1. Meenutage varem õpitust või uurige Eesti ajaloo õpikust, millega tegelesid põllumeeste seltsid. Miks oli nende tegevus tähtis? Tegevusvaldkond: Põltsamaal arendada ja uuendada põllumajandust. Tähtsus: Oli eeskujuks paljudele teistele analoogilistele seltsidele. Talurahvale teadmiste jagamine, põllumajandusnäituste korraldamine ja põllusaaduste müügi organiseerimine. 2. Mis oli Põltsamaa Eest Põllumeeste Seltsi eripära? See loodi Põltsamaa meeste omaalgatusel ja enda kogutud raha eest asutati ühine hoone. 3. Kuidas sai Põltsamaa Eest Põllumeeste Selts endale seltsimaja? Kust saadi raha? Kes toetasid ehitust? Krunt saadi Uue-Põltsamaa mõisnikult. Raha saadi annetustest kogutud esemete müügist, pidude sissetulekutest ning liikmemaksudest. 4. Tooge näiteid teemade kohta, mida arutati Põltsamaa Eesti Põllumeeste Seltsi üldkoosolekutel. Heinamaade väetamine, uuendused põllumajanduses, ilmaennustamine, karjapidamine, loomatõud. 5
Eesti, millega seati eesmärgid aastani 2030. Eesmärgid 2030'ks on: Eesti on korralik Euroopa riik. Riigi arengus on suudetud leida tasakaal sotsiaalsete väärtuste, majanduse ja keskkonnahoiu vahel. Järjepideva poliitika tulemusena on saavutatud olukord, kus Eesti rahvastik suudab ennast taastoota ja meil on eestikultuurne elanikkond. Väärtustatakse lapsi ja lapserikkaid perekondi. Rahvaliidu sisene tegevus ja juhtimine on demokraatlik, see rajaneb liikmete omaalgatusel, subsidiaarsuspõhimõttel, eetilisel käitumisel ja distsipliinil. Rahvaliidul on u 10 000 liiget ja ühendused igas maakonnas ning linnaühendused Tallinnas, Tartus ja Narvas. Rahvaliidul on ligi 3000-liikmeline noortekogu (MTÜ Rahvaliidu Noored), mida juhib Kristjan Jansen. Rahvaliit on sotsiaalne ja eestimeelne erakond, mille tegevus põhineb kolmel alusväärtusel: I. Võrdsete võimalustega osalusühiskond, kus avatud ja aus riigivalitsemine
9 8 EESTI JALGPALLI LIIT Eesti Jalgpalli Liit (EJL) on Eesti mittetulundusühing. 14. detsembril 1921 asutatud EJL on iseseisev mittetulundusühing, mis on loodud vaba algatuse alusel jalgpalli edendamiseks ja vastava tegevuse kooskõlastamiseks. Liit ühendab Eestis jalgpalliga tegelevaid mittetulundusühinguid. 14 EJL tegevus rajaneb demokraatia ja heategevuse põhimõttel, liikmete omaalgatusel ja ühistegevusel, juhtorganite valitavusel ja valitud organite aruandlusel liikmete ees. EJL juhindub oma tegevuses avalikkuse huvidest, Eestis kehtivatest õigusaktidest, oma põhikirjast, Rahvusvahelisse Jalgpalli Föderatsiooni (FIFA) ja Euroopa Jalgpalliassotsiatsioonide Liitu (UEFA) kuuluvana nende juhtorganite otsustest, samuti nendega kooskõlas kehtestatud muudest aktidest. EJL eesmärk on heategevuslik jalgpalli edendamine Eestis, jalgpallialase tegevuse juhtimine ning Eesti
Noorsootöö alused ja korraldus Noorsootöö põhimõisted: 1. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö otsuste tegemisse. 2. Noorsootöös lähtutakse noorte vajadustest, huvidest ja soovidest. 3. Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel. 4. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel. 5. Noorsootööd läbib nii riigisisene kui ka rahvusvaheline lõimumine. 6. Noorsootöös lähtutakse eetilistest kaalutlustest ja võrdse kohtlemise printsiibist. 7. Noorsootöötaja lähtub töös noortega sallivuse ja part- nerluse põhimõttest. Noorsootöö korralduse põhimõtted: 1. Noorsootööd pakutakse noortele võimalikult nende elukoha lähedal. 2. Noorsootöö peamised korraldajad on kohalikud oma- valitsused, noorteühingud ja noorsootööasutused
teatavasti vaid subjektiivsete tegurite kuhjumise kaudu (Hegel). Aktiivsuspedagoogika loob loovust? ―E. Torrance väidab, seitsmes erinevas kultuuris läbi viidudud loova mõtlemise võrdleva uurimuse alusel, et loov mõtlemine v õ i b p i d u r d u d a nendes kultuurides, kus lapsevanemad ja õpetajad esitavad lastele kõrgeid nõudmisi ja kontrollivad põhjalikult nende tegevuse tulemusi‖ (Heinla, 95:51). A k t i i v s u s p e d a g o o g i k a pürgimusteks on lapse omaalgatusel ja aktiivsusel rajanev õppeviis, lapse lähendamine ümbritsevale ühiskonnale, tema kasvatamine iseseisvaks indiviidiks, lapse sotsiaalse tundemailma arendamine ( Hytönen, 2000: 9). Loov inimene suudab hoomata nähtusi nende dünaamikas. Klassikalise hermaneutika põhipostulaate on seisukoht, et kõige mõistmisel on aluseks nn ―hermaneutiline ring.― Siin ei ole tegemist mitte formaalloogiliste seostega, vaid
teatavasti vaid subjektiivsete tegurite kuhjumise kaudu (Hegel). Aktiivsuspedagoogika loob loovust? E. Torrance väidab, seitsmes erinevas kultuuris läbi viidudud loova mõtlemise võrdleva uurimuse alusel, et loov mõtlemine v õ i b p i d u r d u d a nendes kultuurides, kus lapsevanemad ja õpetajad esitavad lastele kõrgeid nõudmisi ja kontrollivad põhjalikult nende tegevuse tulemusi (Heinla, 95:51). A k t i i v s u s p e d a g o o g i k a pürgimusteks on lapse omaalgatusel ja aktiivsusel rajanev õppeviis, lapse lähendamine ümbritsevale ühiskonnale, tema kasvatamine iseseisvaks indiviidiks, lapse sotsiaalse tundemailma arendamine ( Hytönen, 2000: 9). Loov inimene suudab hoomata nähtusi nende dünaamikas. Klassikalise hermaneutika põhipostulaate on seisukoht, et kõige mõistmisel on aluseks nn hermaneutiline ring. Siin ei ole tegemist mitte formaalloogiliste seostega, vaid
· Rahva osalus oli(ja samas on) demokraatlikkuse näitaja · I riigikogu valimised 1920. Valimisosalus 72,2 % · Kõrgeim osaluse näitaja valimistel 1926, kui valijaid oli 73,1 % · 1920-1938 oli keskmine valimisosalus ligikaudu 2/3 + natuke · Praegu on parlamendi valimiste keskmine osalus u 60 % (Europarlamendi valimiste osalus viimati 44% ning 2004 ainult 27 %) Rahvahääletus · (rahvahääletuste poolest paistab enim silma Sveits) · Rahva omaalgatusel suur roll · 1932 oli valimas käimine kohtustuslik (Valimisosalus kasvas 90,4%-ni) o Valimas mitte käimine tõi kaasa trahvi 5eek, mis praeguses mõistes u 32eur · Valimas käimine oli aktiivsem kui tänapäeva Eestis · Oli olemas võimalus rahvaalgatusteks. Seadusloome muudatust sai nõuda, kui algatusele oli alla kirjutanud vähemalt 25 000 inimest · Ainult ühel korral õnnestus antud piir kätte saada(Vapside põhiseaduse muudatus 1933)
Saksa võimude ametlik represseeriv suhtumine juutidesse oli teada ja vangidega kontakti astumine ning abistamine oli rangelt karistatav. Selles olukorras pidanuks võhivõõraste juutide abistamiseks olema veelgi vähem motiive. Sellele vaatamata on ellujäänud kirjeldanud olukordi, kus neile täiesti võõrad kohalikud elanikud neid keeldudele vaatamata abistasid. See ei toimunud aga organiseeritult, vaid konkreetse isiku omaalgatusel. Saksa julgeolekupolitsei jälgis kogu okupatsiooniaja kestel eestlaste meelsust ning suhtumist erinevatesse küsimustesse. Kordagi ei esine nende aruannetes ülestähendusi eestlaste juudivastastest meeleoludest. Selle asemel fikseerivad sakslased eestlaste meelepaha venelaste vastu, keda nähakse möödunud Nõukogude okupatsiooniaasta kehastusena ja kes parema meelega Eestist välja saadetaks.
annaabi.ee 
