Muutujate algväärtused on 1 ja -2, ning nad saabuvad lõppväärtuse lähedale vastavalt 3.4 ja 4.4 sekundit Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mille järgi hindad olekusiirete tegelikku saavutatud kiirust? (5% võetakse siirde maksimumväärtusest e maksimaalsest algolekust) Vali üks või enam: Sisendi signaali nulli koondumise järgi Aeglasema olekumuutuja 5% täpsusega lõppväärtuse lähedale jõudmise ajahetke järgi Kiirema olekumuutuja 5% täpsusega lõppväärtuse lähedale jõudmise ajahetke järgi Tagasiside Õige vastus on: Aeglasema olekumuutuja 5% täpsusega lõppväärtuse lähedale jõudmise ajahetke järgi. Küsimus 9 Valmis Hinne 0,75 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Selgita, mida ja kuidas täpselt tuleb muuta, et saada nõutud siire 2 korda kiiremaks
Question7 Hinded: 2 Mille järgi hinnata tagasisidestatud süsteemi töövõimelisust? Selgita, mille järgi järeldad, et süsteem vastab nõutud tingimustele! (Siiretele viidates kasuta täpseid viiteid muutujatele ja täpseid algväärtuseid!) Vastus: Question8 Hinded: 1 Mille järgi hindad olekusiirete tegelikku saavutatud kiirust? (5% võetakse siirde maksimumväärtusest e maksimaalsest algolekust) Vali üks või enam vastust. Kiirema olekumuutuja 5% täpsusega lõppväärtuse lähedale jõudmise ajahetke järgi Aeglasema olekumuutuja 5% täpsusega lõppväärtuse lähedale jõudmise ajahetke järgi Sisendi signaali nulli koondumise järgi Question9 Hinded: 1 Selgita, mida ja kuidas täpselt tuleb muuta, et saada nõutud siire 2 korda kiiremaks? Missugused süsteemi parameetrid/elemendid sellega muutuvad? Vastus: Question10
Vajalik reaalajasüsteemide nõuete täitmiseks. 13. Funktsionaalsete ja mittefunktsionaalsete nõuete erinevus Funktsionaalsete nõuete all mõistetakse inim-operaatori ja juhitava/jälgitava kobara poolt arvutikobarale esitatavaid nõudeid. Funktsionaalsed nõuded iseloomustavad kasutaja ootusi süsteemi poolt täidetavatele funktsioonidele. Mittefunktsionaalsed nõuded kujutavad endast nõudeid töökindluse, ohutuse ja turvalisus suhtes ning ajakitsenduse täitmine. 14. Olekumuutuja kehtivusintervalli määramine Iga olekumuutuja väärtus on aja funktsioon. Kehtivusintervalli pikkus sõltub juhitava objekti dünaamikast ja väärtuse kasutamiseesmärgist. 15. Mõõtmise eeltöötlus Andurilt tulev signaal on tavaliselt mingi füüsikaline suurus, mis on arvutile arusaamatu. Toorandmed tuleb kalibreerida ja teisendada vajalikkudesse mõõtühikutesse. 16. Inimliidese ja alarmiseire omavaheline seos
1. Kõigi võimalike süsteemi sisendite ja nendega seotud tegevuste kirjeldus 2. Kõigi süsteemi tegevuste kirjeldus 3. Kõigi süsteemi väljundite kirjeldus ja reaktsioon (koste) · Mittefunktsionaalsed nõuded määravad teenuse osutamise kvaliteedi 1. Interfeisid (liidesed) 2. Jõudlus 3. Andmebaasid 4. Piirangud 5. Tarkvara omadused 6. Jne 87. Millest lähtudes määratakse olekumuutuja väärtustele kehtivusintervall? Kas ühel olekumuutuja väärtusel võib olla rohkem kui üks kehtivusintervall? Miks? Andmete ja sündmuste kehtivuse intervallid näiteks, andmete kehtivuse intervall, sündmuste ekvivalentsuse intervall, sündmuste samaaegsuse intervall 88. Iseloomustage lühidalt reaalajasüsteemides kasutatavat inimliidest. Mille poolest see võib/võiks erineda traditsioonilisest arvutiliidesest? Inimliides võimaldab arvutiga suhelda inimesele sobilike meetoditega
Ühendamine toimub vastavalt muutujate järjestusele vektorites. Järjestikühenduse korral: U= U1, Y= YII olekuvektori määramiseks ja muude ühendusomaduste selgitamiseks kirjeldame osasüsteeme ja ühendamisseoseid olekugraafide abil. (olekugraaf on signaaligraafi( orienteeritud graaf, mille tipud esitavad signaale, kaared aga signaalidevahelisi seoseid) modifikatsioon lineaarse orienteeritud süsteemi olekuvõrrandite kirjeldamiseks graafina. Eripäraks on iga olekumuutuja kirjutamine kahe seotud graafi tipu abil).(X on x1 ja xII maatriks, selle abil on olekuvektor avaldatav) olekuvõrrand aga: sama tulemuse võib ka saada algebralisel teel kummagi osasüsteemi võrrandeid tihendades, kui oleme olekuvektori välja selgitanud. Olekuvektor on mugavam juhul kui ühendavate vektorite komponentide hulgad pole võrdsed. Stabiilsus on määratud ühendsüsteemi omaväärtustega
Y1=UII . Ühendamine toimub vastavalt muutujate järjestusele vektorites. Järjestikühenduse korral: U= U1, Y= YII olekuvektori määramiseks ja muude ühendusomaduste selgitamiseks kirjeldame osasüsteeme ja ühendamisseoseid olekugraafide abil. (olekugraaf on signaaligraafi( orienteeritud graaf, mille tipud esitavad signaale, kaared aga signaalidevahelisi seoseid) modifikatsioon lineaarse orienteeritud süsteemi olekuvõrrandite kirjeldamiseks graafina. Eripäraks on iga olekumuutuja kirjutamine kahe seotud graafi tipu abil).(X on x1 ja xII maatriks, selle abil on olekuvektor avaldatav) olekuvõrrand aga: sama tulemuse võib ka saada algebralisel teel kummagi osasüsteemi võrrandeid tihendades, kui oleme olekuvektori välja selgitanud. Olekuvektor on mugavam juhul kui ühendavate vektorite komponentide hulgad pole võrdsed. Stabiilsus on määratud ühendsüsteemi omaväärtustega seosest: det/sE-A/=O, mis avaldub seosena: arvutame maatriksid ja saame:
& 10 - 2 7 X = X + U 1 0 12 10 - 2 7 0 2 0 ning seega A = , B= , C = ja D = Y = 0 2 X + 0 U 1 0 12 11 3 0 11 3 0 24 Ülesanded iseseisvaks lahendamiseks IL 5.1 d 3 y (t ) Leida süsteemi = -2u (t ) olekumudel, valides olekumuutuja x1 (t ) järgnevalt: dt 3 x1 (t ) = y (t ) IL 5.2 d 4 y (t ) Leida süsteemi = 3u (t ) olekumudel, valides kaks olekumuutujat järgnevalt: dt 4 x1 (t ) = y (t ) dx1 (t )
annaabi.ee 
