Ta on ka Uruki valitseja väga tugev, kõrk ja himur mees. Jumalad loovad talle väärilise vastase Enkindu. Kahest kangest saavad sõbrad. Nad otsustavad tappa seedrimetsa valitseja Humbamba, kelle surmaga loodab Gilgames hävitada kurjuse kogu maailmas. Jumalatele meelepaha teinud, sureb Enkindu. Selle tagajärjel hakkab Gilgames kartma, et ka teda võib oodata surm ning otsib teid sellest pääsemiseks. Ta uurib välja surematuse saladuse ainsalt olendilt, kes oli selle saavutanud, kuid surematuks saamine nurjub. Eepos näitab, et mesopotaamlased ei läinud sugugi hea meelega surma, see pigem kohutas ja masendas neid. Nad mõistsid, et kui isegi nende kangelane Gilgames, kes oli väga vägev ja tugev, ei suutnud surematust saavutada, siis ei ole tavainimestelgi mõtet selle poole püüelda. Mõlemas ühiskonnas, nii Egiptuses kui Mesopotaamias, usuti, et inimese elu ei lõppe surmaga midagi ootab veel ees.
34. Preester – religioossete riituste läbiviija, ühiskondlik kõrge positsioon 35. Meediumid – suhtlevad otse vaimude ja teispoolsusega, vahendavad sõnumeid ja ise ei suhtle vaimudega 36. Siirderiitus – sündmused, mis märgivad inimese jõudmist ühest eluetapist teise 37. Simpateetiline maagia – põhineb ideel et vaimu on võimalik mõjutada imiteerimise teel 38. Kontaktmaagia – füüsiline kontakt olendi enda või millegigi olendilt omandatud, nt juuksekarv 39. Evolutsionism - Kultuuri unilineaarne areng, Metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon, 40. Funktsionistlik vaade – kultuurimuutus on protsess, mille käigus ühiskonna kehtiv korraldus muudetakse ühest tüübist teise 41. Innovatsioon – progressiivsed indiviidid loovad uuendusi ja viivad neid ühiskonnas läbi 42. Akultratsioon – senisest kultuurist loobumine 43. Assimileerumine – kultuuride kokkusulandumine ühte domineerivasse kultuuri 44
otstarvet, sest see oleks selle omakorda teinud inetuks. Peale kõige eelnimetatu oli veel tähtis asja iluks selle värv, mis tol ajal tähendas, et kõnealune objekt pidi olema puhast värvi ning alles siis me nimetaksime seda ilusaks. Seal kõrval ei saa me unustada ometi seda, mis oli inetu. Oli (ja on siiamaani) põhimõte, et kuna kunstil on võime kujutada inetut kaunil moel, muudab see inetu vastuvõetavaks. Mitmete esteetikateooriate järgi võtab aga inetu ära olendilt selle, mis talle peaks loomu poolest kuuluma. Sellest hoolimata peaks olema loogiline, et kunstis inetu ilusalt kujutamine muudab inetu omamoodi ilusaks. Harmoonia loomise ja otsimise seisukohalt on inetus ilusa jaoks lausa vajalik, kuna see hoiab asjad tasakaalus ning proportsioonis. Värvidel, kui kunsti osal, oli üleüldiselt tähtis roll ja seda ka riietuses. Vaesemate inimeste elu oli üksluine ja värvitu, kuid kuna nende keskkond oli loomulikum ning ka
Loomulikult ei uurinud sellel ajal keegi uute kombinatsioonide ohtusid keskkonnale või inimese tervisele. Kuid nagu on näidanud järgnev pool sajandit, polnud selleks ka ilmselt vajadust. Siiani ei teata täpselt, millised muutused DNA-s ased leidsid. See aga on selgeks saanud, et erinevalt praegusest geenitehnoloogiast võimaldab just klassikaline sordiaretus luua looduses seni mitteleidunud geneetilisi kombinatsioone juhuslik ult kogu genoomis. Enne kui viia mingi olendilt eraldatud geen uude organismi uuritakse selle omadusi põhjalikult. Geenitehnoloogilist sordiaretust on nimetatud ka täppisaretuseks, kuigi lõpptulemus ei pruugi erineda sellest, mida pikema aja jooksul oleks suutnud sordiaretaja. 2003. aasta alguses sooviti Eestis turustada GM-maisi MON 810 seemneid. Keskkonnaministeeriumi juures asuv geenitehnoloogia komisjon leidis maisi olevat ohutu 5
senisest märksa paremate agrotehniliste omadustega sorte. Geenitehnoloogia soovigi töötada katse ja eksituse meetodil. Enne kui viia mingi olendilt eraldatud geen uude organismi, näiteks kultuurtaime, uuritakse selle omadusi põhjalikult. Seepärast on geenitehnoloogilist sordiaretust nimetatud ka täppisaretuseks, kuigi lõpptulemus ei pruugi suurt erineda sellest, mida veidi pikema aja jooksul oleks suutnud sordiaretaja.
Inimene on järjest enam segaduses ja tunneb end järjest abitumana. ... Põhjus on lihtne inimkond on saanud täisealiseks. Ta ei aktsepteeri enam pimesi reegleid ja ettekirjutusi ning on üles tõusnud institutsioonide vastu. Ringutades oma lihaseid ja tundes kärsitust, et teda kuulda võetaks, on inimene üles tõusnud inimkonna autoriteetide vastu. ... Tänapäeval on isegi Inimsoo Kaitsjad, Kes varasematel aegadel on juhtinud inimest tagaplaanilt, astunud sammu tagasi Planetaarselt Olendilt saadud korraldusele alludes. Nii saab inimene ise õppida vastutuse võtmist enesele. Nii arusaamatu, kui see ka tundub, on see vajalik ka Planetaarse Olendi enda arenguks üleminekuks, mis on vajalik kogu planeedil toimuva arengu edendamiseks. Seega on igasugune väline `abi' praegusel ajal Tolteekide seisukohast kutsumatu sekkumine. Tolteekidel pole sellist teadmist, et Planetaarne Olend oleks väljastpoolt abi palunud. ...
Väge palju: palavik, punetised, krambid. Vähendamiseks nt aadri laskmine, mitte söötmine, jahutamine. Väge vähe: kahvatus, loidus, nõrkus, jõuetus. Suurendamiseks: sööta, soojendada jne. 3. Ajutine püha- objektiks ükskõik mis. Indjaanlastel nt koer keda nuumati ja hiljem söödi. 4. Väeotsimisriitus- esemed (kivid, kristallid, väekad kehaosad, küüned juuksed. 5. Kontaktmaagia- füüsiline kontakt olendi endaga või midagi olendilt omandatut 6. Elutu elustamine- elutule esemele antakse elu. Chi- kõiki asju väestav ebaisikuline vägi. LOENG 2. 15.09.2011 Animism-loodususundite uuem kiht. Usk hingedesse -hing -vaim -karjane isikulised hinged(väed) / vaimolendid -hoidja -haldjas -jumal Animatism oli kvantiteedid (hulk) Animismis on olemas kvantiteet ja kvaliteet. · Teispoolsuse mõiste. (toonela-eestlaste teispoolsuse mõiste, eemalasetsev koht)
Teine tähtis küsimus oli hinge ja keha vahekord. Ta väidab, et me ei tohi pidada midagi tõeks, ilma et me täiesti selgelt ja ilmselt tunnetaksime, et see on tõsi. Descartes mõtleb, et põhimõtteliselt on võimalik kõiges kahelda. Tema tuntuim ütlus: "Cogito ergo sum" ehk "Ma mõtlen, järelikult olen olemas." Ta väidab, et kujutlus täiuslikust olendist ei saa pärineda milleltki, mis ise on ebatäiuslik. Järelikult peab kujutlus täiuslikust olendist pärinema täiuslikult olendilt- Jumalalt. Ka tema arvas, et mõtte ja olemasolu vahel on seos. Mida selgem on mingi nähtus mõtte seisukohalt, seda kindlam on ka selle olemasolu. Spinoza (vt Lisa 21) Spinoza filosoofia tuumaks on näha asju igaviku vaatenurgast. Ta on öelnud, et kõik, mis on olemas, on loodus. Ta pani võrdusmärgi Jumala ja looduse vahele. Ta nägi Jumalat kõiges olevas, ja kõike olevat Jumalas. Spinoza tahtis oma eetikaga näidata, kuidas inimese elu määravad loodusseadused. Seetõttu tuleb
annaabi.ee 
