Indigolapsed Kuna ma olen indigolastest varem kuulnud väga vähe, otsustasin kuulata Armen Tõugu loengut ööülikoolis. Indigolapsed on meie ühiskonnas vanematele just kui probleemiks, kuna käituvad teistest omaealistest erinevalt ja neid ei peeta normaalseteks lasteks. ,,Teistsuguste" laste sündimine on suurenenud aastast 1982. Nad on tihtipeale rahutud, sensitiivsed ja nendega tuleb suhelda kui täiskasvanuga. Sellised lapsed saavad näiteks aru, kui neile räägitakse üht ja mõeldakse hoopis teist ja seetõttu võivad muutuda antud olukorras närviliseks. Mida ma varem ei teadnud, oli see, et indigolastel võib esineda selliseid võimeid, mis tavaliselt inimestel ei esine
Need ob toeks ja abiks informatsiooni saamisel, aga ka vaba aja veetmisel. Toimuvad koosolekud ja kohvihommikud, laagrid ja infopäevad, käiakse ka reisidel ja tähistatakse pühasi KOKKUVÕTE Parkinsoni tõve all kannatavad inimesed on täpselt sama terased ja vaimselt adekvaatsed nagu teised nendeealised, haiged on lihtsalt teistest aeglasemad. Parkinsoni tõbi ei mõjuta intellekti, sümptoomid toovad kaasa patsiendi enesehinnangu languse, sest ta tajub enda erinevust omaealistest. Kasutatud kirjandus: http://www.terviseleht.ee/199944/44_parkinson.php http://www.kliinik.ee/index.php?5,2,19,76 http://www.inimene.ee/?disease=p&sisu=disease&did=168 http://www.everbrightest.net/ http://www.parkinson.ee/haigus.htm Pildid: http://www.google.com
Mehed on keskmiselt 12 cm pikemad kui naised Sinu õlad muutuvad laiemaks. Hääl muutub mehisemaks. Häälemurre tekib keskmiselt 13 aasta vanuses ning mehehääl kujuneb tavaliselt välja 2 aasta jooksul. Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest, kõrikõhrede ning kõrilihaste arenemisest. Tüdrukud alustavad kasvamisega varem ja ka lõpetavad varem (tavaliselt umbes kaks aastat pärast menstruatsioonide algust), seetõttu on tüdrukud tihti omaealistest poistest pikemad. Tüdrukute luustiku kasv lõpeb hormoonide toimel varem, ja enamasti on naised ka meestest lühemad. 16-17 -aastaselt on enamus tüdrukuid oma pikkuse täis kasvanud. Milline see saab olema, sõltub kindlasti geenidest, ehk sellest, millise kehakuju oled vanematelt pärinud. Oluliselt sõltub see ka toitumisest ja elukvaliteedi paranemisest, pole ju saladus, et sajandialguse noored olid mõnevõrra lühemad kui tänased.
Liigutuste aeglus ja ilmetu nägu, millega sageli kaasneb ka süljevoolus, võivad jätta patsiendist mulje kui rumalast või puuduliku intellektiga isikust. See mulje on aga täiesti vale: Parkinsoni tõve all kannatavad inimesed on täpselt sama terased ja vaimselt adekvaatsed nagu teised nendeealised, haiged on lihtsalt teistest aeglasemad. Ehkki Parkinsoni tõbi ei mõjuta intellekti, toovad selle sümptoomid kaasa patsiendi enesehinnangu languse, sest ta tajub enda erinevust omaealistest. Sekundaarsed sümptomid Esmalt tuleb mainida depressiooni, mida esineb kuni pooltel Parkinsoni tõbe põdejatel. See on samas normaalne reaktsioon haigusele, selle aste jääb madalaks või keskmiseks. Unehäired esinevad Parkinsoni haiguse korral sageli: kas uinumisraskused või sagedased ärkamised. Harvem võib kogu unetsükkel paigast nihkuda, nii et haige magab päeval ja on öösel ärkvel. Samas võib uni olla rahutu, unenäod ähvardava iseloomuga.
Mida lähedasemad suhted, siis seda paremini mõjuvad ka need lihtsad laused. VARASTAMINE Tahtlik luba küsimata teadlikult teiste asjade võtmine või nende varjamine ja peitmine. Alla 3-4 Võtavad luba küsimata teise asju, peidavad. Siis milles asi? Nad ei varasta. Neil pole veel omanditunnet, mis kuulub neile ja mis teistele. Manitsemine ja moraalilugemine ei aita. Seletad, et pole õige. See on külli oma, ja tema tahab ka sellega mängida. Kui laps tunneb puudust hellusest, omaealistest sõpradest. Tehtakse tahtlikult tegu, et varjatakse ja küsimata võetakse asju. Eelkooliea lõpus ja kooliea alguses. Kui ähvardad, et siis last ei armasta jms.See on vale!!! 7-aastasena palju. Pole sõpru ja vanematest eraldatud. Ei oska muud moodi leida sõpru, kui varastab, et olla aktsepteeritud. Mida teha? Põhi põhjus on rahuldamata armastuse vajadus, sotsiaalses grupis asend, mis teda ei rahulda. Mida teha?
2.2 F.Dostojevski elu ja looming ,,Kuritöö ja karistus" 1821 1881. Snd Moskvas arsti peres. Isa oli pärit vaesunud ja aadliõigused kaotanud aadlisuguvõsasat, oli karjerist, tõusis Peeter I aegses teenistusastmete tabelis 8. astmele. Peres 7 last, isa väga range, ema hingeline ja õrn, usklik. Lastele isa poolt range, askeetlik kasvatus, ema mahendas seda omalt poolt veidi. Lapsed suht isoleeritud omaealistest. Poisid said veidi kodust haridust, seejärel saadeti D. pansioni. 1837 suri ema TBCi. Isa saatis pärast ema surma õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Isa vahepeal majanduslikult kosunud ja ostis endale nüüd maale mõisa ja kolis sinna elama. Endisest eeskujulikust ametnikust ja perekonnapeast sai nüüd elumees jõi, laaberdas ja aeles ringi, oma pärisorjadesse suhtus vägivaldselt. 1839 isa suri, ilmselt tapeti oma pärisorjade poolt. Kui D
O. lahkub linnast Antigonega, jumalad näevad tema kannatusi ja andestavad. 8. F. DOSTOJEVSKI ELU JA LOOMING, ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" 1821 1881. Sünd Moskvas arsti peres. Isa oli pärit vaesunud ja aadliõigused kaotanud aadlisuguvõsasat, oli karjerist, tõusis Peeter I aegses teenistusastmete tabelis 8. astmele. Peres 7 last, isa väga range, ema hingeline ja õrn, usklik. Lastele isa poolt range, askeetlik kasvatus, ema mahendas seda omalt poolt veidi. Lapsed suht isoleeritud omaealistest. Poisid said veidi kodust haridust, seejärel saadeti D. pansioni. 1837 suri ema. Isa saatis pärast ema surma õppima Peterburi sõjaväeinseneride kooli. Isa vahepeal majanduslikult kosunud ja ostis endale nüüd maale mõisa ja kolis sinna elama. Endisest eeskujulikust ametnikust ja perekonnapeast sai nüüd elumees jõi, laaberdas ja aeles ringi, oma pärisorjadesse suhtus vägivaldselt. 1839 isa suri, ilmselt tapeti oma pärisorjade poolt. Kui D. sai isa
inimestele ja riigile ning vastavalt sellele siis suudab ka oma käitumist juhtida. Määratakse nii seadusega (kriminaalvastutuse algus vanusega) kronoloogiline vanus, kui meditsiinilis-bioloogilise, sotsiaalpsühholoogilise, psühholoogilise, sotsiaalse ja teiste vanuse liikidega. Psüühilise vanuse määramise vajadus tekib siis, kui kriminaalkorras karistav noor oma psüühika arengu iseärasuste poolest erineb oluliselt teistest omaealistest. Psüühilise vanuse all mõistetakse psüühika arengu erinevaid perioode, mis oma näitajate poolest võivad vastata, aga võivad ka mitte vastata kronoloogilisele vanusele. Eeldatakse, et 14-aastaseks saamisega on isik saavutanud sellise arengutaseme, mis on süüvõime tekkimise eelduseks kõikide kuritegude osas. Kronoloogilise ja psüühilise vanuse mittevastavus tuleneb psüühika kõrgemate funktsioonide aeglasemast arengust, mis
annaabi.ee 
