kolesterool, mida leidub ainult loomse päritoluga rasvades. Kolesterool osaleb sapphapete, neerupealiste koore hormoonide, suguhormoonide jm. ühendite moodustumises.. Kolesterooliainevahetuse häiretena esinevad sagedamini ateroskleroos ja sapikivitõbi. Ateroskleroosi tekkes on oluline mitte niivõrd kolesteroolirikas toit, kuivõrd fosfatiidide (eriti letsitiini), essentsiaalsete rasvhapete ja B-grupi vitamiinide vähesus toidus. Toidurasvade bioloogiline väärtus sõltub veel nende omastatavusest. Paremini omastatakse need rasvad, mille sulamistemperatuur on madal, näiteks toiduõlid, piima-, käia- ja linnurasv. Sulatatud loomsetest rasvadest on kõige raskemini omastatav lambarasv. Rasvavabadast ei ole sellise "täpsusega nagu valkude puhul vaja normeerida, sest organism on võimeline rasvu ise sünteesima. Rasva optimaalseks vajaduseks täiskasvanule, kellel puudub kalduvus rasvumiseks, loetakse l ... 1,5 g kehamassi l kg kohta ehk 70... 105 g päevas
päritoluga rasvades. Kolesterool osaleb sapphapete, neerupealiste koore hormoonide, suguhormoonide jm. ühendite moodustumises.. Kolesterooliainevahetuse häiretena esinevad sagedamini ateroskleroos ja sapikivitõbi. Ateroskleroosi tekkes on oluline mitte niivõrd kolesteroolirikas toit, kuivõrd fosfatiidide (eriti letsitiini), essentsiaalsete rasvhapete ja B-grupi vitamiinide vähesus toidus. Toidurasvade bioloogiline väärtus sõltub veel nende omastatavusest. Paremini omastatakse need rasvad, mille sulamistemperatuur on madal, näiteks toiduõlid, piima-, käia- ja linnurasv. Sulatatud loomsetest rasvadest on kõige raskemini omastatav lambarasv. Rasvavabadast ei ole sellise "täpsusega nagu valkude puhul vaja normeerida, sest organism on võimeline rasvu ise sünteesima. Rasva optimaalseks vajaduseks täiskasvanule, kellel puudub kalduvus rasvumiseks, loetakse l ... 1,5 g kehamassi l kg kohta ehk 70... 105 g päevas
alla selle %. Poorsus jaguneb: Kapillaarne poorsus ebakorrapärased peened käigud. Seal toimivad kapillaarjõud Mittekapillaarne poorsus moodustavad suuremad käigud (nt vihmaussikäigud) Tänu kapillaarjõududele hoitakse peentes õõnsates käikudes vett kinni. Mittekapillaarsetes käikudes on alati õhk. Vesi võib mullas olla tahkes, vedelas ja gaasilises olekus. Veevaru allikaks on sademed. Mullas eristatakse sõltuvalt vee liikuvusest, omastatavusest ja muudest näitajatest terve rida vee vorme, liike ja kategooriaid. Keemiliselt soetud vesi mullas kuulub kas savimineraalide või huumuse koostisse ja see vesi eraldub mullast vaid väga kõrgel temperatuuril mulda kuumutades. Seda vett nimetatakse konstitutsiooniliseks veeks. Kuid vesi võib olla ka mitmesuguste ühendite mineraalide koostises kristallisatsiooniveena. Näiteks kipsi molekulis 21 % vett massist. See keemiliselt seotud vesi ei ole liikuv ja ei ole taimedele kättesaadav. Kui
küllalt kiiresti välis ja sise temp. muutustele, teised aga küllalt aeglaselt. Mõnede piirete puhul välist temp. võib kiiresti mõjutada. Teiste puhul võtab see aega. Piirde konstruktsiooni eksplitatsioonid sõltuvald oluliselt temp. kõikumise amplituudist piirde sisepinnalt. Amplituut ei sõltu mitte niivõrd seina soojus takistusest vaid ta sõltub piirde soojus püsivusest ja peale selle piirde sisepinna soojus omastatvusest. Piirde soojus omastatavusest. Suuremal või vähemal määral omastada soojust perioodiliselt muutuva temp. tingimustest nim. piirde sooju omastatavusest ja tähistatakse s. Soojus voolu amplituut AQ ja temp. amlituudi At suhe piirde sisepinnal A nim. piirde sisepinna soojus omastatavuseks. S = A [W m 2K ] Q t Mida suurem on piirde soojust.
Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. 9 Iseloomulikud soolakumullad. 46. Mulla niiskusreziimi jaotus. Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: põuakartlikud; parasniisked; nõrgalt liigniisked (ajutiselt) gleistunud mullad; tugevasti liigniisked (alaliselt) gleimullad; ebastabiilne kahekihilise lõimisega muldadel põhjustatud nn. ülaveest. LP mullad. 47. Mulla õhk ja õhureziim. Mulla õhureziimi all mõistetakse mulla õhuläbilaskvuse, õhumahutavuse ja õhuvahetusega seotud nähtusi
Iseloomulik stepiala muldadele. III. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 28 Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: 1. põuakartlikud 2. parasniisked 3. nõrgalt liigniisked (ajutiselt) gleistunud mullad 4. tugevasti liigniisked (alaliselt) gleimullad. 5. ebastabiilne kahekihilise lõimisega muldadel põhjustatud nn. ülaveest. LP mullad. Automorfsed mullad: põukartlikud, parasniisked ja gleistumistunnustega mullad. Poolhüdromorfsed mullad: gleistunud ja gleimullad.
Mullaveel puudub ühendus põhjaveega. Vahel on nn. surnud horisont. Iseloomulik stepiala muldadele. III. Aurumise tüüpi veereziim. Aurumine ületab sademete hulga. Põhjaveed pärit kaugemalt, põhjavee piir mullapinna lähedal. Kapillaarvööde ulatub mulla pinnani. Iseloomulikud soolakumullad. 47. Mulla niiskusreziimi jaotus Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: 1. põuakartlikud 2. parasniisked 3. nõrgalt liigniisked (ajutiselt) gleistunud mullad 4. tugevasti liigniisked (alaliselt) gleimullad. 5. ebastabiilne kahekihilise lõimisega muldadel põhjustatud nn. ülaveest. LP mullad. Automorfsed mullad: põukartlikud, parasniisked ja gleistumistunnustega mullad. Poolhüdromorfsed mullad: gleistunud ja gleimullad. Hüdromorfsed mullad: turvastunud ja turvasmullad.
Iseloomulikud soolakumullad. 39. Mulla niiskusreziimi jaotus. Üldisemalt jaotatakse mulda niiskusreziimi alusel: Automorfsed mullad: põukartlikud, parasniisked ja gleistumistunnustega mullad. Poolhüdromorfsed mullad: gleistunud ja gleimullad. Hüdromorfsed mullad: turvastunud ja turvasmullad. Mulla niiskusreziim iseloomustab mingil konkreetsel ajahetkel mulla veega varustatust kvalitatiivsest aspektist lähtudes, sõltuvalt vee liikuvusest ja omastatavusest. Praktikas kasutatakse mulla niiskusreziimi iseloomustamisel järgemist jaotust: 1. põuakartlikud kerge lõimisega või suure koresesisaldusega või väikse veemahutavusega 2. parasniisked suure veemahutavusega liivsavi lõimisega mullad, kus taimed on suhteliselt hästi veega varustatud 3. nõrgalt liigniisked (ajutiselt) gleistunud mullad soostunud mullad, mis on väljakujunenud pealevalguva pinnavee ja ajutiselt mullaprofiili ulatuva kapillarvöötme
annaabi.ee 
