsa ja Ikla vahelised alad, Kõpu ps) maasääred 23 meetrit kõrged, sadakond meetrid laiad (Saaremaal Sääre tirp)
Rohkesti on neid Kõrg- Eestis, s.o Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivete ja Sakala kõrgustikul. Jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid on oosid ja mõõnad. Oosid e. vallseljakud - enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid. Paiknevad Põhja- Eestis Kõvermaal ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim on Iisaku.Illuka oosistik. Mõhnad - kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. * Vooluveetekkelised kulutusvormid kuhjevormid - jõeorud - kaldavallid - sängorud - lammi tasandid - moldorud - lammorud - kanjonorud - uhtorud * Mere ja suurjärve tekkelised kulutusvormid kuhjevormid - rannakaljud - meretasandikud - rannajärsakud - järvetasandikud - murrutuskulpad - rannavallid
ümber on veekogud.OTSAMOREENID:mandrijää liikumisel kuhjusid liustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudetatest materjalidest piklikud vallid. Vaivara Sinimäed, Kirde-Eestis ja Lääne-Saarema kõrgustik. OOSID:jää sulamisvee setetest kuhjevormid ehk vallseljakud on liivast, kruusast, veeristidest järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, moodustavad 10 km pikkusi oosiahelikke. Põhja-Eesti Kõrvemaal, Pandivere kõrgustiku nõlvadel, Kirde-Eesti tuntuim Iisaku-Illuka oosistik. MÕHNAD:kruusast, liivast künkad, paiknevad rühmiti, moodustavad mõhnastikke. Kõrvemaal, Männikvälja, Kurtna Alutagusel. *Eesti pinnavorme jaotatakse: 1.õhukese pinnakatte ja väheliikuva reljeefiga Põhja-Eesti, seal on olnud liustike kultav tegevus. 2.Kesk-Eestiit hõlmav kaarjas vahevöönd, palju voorestikke, kulutus-kuhjevorme. 3.Lõuna-Eestis paksu pinnakatte ja künkliku reljeefiga vöönd, ülekaalus liustike kuhjuv tegevus
ümber kujundatud kolm loode-kaugusihilist laugete nõlvadega oosi(ahelikku). Saare keskosa läbib 11 km pikkune ja 5-6 m kõrgune Hullo oos. Selle lagi Hullo ja Rumpo küla vahel Lill-Kordbackenis (12,7 m ü.m.p) on saare kõrgeim koht. Samast oosist on põhja pool kujunenud merre Austusgrunne neem ja lõunas madalasse merre Rumpo ninana tuntud neem. Saare idaosas paikneb katkendlik Norrby-Säderby-Hosby rannavallistunud oosistik (u 8 km). Oosist on moodustunud ka Hobulaid. Väiksem oosist kujunenud madalate künniste rida asub Rälby küla lähedal ja jätkub lõuna pool Sviby küla juures. Mitmel pool on saarel kuni 2 m kõrgusi veerilisest kruusast ja liivast rannavalle. Madalas meres Rumpo neemest läänes ja kirderannikul on palju rändkive. Vormsil on vaid üks alaline looduslik veekogu. See on kõigest kilomeetri pikkune Vae oja, mis ühendab roogu kasvanud Prestviiki järve (36,6 ha) Hullo lahega
Jää sulamisvee setetest tekkinud kuhjepinnavormid on oosid ja mõhnad. Oosid ehk vallseljakud on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Suurem osa neist paikneb Põhja-Eestis Kõrvemaal ja Pandivere kõrgustiku nõlvadel (Paunküla, Uljaste, NeerutiPorkuni, Rakvere, Aegviidu-Nelijärve jmt), Kirde-Eesti tuntuim on Iisaku-Illuka oosistik. Mõhnad on kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke (Jussi ja Viitna Kõrvemaal, Männikvälja ja Kurtna Alutagusel, Kaiu Vooremaa idaservas ning Mustoja Palumaal). Milline on Eesti pinnavormide geograafiline jaotus? Viimase mandrijäätumise ajal kujunenud pinnavormide leviku järgi eristatakse Eesti alal kolme piirkonda. Esimese moodustab õhukese pinnakatte ja väheliigestatud reljeefiga Põhja-Eesti, kus on
Kõrvemaa kõrgeimad pinnavormid. Suurimad neist on Valgehobusemägi (106 m), Taganurga (102 m), Pärnamäe (104 m), Viitna (98 m) ja Uku mõhnastik (100 m). Kõrvemaa edelaosas Harju lavamaa piiril paikneb Paluküla mõhnastik. Mõhnastikke moodustavad omavahel liitunud seljakud, lavajad kõrgendikud (Jussi järvede ümbrus) või ka lohkudega vahelduvad kuplid. Pikimad on AegviiduPaukjärve (pikkus üle16 km, kõrgus üle 90 m), KulliKoitjärve (8 km, 92 m) ja OhepaluViitna oosistik (8 km, kõrgus Eerikul 111 m, Kõrvemaa kõrgeim koht). Oosistike, mõhnastike ja voorestike vahelised soostunud piirkonnad (76% Kõrvemaa alast) paiknevad Kõrvemaa kesk- ja põhjaosas valdavalt 5575, lõunaosas 4060 m kõrgusel. 1.4 Vetevõrk Kõrvemaa järved on väikesed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes. Kokku on neid ligikaudu 120. Kõik suuremad väikejärvede ja laugastega sood on tekkinud hilisjääaegsete veekogude kinni kasvades
Vaivara Sinimäed. Moreentasandikud moreeniga kaetud tasane või lainjas kuhjeline pinnavorm. Kõrg-Eestis. 2. LIUSTIKU SULAVEE TEKKELISED PINNAVORMID Jääsulamisvee äravooluorud liustiku sulamisvee kulutusvorm. Nendes paiknevad aheljärvestikud. Oosid ehk vallseljakud jää sulamisveest tekkinud kuhjevormid. Liivast, kruusast ja veerisest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada oosiahelikke. Pandiveres, Kõrvemaal, Kirde-Eestis Iisaku-Illuka oosistik. (õpik lk. 28) Mõhnad liivast ja kruusast koosnevad künklikud pinnavormid, mis settisid liustikega külgenenud veekogudes. (õpik lk. 28) Liivikud liustiku serva ette settinud liiva ja kruusatasandikud. Põhja-Eesti liivikud on tekkinud vee all, sulava liustiku serva ees liustikujõgede deltana. Lõuna- Eesti liivikud on tekkinud maismaal, ilma kindla sängita voolanud sulamisvees sandurid. 3. VOOLUTEKKELISED PINNAVORMID
annaabi.ee 
