produktmolekuraarkomposiit etteantud jäikuse ja elastsusega. Komponentide vahekorra muutmisega saab tugevusnäitajaid sujuvalt reguleerida. [tuntud nimetuse all: PBT/N66]. Molekulaarse kokkupõimimise meetodil on õnnestunud maatriksvaigu tugevusnäitajaid parandada 50...70%. Jaapanis on saadud silmapaistvaid tulemusi nailon66 molekulaarsel kokkupõimimisel kevlariga. Pook - kopolümerisatsioon Meetod seisneb elastsust tagavate oligomeeride pookimises jäiga vardakujulise polümeerse ahela Külge. Sihtprodukti omadusi varieeritakse põhiahela ja pook-oligomeeri valikuga. Sel meetodil on suudetud tõsta maatrikavaigu tõmbemoodulit kuni 15 korda ja tõmbetugevust tõsta kuni 2 korda. Meetod on osutunud enam kasulikumaks tõmbetugevuse reguleerimisel. Näiteks epoksüvaigu või n3 pookimine kevlari (aramiid) külge. Kuna
metüül-metakrülaat jne); Oligomeere, millest puidus moodustub polümeer (polüestervaik, epoksüvaik, fenoolformaldehüüdvaik jne) 71. Nimetage vähemalt 3 puidu modifitseerimise liiki. Keemiline modifitseerimine – puidu töötlemine ammoniaagiga, äädikhappe anhüdriidiga jne. Termokeemiline modifitseerimine – toimub monomeeride ja/või oligomeeride tungimine puidu anatoomilistesse tühemikesse ja temperatuuri mõjul polümeeri moodustumine. Radiokeemiline modifitseerimine – toimub monomeeride ja/või oligomeeride tungimine puidu anatoomilistesse tühemikesse ja γ-kiirguse mõjul polümeeri moodustumine. Termiline modifitseerimine – toimub puidu termiline töötlemine ilma mehaanilise mõjutamiseta kõrgendatud temperatuuril (kuni 230 ºC) ja ilma õhu juurdepääsuta. 72. Mis on accoya ja kuidas seda valmistatakse?
nende derivaate ei leidu valkudes, aga need täidavad tähtsaid füsioloogilisi funktsioone. Valkudel on 4 erinevat struktuurset astet. Primaarstruktuurist tulenevad valkude ruumilised struktuurid. Sekundaarstruktuur on moodustunud H-sidemete abil, mis tekivad peptiidsidemete struktuuri kuuluvate amiidrühma vesiniku ja karbonüülrühma hapniku vahele. Tertsiaarstrukruur on peptiidahela ruumiline pakkimine. Kvaternaarstruktuur moodustub mitmeahelaliste polüpeptiidsete valkude ehk oligomeeride omavahelisest asetusest, mis on seotud nõrkade jõududega. Denaturatsioon on valgu ruumilise struktuuri lagunemine, mille käigus katkevad või grupeeruvad ümber struktuuri fikseeerivad nõrgad sidemed, kuid säiluvad peptiidsidemed. Denatureerimise tõttu võib valk välja sadestuda. Valkude kindlakstegemiseks lahustes kasutatakse erinevaid kvalitatiivse analüüsi meetodeid nagu värvusreaktsioonid (vaadeldakse lahuse värvust), väljasadestamine (uuritakse denaturatsiooni),
Nt. Y kromosoomi haplogrupi N-O mediaanvõrk – paigutatakse maakaardile, kas erinevatesse klaadidesse kuuluvad indiviidid on levinud erinevates geograafilistes piirkondades. Fülogenoomika 53. Iseloomustage liigipuu konstrueerimise meetodeid, mis kasutavad mitme geenilookuse või kogu genoomi järjestusi (genoomi üldiseid tunnuseid kasutavad meetodid ja DNA järjestusi kasutavad meetodid). Meetodid, mis kasutavad genoomi üldisi tunnuseid: Oligomeeride sagedused – kasutada võib kogu genoomi järjestust, ainult kodeerivaid järjestusi või valkude AH-lisi järjestusi. Ainult üks parameeter – oligomeri pikkus K. Homolooge pole vaja tuvastada, järjestusi pole vaja joondada. Oligomeeride sageduste põhjal arvutatakse distantsmaatriks. Puu konstrueerimiseks kasutatakse distantsmeetodeid. Geenide sisaldus genoomis – puud konstrueeritakse
e. Trans/gauche konformatsiooniga 5. Moodustage sobivad paarid polümerisatsiooniviisi alusel. a. SBR vabaradikaalne ahelakasvu polümerisatsioon b. PAR polükondensatsioon c. SIS anioonne ahelakasvu polümerisatsioon d. PUR polüliitumine 6. Valige sobivad seaduspärasused tsükliavamispolümerisatsioonile. a. Monomeerid heteroaatomiga/vinüülühendid b. Polükondensatsioon/ahelakasvu polümerisatsioon c. Oligomeeride/monomeeri liitumine d. Ioonne/vabaradikaalne 7. Kumb tunnus iseloomustab plokk-kopolümeeri. a. Homogeensus/mikroheterogeensus b. Üks/kaks pehmenemistemperatuuri c. Füüsikalised/keemilised ristsidemed d. Termoplastsus/termoreaktiivsus e. Jäikus/kõrgelastsus f. Sitkus/haprus 8. Kuidas mõjub plastifikaatori lisamine polümeerile. a. Alaneb/tõuseb klaasistumistemperatuur b. Paraneb/halveneb külmakindlus c
termomehaaniline, termiline modifitseerimine), kuid tavalisel immutamisel mitte. 39. Nimetage puidu modifitseerimise peamised tehnoloogilised põhisuunad ja tooge näiteid modifitseeritud puittoodete kohta. • Keemiline modifitseerimine – töötlemine näiteks ammoniaagiga, äädikhappe anhüdriidiga jne. Toimub kemikaalide tungimine sügavale puitu ja rakuseina keemilise koostise ning ehituse muutus. • Termokeemiline modifitseerimine – toimub monomeeride ja/või oligomeeride tungimine puidu anatoomilistesse tühemikesse ja temperatuuri mõjul polümeeri moodustumine. • Radiokeemiline modifitseerimine – toimub monomeeride ja/või oligomeeride tungimine puidu anatoomilistesse tühemikesse ja γ-kiirguse mõjul polümeeri moodustumine. • Termiline modifitseerimine – toimub puidu termiline töötlemine ilma mehaanilise mõjutamiseta kõrgendatud temperatuuril (kuni 230 ºc) ja ilma õhu juurdepääsuta. Selle
retseptoritega. 51. Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas) osavõttu vajavaid protsesse eukarüoodi rakus. Retrotransposonite liikumine genoomis ühest punktist teise RNA vahendusel. Telomeeride pikenemist läbiviiv telomeraas kannab oma RNA molekuli, mille alusel pikendatakse telomeere. 52. Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid ER - disufliidsideme tekke, valkude kokkukeerdumine ja oligomeeride teke. Golgi - glükosüleerimine, osaline proteolüüs st eemaldatakse teatud osa polüpeptiidahelast, et muuta näiteks seedeensüümid aktiivseteks. 53. Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel selline struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Antikehad koosnevad neljast disulfiidsildadega ühendet valguahelast (2 suuremat
Ei ole teada, kuidas on kaveoolide liikumine erinevatesse raku piirkondadesse määratud. (loe miskit) 4.)Nimetage pöördtranskriptaasi (RNA sõltuv DNA polümeraas) osavõttu vajavaid protsesse eukarüoodi rakus. RNAst sõltuv DNA polümeraas; ensüüm, mis sünteesib üheahelalise RNA järgi kaheahelalise DNA-koopia. On omane retroviirustele. 5.)Nimetage ER-is ja Golgis sekreteeritavate valkudega toimuvad modifikatsioonid. ER-s: Disulfiidsidemete teke, Valkude kokkukeerdumine, Valkude oligomeeride teke. Golgis Glükosüleerimine , Osaline proteolüüs . 6.)Kirjeldage antikehade struktuuri. Milliste sidemete vahendusel selline struktuur moodustub ja millises raku piirkonnas? Kuidas antikehasid kasutatakse kindla valgu lokalisatsiooni määramiseks rakus? Peamiseks humoraalse immuunsuse kandjaks on antikeha e. immunoglobuliini molekulid (Ig). Ig-d moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Humoraalse immuunsuse alla kuuluvad ka komplemendi valgud
möödudes. Kirjeldage proteasoomide ehitust, lokalisatsiooni rakus ja nendes toimuvaid protsesse. Koosnevad tsentraalsest 20S südamikust, mis omakorda koosneb neljast valguliste subühkite rõngast. Südamiku mõlemis otsas paiknevad 19S ’mütsikesed’. Iseloomustage chaperon’id(Hsp70 rühm) ja nimetage protsesse milles osalevad. Valgud, mis stabiliseerivad ebastabiilsed konformatsioonid, kiirendavad oligomeeride teket, valkude lagunemist ja tagavad lokalisatsiooni kindlates raku piirkondades. Hoiavad valke lahustunud kujul, mis on valmis kokkukeerdumiseks. Kaitsevad proteolüüsi eest. Vajalik ATP. On olulised rakkude liikumisel läbi membraanide. Paljud valgud omandavad natiivse konformatsiooni ainult seda tüüpi valkude abil. Iseloomustage chaperonin´id ja nimetage protsesse milles osalevad. Tagavad valkude kokkukeerdumise. Mõjuvad struktuuri tekke hilisematel staadiumitel. On
kahjustused, millele järgneb surm mõne aasta möödudes. Kirjeldage proteasoomide ehitust, lokalisatsiooni rakus ja nendes toimuvaid protsesse. Koosnevad tsentraalsest 20S südamikust, mis omakorda koosneb neljast valguliste subühkite rõngast. Südamiku mõlemis otsas paiknevad 19S 'mütsikesed'. Iseloomustage chaperon'id(Hsp70 rühm) ja nimetage protsesse milles osalevad. Valgud, mis stabiliseerivad ebastabiilsed konformatsioonid, kiirendavad oligomeeride teket, valkude lagunemist ja tagavad lokalisatsiooni kindlates raku piirkondades. Hoiavad valke lahustunud kujul, mis on valmis kokkukeerdumiseks. Kaitsevad proteolüüsi eest. Vajalik ATP. On olulised rakkude liikumisel läbi membraanide. Paljud valgud omandavad natiivse konformatsiooni ainult seda tüüpi valkude abil. Iseloomustage chaperonin´id ja nimetage protsesse milles osalevad. Tagavad valkude kokkukeerdumise. Mõjuvad struktuuri tekke hilisematel staadiumitel
annaabi.ee 
