Stolõpinile tehti 11 atentaati. 1911. aastal ta tapeti Kiievis teatrietendusel. Reformid. Stolõpin mõistis, et Venemaad on vaja reformida. Venemaal on läbi aegade olnud nendel inimestel väga raske, kes tahavad midagi muuta. Venemaa on nagu seisev vesi. Seaduseprojektid, mille Stolõpin välja töötas: a) usutunnistuse vabadus b) isikupuutumatus c) talupoegade maapuuduse vähendamine d) tööliste olukorra parandamine e) riikliku kindlustussüsteemi sisseviimine f) omavalitsusreform g) kõrg- ja keskkooli reform h) maksureform i) politseireform 2 j) maareform Stolõpini maareformist/agraarreform. Esimese (1905-1907. aasta) Vene revolutsiooni põhiküsimus oli agraarküsimus.. See oli vaja lahendada, et hoida ära uusi rahutusi külas. Isevalitsust toetasid külas mõisnikud ja vaimulikud. Tsarismi ees seisis ülesanne laiendada külas oma sotsiaalset baasi (luua külas soodne pinnas jõuka talupoja tekkimiseks ja saada
Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisi, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid pahategijaid, valvasid avaliku korra järele ning haldasid magasiaitu. Magasiaita koguti magasivili, millest sai hädaaegadel laenu võtta. Juhiks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Vastutati koormiste eest: mõisakoormised (teorent, vakuraha), riiklikud koormised (pearaha, nekrutimaks), kogukondlikud koormised (teede korrastamine, kooli ehitamine, jne). 1866. aastal omavalitsusreform tõi kaasa tagajärjeks kogukondliku omavalitsuse vabastamise mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsustele senisest palju avaramad võimalused. Valla omavalitsus koosnes nüüd valla täiskogust, valla volikogust, vallavanemast, tema abilistest ja vallakohtust. Selline kord jäi säilima tsaariaja lõpuni. Saadud kogemused olid oluliseks abistajaks omariikluse kujunemisele. Baltisakslased Karl August Senff- kunstnik, graafik, Tartu Ülikooli joonistuskooli õpetaja
Eesti oma päritolu õiguse hõredad andmed (Uluots, Johansen, Arens). Vana-Liivimaa Maariik, seisused (riigivürstid, mõisnikud, linnad), Maapäev. Reformatsioon, sekularisatsioon, Liivi sõda ja selle tagajärjed. Mõisnike korporatsioonide autonoomia, õiguslik partikularism, läänistamine ja reduktsioon, talurahva õigus. Rootsi ja Vene õiguse mõjud XIX sajandini; Balti erikord, Bunge ja Balti Eraseadus, Vene kohtureform, omavalitsusreform ja seaduste mõju Eesti alal, Tartu ülikooli tähtsus. Vene esimene revolutsioon, Eesti autonoomia ideed, iseseisvumine ja riigi ülesehitamine. Eesti Vabariigi põhiseadused. Tsiviilõiguse reform, karistusõiguse reform. Okupatsioonid ja nõukogude periood. Taasiseseisvumine ja järgnev areng. Rahvaste enesemääramisõigus ja selle rakendamise näiteid ajaloost. Eesti riigi teke rahvaste enesemääramise õiguse alusel
Ka Aleksander III valitsusperioodil jätkub Soome kiire areng. Põhiseadusliku perioodi uuendused: Uus riigipäevaseadus (1869) - I ainult Soome jaoks jõustunud põhiseadusliku kaaluga seadus. Parteide algus: 1)1863 Soome partei ja Rootsi partei 2) 1882 Liberaalne partei (hääbub varsti) 3)1894 Noorsoomlased (lahkusid vanasoomlastest) 4)1899 Töölispartei (Sots.dem.partei 1903) 5)1906 Agraarpartei (Maaliit) ja Rootsi rahvapartei. Oma rahaühik (algus 1860-65). Omavalitsusreform maapiirkondades (1865) ja linnades (1872) Algkoolimäärus (1866). Algkool vabatahtlik. Kirikuseadus (1869). Ettevõtlusvabadus ja tööstuse kiire areng (1879). Sõjaväendus (1878). Uus kriminaalkoodeks (1889). Autonoomia periodiseerimine Venestusperiood (1899-1914/17). Taust: Saksa oht Läänemere regioonis ja slavofiilide mõju Nikolai II´le. Soome kindralkuberneriks Nikolai Bobrikov (1898-1904), kelle prioriteediks oli sõjaväeküsimuse lahendamine ja Soome lähendamine Venemaaga
ruumiline kättesaadavus ja majanduslikult tõhus korraldus. Tugevam kohalik esindus- ja osalusdemokraatia, suuremad võimalused osaleda kohaliku omavalitsemise teostamisel. Omavalitsusüksus moodustab loogilise territoriaalse terviku, mis võtab arvesse piirkonna eripära ja on kooskõlas asustussüsteemiga. Joonis Reformi eesmärkide ning alaeesmärkide seos reformiga kavandatavate muutustega Tõmbekeskustel põhinev omavalitsusreform lähtub eeldusest, et need keskused pakuvad oma toimepiirkonna elanikele tulevikus hea tasemega teenuseid, lisandväärtust loovaid töökohti ja konkurentsivõimelist haridust, mis on kogu toimepiirkonna elanikele hästi kättesaadavad. Keskused oma lähitagamaaga on piirkondliku arengu vedajad ning toimepiirkondade tuumikud. Ligipääs keskustes paiknevaile töökohtadele, teenustele ja haridusasutustele ning
aastal. Tänu nendele seadustele pärisorjus kaotati ja talupoegadest sai vaba talupojaseisus. Sellegi poolest olid ikkagi talupoegadel teatud maksud ehk koormised. Näiteks mõisakoormised(teotööd), riiklikud koormised(pearaha ja nekrutiandmine), ja sõjalistest koormistest rängim oli nekrutiandmise kohustus(korjati mehi, et neid sõjaväkke palgata), iga aastased kogukondlikud koormised( teede korrashoid jms tööd vallas). 1866. aastal võeti vastu aga uus omavalitsusreform, mille tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eestkoste alt. See andis omavalitsusele senisest hoopis avaramad tegutsemisvõimalused, kuna riigi kontroll jäi suhteliselt tagasihoidlikuks. 2. Aasta 1917 Veebruarirevolutsioon 1917. aasta veebruari lõpus Petrogradis vallandunud toitlusrahutused kasvasid kiiresti üle revolutsiooniks. Mässu mahasurumiseks pealinna saadetud sõjaväeosad läksid üle rahva poolele. Keiser loobus troonist ja Venemaast sai vabariik
tapetute ja haavatutena. Toimub Preisi riigi ja armee demoraliseerumine. 1807 Pilsiti ?? rahu, kaotab üle 50% territooriumist, üle 100 milj ?? kontributsiooni, armee suurus 40 000 meest. Preisi reformid, mis toimuvad vana eliidi juhtimisel: Sõjaväereform, üleminek kohustuslikule ajateenistusele, mis võimaldab hilisemates sõdades välja panna väga suure armee. Armee on olnud oluline kasvatuskoht riigiametnike jaoks. -- maksureform -- omavalitsusreform, seisuste ülene moderne omavalitsus, von Stein -- valitsus- ja haldusreform, üleminek temaatilistele ministeeriumidele -- haridusreform, Humboldt, Savigny, ülikool on koht, kus õppe ja teadustegevus on seotud. Berliini ülikool saab suure vabaduse. -- juutide emantsipatsioon -- ettevõtlusreform -- pärisorjuse kaotamine Preisimaal Oktoobriedikt, pärisorjuse kaotamine 1907, jõustus mardipäeval 1910. Toimub omandi, eelkõige maaomandi kodanlikustamine
annaabi.ee 
