Mittemonotoonsed loogikad. CLIPS, JESS ja nende edasiarendused. lk 21 30. Lause, muutuja, loogikatehe. Aksioom, tautoloogia. Tuletusreeglid, järeldamine, tuletus, teooria. Tõeväärtus. Mudel. 31. Semantika. Semantika erinevates valdkondades, selle seosed teadmistega Semantika on keeleüksuse (sõna, lause) tähendus antud kontekstis; aga ka keeleteaduse haru, mis uurib keele ja tegelikkuse suhteid. Üldisemalt, semantika räägib tähendusest; 32. Ontoloogiad ja freimid, pärimine, järeldamine (freimid, reeglid, protseduurid), seoste graaf, mitmene pärimine. Freimi all mõistetigi alguses konstruktsiooni, mis esitas mingi objekti olulisi, seda objekti piiritlevaid ja teistest eristavaid omadusi. Edaspidi hakati freimidega kujutama objektide ja nende vaheliste seoste kirjeldusi sõltumatult sellest, kas need kirjeldused olid ammendavad või olemuslikud. 33. Semantilised võrgud: eesmärk, süntaks ja semantika,
usaldatud info tähendab, oskaks seda seostada ja konteksti panna. (Web...2009) Internetist mõistet otsides leidis töö kirjutaja järgmise mõiste semantic networki kohta: „Mõistepõhine teadmuse esitus, milles objektid või olekud esitatakse sõlmedena, sõlmi ühendavad sidemed aga näitavad eri sõlmede vahelisi seoseid”. (Semantiline...2013) Web 3.0 peetakse juba semantiliseks veebiks, mille aluseks on kaks põhilist tehnoloogiat: ontoloogiad – hierarhilised mõistete süsteemid, mille abil esitatakse teadmisi; agendid – programmid, mis suudavad neid teadmisi kasutada. (Kalda 2009) Semantilist võrku esitatakse graafina, (Semantic...2013) mis on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Graaf (Wikipedia 2013) Agentidele antakse ülesanne koguda andmeid veebist erinevatest allikatest ja vahetada saadud informatsiooni teiste agentidega. Semantiline veeb ei ole eraldiseisev veeb, vaid olemasoleva Web 3.0 laiendus.
System ehk KMS) avatud hajutatud hüpermeedia tööriist, oli üks märkimisväärne näide, mis ühtlasi oli ka world wide webi eellane. (Barclay jt 2000) 1980ndatel tegeleti teadmisjuhtimise süsteemide arendamisega, mis tuginesid tööle tehisintellekti ja ekspert süsteemidega. Üles kerkisid sellised kontseptsioonid nagu teadmiste omandamine, teadmiste rakendamine, teadmistepõhised süsteemid, arvutipõhised ontoloogiad. (Ibid) Teadmisjuhtimise termin öeldi esimesena välja 1986. aastal organisatsiooni ILO Sveitsi konverentsil ning see kanti sõnaraamatusse. Tagamaks teadmisjuhtimisele tehnoloogilist baasi asutasid USA ettevõtted 1989. aastal assotsiatsiooni Initiative for Managing Knowledge Asset. Teadmisjuhtimisega seonduvad artiklid hakkasid ilmuma ajakirjades Sloan Management Review, Organizational Science, Harvard Business Review jt. Samuti
lingvistikas, bioloogias ja ökonoomikas allub matematiseerimisele. 3. Filosoofiline refleksioon, mis hargneb kui mõte samasusest. Ka temal on lingvistika, bioloogia ja ökonoomikaga ühine tasand, kuna temas võivad ilmneda ja ka ilmnevad, erinevad filosoofiad (elu, võõrandunud inimese, sümboolsete vormide). See sünnib, kui filosoofiasse kantakse üle mõisted ja probleemid, mis kerkivad empiirilistes valdkondades. Samuti ilmuvad sel tasandil regionaalsed ontoloogiad, mis püüavad määratleda, mis siis on oma tõelises olemises elu, töö ja keel (see juhtub nende empiirilisuste põhjendamisel puhtfilosoofilisest vaatepunktist). Ka matemaatiliste distsipliinidega ühine tasand — mõtlemise formaliseerimise tasand. Peirce: Loogika (teise nimega semiootika)3 on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast ning koosneb kolmest osast: kriitika —
f. TDNK-le teisendamise algoritm https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php? id=78717 lk 29 30. 7) a. Boole'i funktsioonide esitamine lausearvutuse valemitega. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=125416 lk 14 16. 8) a. Lausearvutuse tehted on kasutusel tingimuste kirjapanemisel: a.i. Programmeerimiskeelte tingimuslausetes ja tsüklitingimuste a.ii. Päringukeeltes a.iii. Semantilises veebis (ontoloogiad) jne. 9) a. Tõestamise strateegiad. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=96258 b. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php?id=89132 10) a. **Kvantorite distributeerumine konjunktsiooni ja disjunktsiooniga. b. **Kvantorite ettetoomine. https://moodle.ut.ee/mod/resource/view.php? id=96260 11) a. Üldisuse kvantoriga väite tõestamine induktsiooniga naturaalarvudel. https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php?id=107318 lk 4 9
lingvistikas, bioloogias ja ökonoomikas allub matematiseerimisele. 3. Filosoofiline refleksioon, mis hargneb kui mõte samasusest. Ka temal on lingvistika, bioloogia ja ökonoomikaga ühine tasand, kuna temas võivad ilmneda ja ka ilmnevad, erinevad filosoofiad (elu, võõrandunud inimese, sümboolsete vormide). See sünnib, kui filosoofiasse kantakse üle mõisted ja probleemid, mis kerkivad empiirilistes valdkondades. Samuti ilmuvad sel tasandil regionaalsed ontoloogiad, mis püüavad määratleda, mis siis on oma tõelises olemises elu, töö ja keel (see juhtub nende empiirilisuste põhjendamisel puhtfilosoofilisest vaatepunktist). Ka matemaatiliste distsipliinidega ühine tasand — mõtlemise formaliseerimise tasand. Peirce: Loogika (teise nimega semiootika)3 on tema jaoks teadus üldistest seaduspärasustest, mis lähtub eetikaprintsiipidest kui sihiteadlik mõtlemine, sõltub fenomenoloogiast ja matemaatikast ning koosneb kolmest osast: kriitika —
A „Semantic Web., which should make this
possible, has yet to emerge, but when it does, the day-to-
day mechanisms of trade, bureaucracy and our daily
lives will be handled by machines talking to machines.
The „intelligent agents. people have touted for ages will
finally materialize.
ITK 2007, Kalev Pihl
Sissejuhatus informaatikasse
29
http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/c5/W3c_semantic_web_stack.jpg
Semantilise veebi kihid
•Ülevalt alla:
.Tõestuste keel
.Täisloogika
.Ontoloogiad
.Ontoloogiakeel (Owl ja temaalamhulgad)
.Asjade kirjelduskeel (RDF ja RDFS)
.Nimede unikaliseerimine (XML namespaces)
.Süntaks (XML)
.Transport (http, https, SOAP, tcp/ip ...)
ITK 2007, Kalev Pihl
Sissejuhatus informaatikasse
30
Nimede unikaliseerimine: XML namespaces
•Iga tagi ette saab kirjutada, mis keeles ta on
süsteemianalüüsi distsipliine (ärimodelleerimine ja kasutusjuhtude keskne nõuete analüüs) selle terviku osadena. 11. Oskab hallata (iteratiivse arendamise käigus tekkivaid) mudelite versioone ja muudatusi. 12. Oskab retsenseerida kaastudengite töid (antud aine raames) M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 õppeaine sisu lühikirjeldus: Valdkonna analüüs. Mõisteline (kontseptuaalne) modelleerimine ja mõisteraamistikud (ontoloogiad). Analüüs ja Arhitektuur: kihid , vaated, elutsükkel. Valdkond vs infrastruktuur. Ärimudeli kiht kui „puhas valdkond“ ning kontseptuaalne (computing independent) vaade infosüsteemile. Süsteemianalüüsi koht klassikalises ja iteratiivses arendustsüklis. Analüüs vs. Disain. Strateegiline analüüs vs. detailanalüüs. Klassikaline (struktuurne) vs. objektorienteeritud analüüs, agent-orienteeritud analüüs, nende ühtsus ja erinevus
annaabi.ee 
