Vahemereni(Bütsantsini). Sõudsid ka Gröönimaale ja Ameerikasse. 981a maabus norralane Erik Punane tundmatule saarele ja nim. Selle Grönlandiks(Gröönimaa)- grön-roheline,land- maa e. roheline maa. Ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem 14 laevatäit inimesi. Kultuur: säilinud on ehteid, osa neist araabia päritolu. Enne vk. Aega on skandinaavlastel olnud kontakt vahemeremaadega. Relvad ja kilbid on rohkete kaunistustega(ülikutel kul ja hõ olmeesemed nt õngekorgid jms); kaunistused näitasid võimu ja jõukust & neil oli talismani tähendus, relvad olid õnnistatud. Birka asula(9-10saj)-linnad olid kuninga kaitse all, asula oli oluline kauplemiskoht,soodas veeteed,maksevahendiks hõbemündid, koonudusid käsitöölised, arenes metallitöö. Ehitised puidust;975a jäeti maha. Valhalla: *tuleneb muinasskandinaavia sõnast ``valhöll`` ehk surnutesaal *Valhallat on kutsutud ka Odini saaliks
Vahemereni(Bütsantsini). Sõudsid ka Gröönimaale ja Ameerikasse. 981a maabus norralane Erik Punane tundmatule saarele ja nim. Selle Grönlandiks(Gröönimaa)- grön-roheline,land- maa e. roheline maa. Ta valetas teadlikult ja meelitas sinna hiljem 14 laevatäit inimesi. Kultuur: säilinud on ehteid, osa neist araabia päritolu. Enne vk. Aega on skandinaavlastel olnud kontakt vahemeremaadega. Relvad ja kilbid on rohkete kaunistustega(ülikutel kul ja hõ olmeesemed nt õngekorgid jms); kaunistused näitasid võimu ja jõukust & neil oli talismani tähendus, relvad olid õnnistatud. Birka asula(9-10saj)-linnad olid kuninga kaitse all, asula oli oluline kauplemiskoht,soodas veeteed,maksevahendiks hõbemündid, koonudusid käsitöölised, arenes metallitöö. Ehitised puidust;975a jäeti maha. Valhalla: *tuleneb muinasskandinaavia sõnast ``valhöll`` ehk surnutesaal *Valhallat on kutsutud ka Odini saaliks
Ameerikasse. Ilmselt on Eriku järglased kliima külmenedes ka Ameerikasse kolinud. 16.saj oli osa indiaanlasi heledaverelised. -laevad: väiksed,kerged,hästi manööverdavad. Liikusid pööratavate ja mahavõetavate purjede ja aerude abil,tolleaja tehnika ime,maismaal sai neid ka kätel tassida.kultuur: säilinud on ehted,kontakt Vahemeremaadega(ehted), relvad ja kilbid rohkete kaunistustega, ülikutel kullast ja hõbedast olmeesemed. -Birka asula: oluline kauplemiskoht,soodsad veeteed,maksevahendiks hõbemünt. Linnad olid kuninga kaitse all,ehitised puidust. Björkö-keskus. Siia kandusid käsitöölised ja eriti arenas siin metallitöö. Aastal 975 jäeti maha. -Valhalla: tuleneb muinasskandinaavia sõnast valhöll-,,surnute saal'', seda on kutsutud ka Odeni saaliks, siin elasid väärikalt surnud (lahingus) viikingite sõdalased. Valhalla oli tohutu suur ja uhke saal,kuhu viib Valgrind-Püha värav, millel on 540 ust
Eksperiment - hüpoteesi testimine tingimustes, mis on täielikult kontrolli all (laboratooriumis). Uurija manipuleerib ise sõltumatut muutujat, et vaadata, millist mõju see manipuleerimine avaldab sõltuvale muutujale. Dokumentide analüüs inimtegevuse produktide uurimine, nt kirjalikud materjalid (ajaleheartiklid, raamatud, ajalookroonikad, isiklikud kirjad, päevikud jne), pildilised materjalid (fotod, maalid),materiaalsed esemed (tööriistad, olmeesemed jne) Andmete tüübid: a) Läbilõikelised andmed andmed mis on kogutud ühel ajahetkel; inimesi uuritakse vaid KORRA b) Longitudinaalsed andmed andmete kogumine samade indiviidide kohta erinevatel ajahetkedel, st samu inimesi uuritakse korduvalt Andmete analüüs: Kvantitatiivsed meetodid andmete analüüs statistiliste meetoditega, tulemuste esitamine arvude keeles (lihtne statistika: loendamine, protsendid, keskmine, suhtarvud; keerulisem
ookraga ja luuhelmestega, mis olid õmmeldud rõivaste/kanga peale ja moodustasid peakatte. Peakate oli kaunistatud rebase kihvadega ja kiviplaadiga. Elevandiluust olid tehtud käevõrud ja suur kaelakee. Skeleti kõrval oli räninuga, suur kraabits ja luuvarsi fragment, mis on kaetud spiraali ornamendiga. Paleoliitilistes matustes pole esemeid, mis oleksid spetsiaalselt matmisrituaali tarvis loodud, vaid kaasa on pandud tööristad, ehted, relvad tavalised olmeesemed. Need ei kõnele mitte midagi surma kohta, nad ainult räägivad elust ja tundub, et elu oli sel ajal tähtsam kui surm. Individuaalses ja kollektiivses kujutlusvõimes mängib surm keskset rolli, nii usklike kui ateistide jaoks on surm lõplik ja vältimatu fenomen. Antiikaja kultuurides oli surm inimeste ainuõigus (inimesi nimetati "mortals", moors keeles on "surm"), samas kui elu võtmine oli surematute jumalate või saatuse atribuut. Kristluse eelses kunstis
- universalism: kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal. Kultuur kui üks ühiskonna komponent Tihti öeldakse et ühiskond koosneb kolmest komponendist: 1. Majandus 2. Poliitilis-õiguslik sfäär 3. Kultuur (kitsamas tähenduses) kunst, rahvakultuur, massimeedia, sport jne. Kultuuri (kitsamas tähenduses) komponendid 1. Materiaalne kultuur tööriistad, olmeesemed, hooned, riided, toit jms. 2. Vaimne kultuur 1) Sümbolid e. märgid objektid mis tähistavad midagi 2) Sotsiaalsed normid ettekujutused õigest käitumisest 3) Väärtused inimeste poolt omaks võetud arusaamad selle kohta, milline käitumine, eluviis on hea, õiglane, väärtuslik jne. Kulturoloogia teadus mis uurib kultuuri kui inimesest ja teistest ühiskonna osadest iseseisvat nähtust. Keel
mälu. 3) Massikultuur ehk poppkultuur- levitavad meediakanalid, mille eesmärk äriline. Massikultuuritõttu räägitakse ka kultuuritööstusest. Tarbija ei ole subjektiks vaid objektiks. Erinevatel aegadel on erinavad asjad. Nt Shakespere loomingut peeti laiatarbekaubaks. Kultuurikomponendid (millest koosneb): 1) Esemelised komponendid- kõikvõimalikud esemed asjad mis vajalikud selles kultuuris. NT tööriistad, olmeesemed, rahvariided 2) Normatiivsed komponendid- mitmesugused tavad, kombed. 3) Tunnetuslikud komponendid- nt müüdid, usundid, ideoloogia 4) Väärtuselised komponendid- sisaldavad väärtusi mida selles kultuuris hinnatakse 5) Sümbolid- nt rahvusvärvid, hümn, vapp 6) Keel- üks ja sama keel erinevad kirjapildis, kas lugeda keelt keeleks või murrakuks. Ei ole teada, palju hääbunud keelt hoida. NSVL 15 liiduvabariik, 5-s ei olnud slaavitähestikus keel.
Siin all on ka pärimuskultuur, mis peegeldab rahava kultuurilist mälu. 3) Massikultuur ehk poppkultuur- levitavad meediakanalid, mille eesmärk äriline. Massikultuuritõttu räägitakse ka kultuuritööstusest. Tarbija ei ole subjektiks vaid objektiks. Erinevatel aegadel on erinavad asjad. Nt Shakespere loomingut peeti laiatarbekaubaks. Kultuurikomponendid (millest koosneb): 1) Esemelised komponendid- kõikvõimalikud esemed asjad mis vajalikud selles kultuuris. NT tööriistad, olmeesemed, rahvariided 2) Normatiivsed komponendid- mitmesugused tavad, kombed. 3) Tunnetuslikud komponendid- nt müüdid, usundid, ideoloogia 4) Väärtuselised komponendid- sisaldavad väärtusi mida selles kultuuris hinnatakse 5) Sümbolid- nt rahvusvärvid, hümn, vapp 6) Keel- üks ja sama keel erinevad kirjapildis, kas lugeda keelt keeleks või murrakuks.
võimsus ja poliitika sõltub tema asukohast ja kujust Kuidas läheneda võõrale kultuurile: - Etnotsentrism teist kultuuri hinnatakse oma kultuuri standardite põhjal - Kultuurirelativism: igat kultuuri hinnatakse selle kultuuri enda standardite põhjal - Universalism: kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal Kultuur 1. Materiaalne kultuur tööriistad, olmeesemed, hoonet 2. Vaimne kultuur: a) Sümbolid e märgid tähistavad midagi nt keel, diskursus b) Sotsiaalsed normid ettekujutused õigest käitumisest c) Väärtused inimeste poolt omaks võetud arusaamad Keel - Sapir ja Worf emakeel mõjutab olulisel määral seda kuidas inimene maailma tajub ( kui puudub mineviku vorm on arusaam ajast erinev) Diskursus - viis millestki rääkida, reeglid mis juhivad seda mida mingi asja kohta on tavaks öelda
- universalism: kõiki kultuure hinnatakse mingite universaalsete standardite põhjal. Kultuur kui üks ühiskonna komponent Tihti öeldakse et ühiskond koosneb kolmest komponendist: 1. Majandus – tootmine, äri 2. Poliitika – õigussüsteem, valitsemine, bürokraatia 3. Kultuur (kitsamas tähenduses) – kunst, rahvakultuur, massimeedia, sport, religioon Kultuuri (kitsamas tähenduses) võib omakorda jagada järgmisteks komponentideks: 1. Materiaalne kultuur – tööriistad, olmeesemed, hooned, riided, toit jms. 2. Vaimne kultuur. Seda võib omakorda jagada sellisteks komponentideks: 1) Sümbolid e. märgid – objektid mis tähistavad midagi; nt. keel, diskursus 2) Sotsiaalsed normid – ettekujutused õigest käitumisest 3) Väärtused – inimeste poolt omaks võetud arusaamad selle kohta, milline käitumine, eluviis on hea, õiglane, väärtuslik jne.
annaabi.ee 
