2 olla ka muutuja A = f(x)], [m ]. Varda omakaal tekitab varda ristlõigetes sisejõu (x-telje alguspunkt on võetud varda N = p(l - x ) ehk N = gA(l - x ) kinnitatud otsas): Omakaaluga tõmmatud varda (Joon. 9.6) pikkus muutub mitteühtlaselt (ülemised osad pikenevad vähem, kui alumised): · varda punktide siire (vastavalt põhivõrrandile) omakaalu toimel avaldub: 1 N g g x2 u = dx = ( ) E l - x dx = lx - + C (see on parabool);
2 ⋅ ( 390−2⋅ ( 27+ 19 ) ) ⋅ Profiilli lõike pindalaks võib võtta A v =5735m m2 . Ristlõike plastne kandevõime A v ⋅ ( f y / √3 ) 5735 ⋅ ( 355 / √ 3 ) V pl , Rd= = =1175.4 kN γM0 1.0 V Ed =14.5 ⋅21=304.5 kN < 0.5V pl, Rd −koosm õjuei arvesta g'ok =1.04+ 1.25=2.29 kN /m−koos tala omakaaluga 1.2∙ 2.29+1.5 ∙7.84=14.5 kN /m−kui lumidomineerib Nihkestabiilsus hw 390−2 ⋅ ( 27+19 ) 72 72 = =27.09 ≤ ε= 0.81=48.6−v älja mõlkumist ei toimu tw 11 η 1.2 Toeribi kandevõime Kahepoolse ribi effektiivpindala 4 hw t 2w 4 ⋅ ( 390−2 ⋅ 19 ) ⋅112 2 As ≥ = =1363 mm e 125 Ribi vajalik ristlõikepindala 1363
lõikude kaupa: 9.10. Mida näitab pikke põhivõrrand? (punkti siirde tuletis võrdub tema suhtelise joondeformatsiooniga) 9.11. Milleks vajatakse pikke põhivõrrandit? Suhtelise pikenemise leidmiseks mingis punktis 9.12. Kuidas sõltub ühtlase varda pikideformatsioon omakaalu toimel selle varda ristlõike pindalast? Varda omakaal avaldub teljesihilise joonkoormusena: Omakaaluga tõmmatud varda pikkus muutub mitteühtlaselt 9.13. Millal on jäikustingimus primaarne tugevustingimuse suhtes? Kui on tegemist staatikaga määramata ülesandega 9.14. Mida näitab telgsiirde ehk pikisiirde epüür? 10.9. Kuidas arvutada väändesiirdeid, kui nii võlli läbimõõt kui ka
Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 2m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? Eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt 56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3- ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? Kuni 20m, pikemaga kaotaks oma jäikuse 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Segu/krohv 60. Kas garaaz on eramus eraldi tuletõkkesektsioon? Kas katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon? Katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon. Garaaz ei ole eraldi tuletõkkesektsioon. 61. Kuidas moodustatakse tavalises korterelamus tuletõkkesektsioonid? 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi; 3) ehitise kasutamisotstarbe järgi.
Kui sügavalt võib kaevata ilma loata ehitusplatsilt väljas pool? 2m 55. Nimeta neli projekti staadiumi? Eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt 56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3- ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? Kuni 20m, pikemaga kaotaks oma jäikuse 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Segu/krohv 60. Kas garaaz on eramus eraldi tuletõkkesektsioon? Kas katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon? Katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon. Garaaz ei ole eraldi tuletõkkesektsioon. 61. Kuidas moodustatakse tavalises korterelamus tuletõkkesektsioonid? 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi; 3) ehitise kasutamisotstarbe järgi.
Sulundseinte materjalideks on tänapäeval põhiliselt teras (rb või puit). Enamasti kasutatakse valmisprofiile, kusjuures elementide ristlõige valitakse sulundseina momendiepüüri järgi. 37. TUGISEINA TÖÖTAMISE PÕHIMÕTE, KOORMUSTE SKEEM. MILLELE KONTROLLITAKSE? Nõlva varisemist võib takistada ka tugiseintega. Tugiseinad võivad olla massiivsed (kivist või betoonist) või õhukeseseinalised (raudbetoonist). Massiivsete tugiseinte püsivus tagatakse seina omakaaluga. Raudbetoonist õhukeseseinalistele tugiseintele valatakse alla tald. Sellise seina püsivus tagatakse nii seina omakaaluga kui ka tallal lasuva pinnase kaaluga. Tugiseintel peab olema tagatud a) ümberlükkekindlus b) lihkekindlus c) pinged tugiseina all d) seina konstruktsiooni tugevus e) seina üldstabiilsus ( püsivus süvalihkele koos ümbriteva pinnasega) Õhukestel tugiseintel tuleb teostada seinakonstruktsiooni tugevuskontroll.
risti mõjuv komponent. Tegurid a3 ja a4 tuleb dreenitud tingimuste puhul arvutada antud juhul seostega a3 = 0,5 N γ γsγ iγ bγ /γR a 4 = (q ′N q s q iq bq + c′N c sc ic bc ) / γ R Kuna lihkekindluse tagamisel mängib olulist rolli horisontaalkoormuse ja vertikaalkoormuse suhe, on soovitav ka esialgse lahenduse leidmisel vundamendi omakaal mingil viisil arvesse võtta, näiteks mingi osana vertikaalkoormusest. Kui antud on vundamendile mõjuv vertikaalkoormus Pv (koos vundamendi omakaaluga) ja horisontaalkoormus Ph, tuleb tallale mõjuvad komponendid leida seostega V = Phsinα + Pvcosα H = Phcosα – Pvsinα α on talla kaldenurk horisontaalist. Saadud alglähend tuleb täpsustada kandevõime kontrolli abil. 4.6 Arvutus lubatud surve järgi Lihtsate ja väikeste ehitiste puhul (1. geotehniline kategooria) võib osutuda liialt kulukaks pinnase tugevusparameetrite eksperimentaalne määramine ja vundamendi
• põhiprojekt (materjalid, gabariidid, muu tehniline üldteave – töömahtude ja kulude arvestamine) • tööprojekt (juhised töömeestele) 56. Kas odavam on ehitada TP3 v TP1 klassi nõuetele vastavat maja? TP3 on ilmselt odavam, kuna saab kasutada rohkem tuldkartvaid materjale. 57. Kui pikka ava saab sillata saematerjalist puiduga? Miks? 6m? 58. Eterniidist katusekatte väljavahetamisel pleki vastu pead arvestama katusekatte omakaaluga! Miks? 59. Kuidas kinnitatakse fassaadikivid kandva seinatarindi külge? Ankru abil, mis ühelt poolt müüritakse tellisvoodrisse ning teisest otsast kinnitatakse kandvasse seinapinda. 60. Kas garaaž on eramus eraldi tuletõkkesektsioon? Kas katlaruum on eraldi tuletõkkesektsioon? Jah. 61. Kuidas moodustatakse tavalises korterelamus tuletõkkesektsioonid? Hoone jaotatakse tuletõkketsoonideks kasutusotstarbe kohaselt: kõik korterid eraldi,
Dreenimata tingimuste puhul R = B ( (2 + )cu + q´) ja tingimusest V = R saab B = V1 / ( (2 + ) cu +q´- dkk). 4.2.2.2. Tsentriliselt koormatud üksikvundament. Dreenitud tingimused. Tsentriliselt surutud üksikvundament on otstarbekas projekteerida ruudukujuline. Sel juhul avaldub kandevõime kujul R = B2(0,5BNysy + q´Nqsq + c´Ncsc). Kogukoormus (koos vundamendi omakaaluga) on V = V1 + B2dkyk . Tingimusest R = V saab kuupvõrrandi a1B3 + a2B2 - V1, kus a1 = 0,5Nysy ja a2 = q´Nqsq + c´Ncsc - dkyk . Kuupvõrrandit saab lahendada järk-järgulise lähenemise teel. Selleks võib kasutada võrrandit kujul Bi+1 = V1 / (a1Bi + a2) , kus Bi on mingi alglahend ja Bi+1 iteratsiooniga täpsustatud lahend. Järgmisel iteratsioonisammul võetakse uus Bi võrdseks Bi+1 - ga
sarniirid. Erilist tähelepanu tuleb pühendada seinte ja lagede omavahelisele ankurdamisele. 22. Tugiseina töötamine Tugiseinad Üldiselt Sõrestiksidemed Tugiseinte otseseks ülesandeks on kõrgustevahe hoidmine pinnases teede ja väljakute ääres. Eriti palju on kivist tugiseinu kasutatud keskaegses linnaehituses. Tihti on tugiseina peal (selle taga) veel transport või muud koormused. Skeem 13.2 Tugiseinatüübid a, b) massiivsed, töötavad omakaaluga; c, d) seinad töötavad paindele või on ankurdatud,. Betoon- ja raudbetoontugiseintel moodustab vundament seinaga tavaliselt ühtse terviku. Tellisseinte puhul tehakse tugiseina vundament iseseisva konstruktsioonina betoonist või looduslikust kivist. Tugiseinad võivad olla püstitatud looduslikule alusele (kaljupinnas, purdpinnas), tehisalusele või vaivundamendile. Käesolevalt vaadeldakse keldriseinte, kaldamüüride, sildade kaldatugede,
1 reeglite alusel. (2) Konstruktsiooni omakaalu määramisel lähtutakse konstruktsiooni nimimõõtmetest ja materjali(de) mahukaalust. (3) EPN-ENV 1.1 kohaselt tuleb arvestada nii suurimat kui vähimat võimalikku omakaalu (näit. kui omakaalu täpne määramine on raskendatud, õhukeste betoonikohtide puhul või kui konstruktsiooni mõõtmed ja/või materjalid jäävad projekteerimisel lahtiseks. (4) Üldjuhul, kui õhukese viimistluskihi kaal on võrreldes konstruktsioonielemendi omakaaluga väike, ei ole viimistluskihi paksuse võimalikku kõikumist vaja arvestada. Viimistluskihi muutuvat paksust tuleb arvestada siis, kui see on tingitud konstruktsioonielemendi deformatsioonist või kui konstruktsiooni hooldamine võib nõuda täiendavate viimistluskihtide lisamist. (5) Sildade omakaalu määramisel tuleb kindlaks määrata teekatte, ühendusdetailide ning teetarvete ja -seadmete kaalu suurim väärtus, arvestades nende võimalikku algset kõrvalekallet projektist ja muutumist
Tt Gj, Gt − vastavalt juhtme ja trossi kaal G·lk (G − juhtme/trossi ühe m kaal, N/m) kaa- luvisangus lk koos isolaatorite ja teiste fik- Qj seeritud seadmete (nt õhusõidukite hoia- tuskerad jms) omakaaluga ning jäite kaa- Gj Tj luga nendel või ilma Kaaluvisang lk − juhtme madalaimate punktide vahekaugus mastiga külgnevates Qj Qj visangutes Gj Tj Gj Tj Põikkoormused: Q0 − tuule surve mastile
lineaarset algusosa. Mõnikord võib kõvera algusosa sellest erineda ja vajum esimestel koormusastmetel ei ole proportsionaalne koormusega. Esimestel koormusastmetel on plaadi vajumise põhjus mitte pinnase tihenemine vaid konaruste tasandamine. Kokkusurutavuse määramiseks tuleks kasutada graafiku esimest lineaarset osa. Sageli esimesel koormusastmel plaadi vajum puudub või on väga väike. Põhjuseks võib olla mõõteseadme mitteküllaldane täpsus, pinnase eelnev koormamine seadme omakaaluga või vahetult plaadi alla jääva pinnase eelnev tihendamine või tugevdamine. Kasutama peaks jällegi graafiku esimest lineaarset osa. Deformatsioonimoodul leidmiseks kasutatakse elastsusteooria seost, mis annab elastsel, ühtlasel, isotroopsel poolruumil asuva plaadi vajumi s sõltuvuse koormusest Erinevad liivad Liivad on oma tekkelt enamasti settepinnased Liivaterad Liivajämeterad 0,6 kuni 2 Liivakeskterad 0,2 kuni 0,6 Liivapeenterad 0,06 kuni 0,2
2 4 P la a tk o o rm u sk ats e v õ im a lik e tu lem u ste g raa fik u d kui plaadi all olev pinnas on halvasti tasandatud. Esimestel koormusastmetel on plaadi vajumise põhjus mitte pinnase tihenemine vaid konaruste tasandamine. Kokkusurutavuse määramiseks tuleks kasutada graafiku esimest lineaarset osa. Sageli esimesel koormusastmel plaadi vajum puudub või on väga väike (joonis 4.24 c). Põhjuseks võib olla mõõteseadme mitteküllaldane täpsus, pinnase eelnev koormamine seadme omakaaluga või vahetult plaadi alla jääva pinnase eelnev tihendamine või tugevdamine. Kasutama peaks jällegi graafiku esimest lineaarset osa. Deformatsioonimoodul leidmiseks kasutatakse elastsusteooria seost, mis annab elastsel, ühtlasel, isotroopsel poolruumil asuva plaadi vajumi s sõltuvuse koormusest p. Avaldades sellest E saame 47
annaabi.ee 
