Vahel peab vastu võtma raskeid otsuseid, sest kergeks olemine teeb tühjaks ja tähtsusetuks. Kui nüüd küsida, kui paljud oleksid nõus mõrvama Adolf Hitleri tema ohutus poisieas. Kas võib tõmmata lihtsa võrdusmärgi ühe inimelu ja miljonite hukkunute vahel? Kindlasti on ka neid, kes arvavad, et Hitleri säästmine oleks õiglane tegu, kuna noore poisina on ta alles nii süütu ega ole sooritanud ühtegi roima. Oleks tavatu küsida ühe inimhinge väärtust, kui tema olemuslikkus vähendab paljusid. Hitleri silmis ei maksnud inimelu midagi, isegi kuulide arvelt hoiti massimõrvamistel kokku: ühele lask pähe ja seejärel mõlemad kinniseotuna üle sillaääre. Karm, kuid reaalsus- üks mees otsustab rassi olemisõiguslikkuse üle... Terve ajaloo vältel, ei ole juutidel olnud kerge elu. Neil võib olla füüsiliselt kerge, aga vaimselt talumatult raske kui rassina on alavääristatud lugematuid kordi minevikust tänapäevani
Piirkasulikkus - täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu 21. Tootmistegurid --> Millise liigiga on tegemist? (töö/maa/kapital) 22. Turukonkurents ressursside ja võimaluste piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada ; 23. Rahafunktsioonid (olemuslikkus mõistes) - väärtuse mõõtmine, vahetus funktsioon, kogumisfunktsioon 24. Maksude küsimused (nt tarbimine käibemaks; sissetulekud tulumaks 20%) - maksukalkulaator (palk.crew.ee) + maksumäärad (sotsiaalmaks 33% (kuumäär 355 ); töötuskindlustusmaks : töötajale 1,6% /tööandjale 0,8% ; kogumispensioni makse määr: 2%/3% liitunuile ja 0% mitteliitunuile ; töötasu alammäär : 390 kuus, 2,34 tunnis; maksuvaba tulu : 154 kuus)
substantside iha olla nii sarnane Esmaliigutajale kui võimalik. Eetika ,,Praktiline" filosoofia ehk eetika ei kuulu Aristotelesel otseselt sellesse ,,teoreetilisse" süsteemi, mille moodustavad füüsika, metafüüsika ja loogika. Ja ometi on Aristotelesel praktilisel filosoofial selgeid ühisjooni tema empiirilise ja loogilise ontoloogiaga. Nii nagu ontoloogias ei huvita Aristotelest mitte niivõrd äärmused puhas materiaalsus ja puhtideaalne olemuslikkus kui just nende vahele jääv liikumine juhuslikult etteantuselt ideaalsele paratamatusele, otsib ta ka eetikas keskteed fanaatilise idealismi ja egoistliku materialismi vahel. Pidevalt üritab ta näidata, et see, mis on hea riigile, on hea ka üksikisikule ja ümberpöördult. Inimene on tal loomult ,,poliitiline olend". Iga inimese jaoks parim on kesktee egoismi ja altruismi, privaatse ja avaliku vahel. Aristoteles ei ütle, kas ta peab parimaks
innovaatiliste inimeste vahel, kui ka linnade enda vahel. See tekitabki tahte, motiveeritust, arendada ja olla veel rohkem arenenum. Läbi konkurentsivõime ja kindlastrateegi peaks loov linn tabama õigeid talente [Suciu, M-C. 2009, lk 85-86]. Talendid on need, kes panevad aluse millelegi uuele. Loov linn on majanduse mõjutaja ja kui leitakse piisavalt andekad inimesed oma meeskonda on majanduslik kasum suurem vastasel juhul tuleksid negatiivsed rahalised bilnasid. Halb olemuslikkus mõjutab ühiskonda ja see juba omakorda elukvaliteeti, tekib rahulolematus. Loov linn peaks oluliseks pidama ühiskonnakultuuri ja sellele panema väga suurt rõhku. Suruma mõtted haridusele, vaba aja tegevustele, noortele ja vanadele. Rahuldama kõikide vajadused ja soovid. Oluline punkt loova linna olemiseks on mitte olla kinni minevikus [Suciu, M-C. 2009, lk 85-86]. Paljud linnad on kinni selles, milline on nende tagumine taust
Grupisolidaarsus: võimalused grupi liikmetele, piirangud teistele Sotsiaalne kontroll: konformsus vs innovatiivsus Sotsiaalsed suhted: kohustused vs individuaalne vabadus Loomingulisus, riskijulgus, teadmised/oskused, kujutlusvõime, oskus formeerida meeskonda, auahnus, tegevusvabaduse tunnetus ärimaailmas, individuaalne suutlikkus + struktuursed tingimused Habitus – intellektuaalne ja moraalne olemuslikkus (Aristoteles), kunst, teadus, mõistmine, filosoofiline tarkus (Aqui Thomas), hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis Habituse ja välja suhe Tegevusväli kujutab habitust – tingiv konstruktsioon Habitus osaleb tegevusvälja kujundamises – kognitiivne konstruktsioon Bourdieu kapitalid Majanduslik: Erinevas vormis omatav majandustegevuses potentsiaalselt
ärimaailmas + STRUKTUURSED TINGIMUSED: VÕIMALUSED, PIIRANGUD, VÄÄRTUSED Kapitalide kompleksne käsitlus (Pierre Bourdieu ‘Teooria praktikast’) Võtmemõisted – Habitus; Kapitalid; Väli Sotsiaalne ruum Sümboliline kapital - Sümboliline võim ‘Duaalsuse tees’; ‘Improvisatsiooni tees’; ‘Konverteeritavuse tees’; ‘Kultuurikesksuse tees’ Habitus Aristoteles (4. saj eKr.) hexis (kr. k.) – intellektuaalne ja moraalne olemuslikkus [loomuomane, harjumuslik, mõistuspärane] Aquino Thomas (13.saj) – habitus (ld. k.) – kunst, teadus, mõistmine, filosoofiline tarkus Pierre Bourdieu (1930-2002) – habitus (ld.k.) – hoiakute süsteem, mis osutab olemise viisile, eelhäälestatusele, tendentsile, kalduvusele käituda/tegutseda/toimida teatud viisil mistahes inimtegevusväljal teatud ajas ja ruumis. ‘Duaalsuse tees’
Trükikunst – mitte Guttenber, vaid venelane Fjodorov jne *Saksa-Austra koolkond. Pakkus välja kultuuriringide teooria – kultuuri elemendid võivad levida ühest ühiskonnast teise kas üksikute või tervet kompleksidena. Ratzel, Graebner, Schmidt. Kuidas kultuuriringe tuvastati? Põliselanike esemete uurimise kaudu. Uuriti esemete vormilisi iseärasusi. Neli kriteeruimi, mille järgi määratleti kas mingi ese kuulub iseloomulikku kultuurikompleksi: 1.Sarnasuste olemuslikkus 2.sarnastuste hulk, 3.kokkupuudete olemasolu 4.geograafiline lähedus *Ameerika koolkond – Wissler, Kroeber(Boase õpilased). Kultuuri areaalide teooria. Idee on selles,et kultuurielemendid arenevad ja levivad teatud kihtidena. Põhiline moment kultuuri-ja vanuseareaalide hüpoteesi rakendamine . Vanuseareaalide hüpo seisneb selles,et kuskil on tekkinud kultuurikeskus ja see hakkab ringidena levima kultuur. Tekkekoha saame määrata selle järgi, kus on
Ei mõjutanud/ rängalt, sisemaailm muutub totaalselt. Milliseks on inimesed loodud õnnetuteks või õnnelikeks? Mõlemat pidi , täiesti kumbagi ei saa. Kas sõda on vajalik? Mõlema seisukoha pooldajad. Vaja abielus armastust või peavad ühiskondlikult sobima? Mõlemad variandid. Põhiidee: maailmas on kõige tähtsam armastus ja selle eest tuleb võidelda. Ka sõdurid on inimesed mitte ainult kahuri liha. 1877 "Anna Karenina" elu olemuslikkus, lahkab perekonda ja armastust. Paralleelselt kaks liini. Ilusa naisega kaasneb alati traagika. Anna oli ilus, kirglik, emotsionaalne ja sundabielus- tema probleemid. Elus on tal olnud vaid üks roll armastav ema, leides 11 armastava naise rolli, jääb esimesest rollist puudu. Enesetapu muudab eriti traagiliseks see, et viimasel hetkel mõtleb Anna ringi. Jõuab mõistmiseni liiga hilja, kahetseb rongi all. Tegevus
annaabi.ee 
