Too raamat siia! Seega võib öelda, et nimetava käände funktsioon on tähistada lauses kõige tähtsam nimisõna. Tavaliselt on selleks lause alus, kui aga alus puudub- umbisikulises tegumoes ja käskivas kõneviisis- siis on lause kõige tähtsam nimisõna sihitis. Tulema + da-inf, on vaja, on tarvis+ da- inf (Laps tuleb koju saata. Laps on vaja koju saata.) Omastav . Nii nagu nimetaval käändel ei ole ka omastaval käändelõppu. Varem oli omastava käände lõpp n nagu soome keeles tänini, kuid see kadus keelemuutuste tulemusel. Säilinud on ta vaid üksikuis sõnades nagu maantee ja Soontaga. Morfoloogias on omastaval käändel äärmiselt oluline roll, kuna temast moodustatakse peaegu kõigi teiste käänete vormid Ainsuse NIMETAVA, OMASTAVA JA OSASTAVA käände kasutamine - tabel NIMETAV Omastav OSASTAVA
...... , ...... , ...... , ...... , ...... , ...... , ...... , ....... , ...... , ...... , ...... , ....... . Leia sobiv nimisõna: ......................., ........................., ..................... ......................, ......................., .................. ......................, ......................., .................. ...................., ....................., ............... : , , , , , , , , , , , Kelle oma? Vene keeles on omastaval asesõnal neli vormi. Õige vormi valik sõltub nimisõna soost: . ? . ? . ? . ? ? ? ? ?
*jaatav kõneliik: tunnust ei ole *eitav kõneliik: (ei, ära, pole) Lõpud: . . . . . . . Grammatilise analüüsi näpunäiteid Kui vorm on mitmuses, siis otsida mitmuse tunnust (mitmus on alati markeeritud) Tüvemitmuse puhul jälgida ühtesulamist tüvevokaali ja mitmuse tunnuse vokaali vahel (tunnus poolitada) Ainsuse nimetaval ja omastaval käändel pole lõppu, nt (selle) kala, venna, raamatu, turu, kuuse Kui 1) ainsuse osastava käände vorm lõpeb vokaaliga (mis ei kuulu da-lõpu koosseisu) või kui 2) ainsuse sisseütlev on lühike (geminatsiooniline, nagu tulle, merre, kätte, vette, okkalisse, olulisse), siis pole neil käändevormidel 1) osastava ega 2) sisseütleva lõppu Verbi oleviku eitavas kõnes ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde vormis avaldub puhas
magneesiumioonid ning soolakmuldades ka Naioonid. Neelamismahutavus(T)- 100 g mulla poolt neelatud asendatavate katioonide summa ja seda väljendatakse tavaliselt milligrammekvivalentides või ka massi%. Neelamismahutavus kujutab endast neeldunud aluste ja neeldunud vesiniku summat. Üldlämmastiku määramine- kuulub kõigi aminohapete koostisesse. N esineb mullas org ainena, millest ta mikrobioloogiliste protsesside tulemustena vabaneb taimedele omastaval kujul-mineraalühendina. Kjeldahli järgi: *kontsentreeritud väävelhappega mingisugust lämmastikkusisaldavat org ainet kuumutades seob väävelhape org aine O ja H, mille tulemusna aine söestub * eralduv sõsinik kui tugev taandaja taandab väävelhappe ja hapendub ise CO2 * tekkinud SO2 taandab aga org aines leiduva amiidilämmastiku ammoniaagiks. *eralduv ammoniaak annab väävelhappega ammooniumbisuldaadi. *reaktsiooni tulemusena on amiidilämmastik üle viidud mamooniumlämmastikuks
5. Kõneliigikategooria 1) jaatav kõneliik e afirmatiiv. Tunnuseta; 2) eitav kõneliik e negatiiv (kasutatakse eitussõnu ära ja ei), ära tule, är/gu tul/gu, ei tee, ei käi/nud. Omaette tunnust ei ole. MEELDETULETUSEKS Kui vorm on mitmuses, siis otsida mitmuse tunnust (mitmus on alati markeeritud). Tüvemitmuse puhul jälgida ühtesulamist tüvevokaali ja mitmuse tunnuse vokaali vahel (tunnus poolitada). Ainsuse nimetaval ja omastaval käändel pole lõppu, nt (selle) kala, venna, raamatu, turu, kuuse. Kui ainsuse osastava käände vorm lõpeb vokaaliga (mis ei kuulu da-lõpu koosseisu) või kui ainsuse sisseütlev on lühike (geminatsiooniline, nagu tulle, merre, kätte, vette, okkalisse, olulisse), siis pole neil käändevormidel osastava või sisseütleva lõppu. Verbi oleviku eitavas kõnes ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde vormis avaldub puhas
allveelaev KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA Kui tekib omaette Kohusetruu, viljarikas, tähendusega sõna külmakindel, tulikuum, hulljulge, kurikaval -ohtu, -võitu, -verd eelneva Lapseohtu, kurvavõitu, käändsõna omastavaga igavavõitu, puhastverd, valgetverd -karva j a -värvi kindlakskuj tinakarva pilved, taevakarva kui omastaval täiend Küpse kirsi karva unenud väljendeis nimisõna sinine, telliskivivärvi pluus omastavaga ne- ja line-liiteline Mäekõrgune, ookeanitagune, kui ne- või line-liitelisel Nelja meetri laiune, tolle mäe omadussõna eelneva linnadevaheline, napisõnaline omadussõnal on käändsõnaline kõrgune, suurte linnade
tähenduse neljasilmajutt, allveelaev KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA ■ Kui tekib omaette tähendusega Kohusetruu, viljarikas, külmakindel, sõna tulikuum, hulljulge, kurikaval ■ -ohtu, -võitu, -verd eelneva Lapseohtu, kurvavõitu, igavavõitu, käändsõna omastavaga puhastverd, valgetverd ■ -karva j a -värvi tinakarva pilved, taevakarva sinine, ■ kui omastaval täiend Küpse kirsi karva kindlakskujunenud väljendeis telliskivivärvi pluus nimisõna omastavaga ■ ne- ja line-liiteline omadussõna Mäekõrgune, ookeanitagune, ■ kui ne- või line- liitelisel Nelja meetri laiune, tolle mäe eelneva käändsõnaga linnadevaheline, napisõnaline omadussõnal on käändsõnaline kõrgune, suurte linnade vaheline,
? kus? 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. . Moodusta laused. 1........................................................... 2........................................................... 3........................................................... KELLE OMA ? 2 ? ? ? ? NB! Vene keeles on igal omastaval asesõnal neli vormi.Õige vormi valik sõltub nimisõna soost: . . . . 12. Asesõna sõnad- ja sõnad ja- sõnad- j- - Küsimus ? ? ? ?
j. rajavas, olevas, ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes hulga- ning rindtarindi esikomponenti, nt Korvitäie õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda küsimust sõprade ja töökaaslastega; 3 k. samas neljas käändes nimisõnafraasi omadus- või arvsõnalist täiendit, nt Ilusa ilmaga käisime mere ääres jalutamas. Omastaval käändel puudub tunnus. Osastav kääne Osastav kääne väljendab piiritlematust või osalisust ning vormistab: a. osasihitist, nt Mari luges raamatut; b. osasihitise sarnast aja- ja hulgamäärust, nt Juhtunust polnud möödunud veel tundigi; c. osaalust, nt Põrandal vedeles prahti; d. osaöeldistäidet, nt Jüri on meie helgemaid päid; e. hulgasõna laiendit, nt Toas oli kolm inimest; f
Suahiili ülesanne: Waswahili hawa wanaujua ugumu wa kifaransa - Need suahiililased teavad prantsuse keele raskust (aglutineeriv, prefiksid, SVO) 2. Vietnami ülesanne: Cái này là cái hoa - See on lill. (cai on klassifikaator elutute objektide jaoks, analüütiline keel, kia on too) 3. Korea ülesanne: Kõsaram-i pud-õro kojangi-rõl kõri-nda. - Ta joonistab kassi pintsliga. (sufiksid; aglutineeriv; omastaval ja osastaval ei tehta vahet, mõlemad lõppevad kas –õl (pärast kaashäälikut) või –rõl (pärast täishäälikut) OBJEKT) 4. Malai ülesanne: lima puluh ekor kerbau - viiskümmend vesipühvlit, sepuluh batang jari - kümme sõrme (klassifikaatorid: biji looduslikud objektid, ekor loomad, orang inimesed jne) 5. Dargi ülesanne:
Jõuab atmosfääri veeringlusega (voolav vesi uhub settekivimitest fosfori välja). Biosfääri jõuab maakoorest (juurte, vee liikumise kaudu) – osa vooluveega siseveekogudesse – merre. Osa P soolasid sadeneb veekogudes pidevalt põhja. Vähesel määral ka vulkaanipursetega. Tagasi maale jõuab läbi biootilise tee: nt veelindudega. Merest mööda jõgesid maismaale liikuvad siirdekalad (nt särg). Abiootilise teega: maakerkimine. Fosforit on looduses taimede omastaval kujul väga vähe. Kohe kui liigub, siis seda seotakse ja võetakse tagavaraks. 25.Süsinikuringe. Süsihappegaasi ja metaani osa süsinikuringes. Süsinikuringe on atmosfääri ja veekogude vaba süsinikdioksiidi ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud süsinikuks ja tagasi. Ringe ei ole tänapäeval tasakaalus. Lisasüsinik koguneb atmosfääri süsinikdioksiidina
annaabi.ee 
