Samuti annavad maakonna maastikel tooni mõisapargid. Raplamaa väärikamad ajaloopaigad leiavad tänapäeval rõhutamist. Rapla imposantses kahe torniga kirikus alustatakse iga aasta augustis kirikumuusikafestivali, mis nüüd on laienenud paljudesse kirikutesse üle riigi. Mahtra sõja paigas mängiti 1998 vabaõhuetendust "Mahtra sõda", 2000. aastast etenduvad Keyserlingidele kuulunud Raikküla mõisahoone ees kohalikul ainesel tuginevad lood Keyserlingidest ja teistest omaaegsetest tähtsatest. Teatrietendus on kuulsust toonud ka Alu lossile, mille lähistel kolm suve järjest oli võimalik jälgida etendust "Rapla Brüsseliks". Kehtna valla Lelle mõisa pargis etendati Raplamaa aladel elanud legendaarse hobusevarga Jüri Rummi ainetel kirjutatud Rummu Jüri lugu. Muinaseestlaste kants Varbola linnus on tänapäeval paljude ettevõtmiste korraldamise paik. Linnuses on esinenud näiteks end klaveripojaks nimetav Rein Rannap. Iga aasta augustis on
Hispaania kuningas Felipe II andis 1573. a. välja eeskirjad Ameerika kontinendile rajatavate linnade ehitamise ja haljastuse kohta. Inglise kuninganna Elizabeth I keelas 1680. a. elumajade ehitamise lähemale kui 3 miili Londoni tsentrist. Vahepealne ala pidi jääma parkide alla. Ligilähedaselt samal ajal rajati metsavöönd ümber Pariisi ja määrati Moskva keskuse ümber 2 versta laiune ehitistest vaba tsoon. Mitmed tuntud linnapargid on pärit nendest aegadest, kuigi suur osa omaaegsetest kaitsetsoonidest on aja jooksul erandkorras ikkagi võetud ehitiste alla. Eranditel on olnud kalduvus reegliks saada ka möödunud sajanditel ja seda mitte üksnes linnaehituses. Käesoleva sajandi linnaehituse osas võiks märkida E. Saarise linna orgaanilise detsentraliseerimise ideed, mis oma põhiosas on Suur Helsingi puhul realiseeritud. Sarnased olid ka Le Corbussier linnaplaneerimise printsiibid. Linnakeskkond tekitab rea spetsiifilisi probleeme. Lisaks üldisele saastumisele
Inglismaal ja Saksamaal. 18. saj lõpus algas selle õpetamine ülikoolides. Esimese süstemaatilise õpiku avaldas 1788.a saksa ajaloolane J.C. Gatterer (eluaastad 1727 1799) (ENE 3: 131). Laias laastus on genealoogia areng jagatud kolme etappi. Neist esimene periood langeb kirjalike allikate eelsesse aega ja põhineb suulisel traditsioonil. Eriti hästi püsisid teadmised esiisadest inimeste mälus siis, kui nad olid luulevormis. Sellistes saagades ja eepostes esineb kirjeldusi omaaegsetest tähtsündmustest, mis teeb neist ajaloolaste jaoks väärtusliku allikaliigi (Must 2000:11). Kokkuleppeliselt on genealoogia arengu teiseks perioodiks 11. 15. saj. See oli juba kirjalike allikate, kroonikate, polüptikate (bioloogilist sugulust märkivad allikad) ja kapitulaaride (Frangi kuningate ladinakeelsed seadused ja määrused) aeg. Koostati mitmesuguseid maksunimekirju, toimusid suuremad revisjonid. Ennekõike pakub see periood uurimisainet vaid suursuguste ülikusuguvõsade kohta
tekitamine, peab tekkima soov lugeda ka teisi artikleid. See ülesanne on hästi täidetud, kuna intervjueeritavad on tuntud inimesed ning käsitletud on laiu ja üldist huvi äratavaid teemasid. Neljas vaatluse all olevas artiklis on ilmunud järgmised mälestuslood: ,,Aatemees ja muusik Leonhard Neuman 125" (4/2010), ,,Gerta ja Theodor Reinholdit meenutades" (1/2011), ,,Kirjastaja ja fotokunstnik Carl Sarap" (1/2011), ,,Uno Tambre 100. Muusikuteest, elukatsumustest, omaaegsetest kolleegidest ja õpilastest" (1/2011), ,,Eesti kunst paguluses. Hans Tsirk (1899 1987)" (1/2011), ,,85 aastat sünnist Patrick von Glasenapp" (2/2011), ,,Eesti kunst paguluses. Endel Kõks (1912-1983)" (2/2011), ,,Poetess Reet Post laulab väikesest Viljandist" (2/2011), ,,Roman Toi 95. Mulgimaalt pärit Laulutaadi juubeliks" (2/2011), ,,Harald Nugiseks 90" (3/2011), ,,Villem Ernits 120. Karsket keeletarka
Helme koopad kuuluvad Eesti uhkemate pool- 5. Kadakas 40 looduslike koobaste hulka: algselt allikavee 6. Jalakas 38 uuristatud käike on inimesed laiendanud. Hulk 7. Kuusk 34 omaaegsetest käikudest on nüüdseks kokku 8. Vaher 20 langenud. Umbes 4/5 kõigist kaitse all olevatest puudest kuuluvad tabelis toodud kaheksasse liiki
laager – linnustega. Tuntumad kääpad on Jellinge kääpad Taanis, Rootsis Vana – Uppsalas suured kuninglikud kääpad. Need on juba 19. saj läbi kaevatud. Norra kääpaid hakati kaevama 20. saj alguses, need olid kõige uhkemad, kääpad olid õhukindlad, viikingikuningad maeti laevas suurte panustega, õhk ei pääsenud savi tõttu sisse. Pikka aega peeti neid röövliteks, kuid tänu arheoloogiale on see pilt hakanud muutuma. Nad on mänginud Euroopa kultuuriloos olulist rolli, ka omaaegsetest allikates on sellekohaseid märkusi. Parimad näited viikingite kunstist on Norra viikingikuningate haudadest leitud asjad. Ornamendid olid väga keerulised. Viikingite esemetel olid samuti peened ornamendid, oli palju eri ornamendistiile. Ruunikivid on omalaadesd muistised, Skandinaavias erinevatest ajajärkudest. Kõige uhkemad pärit viikingiajast. On olemas pildikivisid (nt anti legende edasi). Ruunid oli viikingite kiri, vanema kirjaviisi juures 24 ruuni, hiljem vähem
alla omandades eeskätt ravifunktsiooni) varem kui suured traditsioonilised asutused, millistes mittearstide võim oli siiski veel tuntav ning kus aimdus omaaegset hoolekandelist suhtumist. Haiglasse arstiks määramine oli arstile samm karjääris ülespoole, see avas võimaluse avaramaks praktiseerimiseks, võimaldas suhteid rikaste ei olnud seal võimalik teha karjääri ilma korraliku hariduseta ning vastav märge CV-s andis tunnistust arsti kvaliteedist. 11 Omaaegsetest ,,õdedeliikumise" tegelastest keda oli eri rahvastel on tuntuim ilmselt inglanna Florence Nightingale (1820-1910), kes sai kuulsaks Krimmi sõjas (1854-1856) korraldades haavatute eest hoolitsemist. 1860. aastal avas ta Londoni St Thomas' haiglas õdede kooli. 13 Haiglatest said teaduskeskused, seda eriti alates 19. sajandi keskpaigast, mil algas nö
annaabi.ee 
