ületama)oli võimalus liikuda kontinendilt teisele ilma ookeani ületamata. Selle mandri nimi oli Pangaea. 4.Wegneri teoorias oli viga see, kui ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (selles osas tal õigus polnud). 5. Arthur Holmes oli see , kes pakkus välja, et mandrite liikumist põhjustavad vahevöö konvektsioonivolud,aastal 1918. 6. Lõuna-Ameerika ja Aafrika paiknesid kõrvuti 200 miljonit aastat tagasi. 7. Atlandi ookean laieneb, kuna paikkonna ookeanikoore vanus on võrdelises seoses laugusega ookeani keskahelikust, mida kaugemal keskahelikust, seda varem ja see tõestabki, et ookean laieneb. 8.Vaikse ookeani tulering on Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring. 9. Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuumas on temperatuur 5000oC. 10. 1)Subduktsioonivööndites surutakse ookeaniline laam vahevöösse. 11.Laamad liiguvad üksteisest eemale- toimub sperding ehk laamade lahknemine.(divergentne situatsioon)
4. Mis oli Wegeneri teoorias viga? Ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (mille osas tal õigus polnud). 5. Kes pakkud välja, et mandrite liikumist põhjustavad vahevöö konvektsioonivoolud? Mis aastal? Selleks oli Arthur Holmes. Aastal 1918. 6. Kui palju aastaid tagasi paiknesid Lõuna-Ameerika ja Aafrika kõrvuti? 200 miljonit aastat tagasi. 7. Kas Atlandi ookean kitseneb või laieneb? Mis seda tõestab? Atlandi ookean laieneb. Kuna paikkonna ookeanikoore vanus on võrdelises seoses laugusega ookeani keskahelikust-mida kaugemal keskahelikust, seda vanem ja see tõestabki, et see laieneb. 8. Mis on Vaikse ookeani tulering? Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring. 9. Mis on konvektsioonirakk? Kui kõrge temperatuur on Maa tuumas? Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuuma temperatuur on 5000°C. 10. Mis toimub subduktsioonivööndites? Ookeaniline laam surutakse vahevöösse. 11
Koosneb peamiselt ultraaluselistest kivimitest, peamiselt peridotiit. Ülemini vahevöö 660-400. Seismised katkestused. Alumine mesosfäär 660-2900. D''kiht. Tuum 2900km tsenter. Tuuma välimine vöö vedel. Metallilised elemendid (Fe, Ni, S, O, Si). Välistuum 2900-5200km. S- lained enam edasi ei levi. Sisetuum 5200-...km 10. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja hävimine. Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeaniline 3-10km. Keskmine 7km. Moodustub ookeani keskahelikes ookeanipõhja avanemisel, kus osa ülessulanud vahevöö ainest pressitakse avanevatesse rifivöönditesse. Setteline ja basaltne (padilaavad, daikide kihid, massiivne gabro. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites
Ta väitis, et laamad liiguvad ookeani koorel (mille osas tal õigus polnud) 5)Kes pakkus väljaa et mandrite liikumist p6hjustavad vahevöö konvektsioonivoolud? Mis aastal? Selleks oli Arthur Holmes. Aastal 1918. 6) Kui palju aastaid tagasi paiknesid Lõuna-Ameerika ja Aafrika kõrvuti? 200 miljonit aastat tagasi. 7) Kas Atlandi ookean kitseneb või laieneb? Mis seda tõestab? Atlandi ookean laieneb. Kuna paikkonna ookeanikoore vanus on võrdelises seoses laugusega ookeani keskahelikust-mida kaugemal keskahelikust, seda vanem ja see tõestabki, et see laieneb. 8)Mis on Vaikse ookeani tulering? Vaikset ookeani ümbritsev vulkaanide ring 9) Mis on konvektsioonirakk? Kui kõrge temperatuur on Maa tuumas? Konvektsioonirakk on pidevas ringjas liikumises olev vahevöö piirkond. Maa tuuma temperatuur on 5000°C. 10) Mis toimub subduktsioonivööndites?
4. Nõlvade jaotus kuju järgi: Nõgusad, Kumerad, sirged, astmelised. Tekke järgi: Varingu, rusukalde, erosiooni. 5. Mäetipp on suletud pinnavorm, Ta koosneb Piiratud nõlvadest ja jalamijoontest. Mäehari on avatud kahest suunast, ühendatud on pikk tippude kogum. 6. Geosünklinaal: Maakoore väljavenitatud kujuga liikuvad alad, Mood mandrite ja ookeanide üleminekupiirkond. Georiftogeen, On ookeanikoore liikuvad alad Ookeanitüüpi maakoore lahknemine ja kiire horisontaalne liikumine Maakoor on tavalisest tunduvalt paksem. Rohkelt vulkaane ja maavärinaid. 7. Ranniku profiil Õpik lk 25 8. Maailmamere profiil 9. Hüdrogeensed reljeefikujundavad protsessid: Liikuva jää ja vee energia: Tuulelainetus, Murdlainetus, hoovused, looded, Jää teke ja liikumine, 10. Geoloogilised välisjõud: Voolav vesi, lainetus, liustike liikumine, tuule tegevus, Ka
. D''kiht. Tuum Algab alates 2900km sügavusest. On maa tsentrumpunktiks, peamiselt rauast ja niklist koosnev osa. Tuuma välimine vöö vedel (koosneb peamiselt rauast), mis oma liikumisega genereerib Maa magnetvälja. Tuumas esineb kõige rohkem metallilisi elemente (Fe, Ni, S, O, Si). Välistuum 2900-5200km. S-lained enam edasi ei levi. Sisetuum 5200-6378km 7. Ookeaniline ja Kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja hävimine. Keskahelikud ja subduktsioonivööndid. Ookeaniline 3-10km. Keskmine 7km. Moodustub ookeani keskahelikes ookeanipõhja avanemisel, kus osa ülessulanud vahevöö ainest pressitakse avanevatesse rifivöönditesse. Setteline ja basaltne (padilaavad, daikide kihid, massiivne gabro. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub vahevöösse subduktsioonivööndites.
Mandriline maakoor keskmine paksus 40km(25-90), settekivimite kompleks, graniitne kiht, basalt-gabroidne kiht (selge erinevus graniitse ja basaltse kihi vahel viitab nende diferentsatsioonile Maa varajases minevikus.) vanus 3,8-2,5 mld aastat. Sisaldab palju rohkem kvartsi kui Ookeaniline maakoor - seega allub ta deformatsioonidele palju kergemini(sest Si allub plastilistele deformatsioonidele juba madalatel temperatuuridel) 29. Ookeanikoore tekkimine ja ookeanikoore hävimine ookeani keskahelikes ja subduktsioonivööndites. Moodustub ookeanide keskahelikes ookeanipõhja avanemisel kus osa ülessulanud vahevöö ainest (ultraaluselistest kivimitest peridodiitdest) pressitakse avanevatesse riftivöönditesse ja nende äärealadele. Hävib subduktsiooniprotsessi käigus kas mandrilise maakoore või teise ookeanikoore alla laskudes. 29. Kontinentaalse ja ookeanilise koore vanused? Ookeanilise ja kontinentaalse koore
(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) 5 1.2.Avanevad ja sulguvad ookeanid Üleöeldust nähtub, et ookeane võib jagada noorteks ehk avanevateks (Atlandi tüüp) ja vanadeks ehk sulguvateks (Vaikse ookeani tüüp). Kui mingi ookean sulgub ka tema vastasrandadeks olnud mandrid ühinevad, siis peab senine konvektioonivoogude süsteem vahevöönd ümber korralduma. Peavad tekkima uued ookeanikoore neeldumisvööndid senise avaneva, Atlandi tüüpi ookeani servades. Sellest peale muutub viimane kitsenevaks, sulguvaks. Samal ajal jätkab kuskil liitunud mandrite all tegutsemist konvektsioonivoo senine tõusuharu, hakates seal maakoort lõhestama ja laiali rebima. Nii tekivad mandrilisse maakoorde uued lõhangud ning võib hakata avanema uus ookean. Sellised riftialangus on tänapäeval Ida-Aafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) ning Punase mere ja Sunumere kohal
levikukiiruse järsk langus ja S-lained enam edasi ei levi. Seismilisest allikast tekib Maa teisele poole (alates 103°) S-lainete varju ala, mistõttu arvatakse et välimine tuum on vedelas olekus. SISETUUM - 5200 km sügavusest kuni Maa keskpunkti. Juhib S-lained kuid väga aeglaselt mistõttu arvatakse et on lähedal aine ülessulamis temperatuurile. 7. Ookeaniline ja kontinentaalne maakoor nende vanused, paksused ja üldine ehitus ning erinevused? Ookeanikoore ja kontinentaalse maakoore tekkimine ja hävimine. ookeaniline maakoor - esineb peamiselt ookeanide all, paksus kõigib 3-10 km piires, keskmine 7 km. Moodustub ookeanide keskahelikes ookeanipõhja avanemisel kus osa ülessulanud vahevöö ainest (ultraaluselistest kivimitest peridodiitdest) pressitakse avanevatesse riftivöönditesse ja nende äärealadele. Koosneb kahest selgest kihist .- peal õhuke
graniitne ja keskmistest kivimitest koosnev kiht. Kuna ta sisaldab palju rohkem kvartsi (SiO2), mis allub plastilistele deformatsioonidele suhtelistelt madalatel temperatuuridel, käitub ta haprast ookeanilisest koorest erinevalt, alludes kergemini plastilistele deformatsioonidele. Ofioliitne kompleks on aluselistest ning ultraaluselistest kivimitest koosnev kivimkompleks, mis on kunagise ookeanilise maakoore fragment, mis on tektooniliselt mandrite peale lükatud. 19. Ookeanikoore teke ookeani keskahelikus ja hävimine subduktsioonivööndis. Ookeaniline koor tekib ookeani keskahelikes ja vajub läbi astenosfääri ning sukeldub subduktsioonivööndites. Tekib, areneb ja hävib ookeanide avanemise ning ookeanide sulgumise tsükli e. Wilsoni tsükli käigus. 20. Kontinentaalse ja ookeanilise koore vanused? Ookeanilise ja kontinentaalse koore sukeldumisvõime vahevöösse? Kontinentaalne koor
annaabi.ee 
