19,834 C22:5 Δ7,10,13,16 DPA 1210 0,4742 330,50 w3 ,19 cis 2 20,154 C22:6 Δ4,7,10,13, Tservoonhape 9523 3,7322 328,49 w3 16,19 cis DHA 27 20,331 C24:1 Δ15 Nervoonhape 125 0,0489 366,62 w9 9 Oleiinhape pärineb oliivist. Neis on 70% oleiinhapet. w3 ja w6 rasvhapete Kogu proovi mass 1 g e 1000 mg omavaheline suhe Sellest lipiide 0,081g e 81 mg on ligi 1:1-le Lähteprooviks (1,00g) valisin lõhe ning GC meetodil tuvastati proovist järgnevad rasvhapped: lauriinhape, müristiinhape, palmitiinhape, palmitolehape, steariinhape, oleiinhape, linolelaidic acid, linoolhape, α- linoleenhape, stearidoonhape, arahhidoonhape, timnodoonhape (EPA), eruukhape (Erucic acid), lignotserhape, DPA, tservoonhape DHA ja nervoonhape
ahelaga rasvhapet eruukhapet, mida on mõningatel asjaoludel seostatud südame fibrootiliste kahjustustega. See kindel sort rapsi on aga aretatud nii, et sisaldab eruukhapet vähe või üldse mitte. Samas hinnatakse seda kõrge oleiinhappe sisalduse pärast. Paraku aga sisaldab see õli palju väävlit ja seetõttu rääsub kergesti, rapsiõliga küpsetatud toidud lähevad ka suhteliselt kiiresti hallitama. Rapsiõli sisaldab 5% küllastatud rasva, 57% oleiinhapet, 26% omega-6 rasvhapet ning ka 10-15% omega-3 rasvhappeid. Rapsiseemned ise sisaldavad 35-45% õli. Ka selle õli tervislikkust on kahtluse alla seatud. On väidetud, et õli deodoreerimise ehk lõhnatuks muutmise protsessis muutuvad selles sisalduvad omega-3 rasvhapped kergesti tervisele kahjulikeks transrasvadeks - sarnasteks nendele, mida leidub enamuses margariinides ja mida teadlik toituja väldib. Üks uuring leidis, et
proov kantud GC proovipudelisse ning antud analüüsi. Tulemused TLC analüüsi käigus ilmutatud plaadilt oli näha, et proovi pleki suurus oli ligikaudu 4,5x suurem kui standardi oma, mis tähendab, et kui standardi plekis sisaldus umbes 2 μg rasvhapet, siis uuritava proovi 2 μl-s sisaldus 9 μg rasvhappeid. Kuna uuritavat lahust oli umbes 300 μl, siis terves uuritavas proovis sisaldus järelikult 300x4,5=1350 μg rasvhappeid. Kromatogrammi järgi oli proovis kõige rohkem oleiinhapet 12%, palmitiinhapet 15%, linoolhapet 15,5%, arrahidoonhapet 18% ja steariinhapet 23%. ω6 ja ω3 rasvhapete massisuhe arvutati identifitseeritud rasvhapete piikide pindalade järgi, mis on võrdelised rasvhapete kogusega proovis. Tulemuseks saadi ligikaudu, et ω3 rasvhappeid moodustuvad vaid 15% ω3 ja ω6 rasvhapetest . Xxxxx Xxxxx
arengut. Asendamatutest rasvhapetest tuleks esile tuua arahhidonhapet ja linoleenhapet, mida on vaja eelkõige närvikoe ülesehitamiseks Üksikute rasvhapete sisaldus piimarasvas sõltub söödaratsioonist, laktatsioonijärgust, aastaajast, loomatõust jne. Piimarasva rasvahappelise koostise muutus avaldab mõju või maitsele, lõhnale, konsistensile a säilivusele. Kõige suuremas koguses sisaldab piimarasv müristiin-, palmitiin-, steariin- ja oleiinhapet. Neist esimesed kolm on toatemperatuuril tahked ning oleiinhape vedel. Mida rohkem on piimarasvas madala sulamistemperatuuriga rasvhappeid, seda pehmem on või. Suvine piim sisaldab harilikult rohkem küllastamata rasvhappeid. Piimarasvas on lahustunud ka A-, D ja E- vitamiin, B-karoteen, mis on A- vitamiini eellane, annab piimale kollaka värvuse. Lehmapiimas on 2,8-3,5% valku
Küllastunud rasvhapped on näiteks palmithape, stearhape, laurhape jt) Küllastumata rasvhapped (jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks, nt. oleiinhape (mono), linoolhape, linoleenhape (polü) 31. Lihtlipiidid koosnevad basaalalkoholist ja rasvhappejääkidest Triglütseriidid (triatsüülglütseroolid)= neutraalrasvad = rasvad. Inimorganismi rasvad sisaldavad 65% oleiinhapet. Triglütseriidid tekivad glütserooli esterdamisel rasvhapetega. Vahad- lihtlipiidid (estrid), mille baasalkoholiks on mingi pikemaahelaline (16...34 C) ühealuseline alkohol (nt. spermatseet, lanoliin, mesilasvaha) 32. Liitlipiidid: Fosfolipiidid lipiidid, mis sisaldavad fosforhappejääki. Baasalkoholiks on glütserool.Põhiliseks esindajaks letsitiin. Sfingolipiidid (nt. aju koostises) baasalkoholiks sfingosiin.
Tehakse järeldused uuritavate lipiidide proovide küllastumatuse kohta. Järeldus: Searasva ja rapsiõli sisaldavad lahused muutusid värvituks. Järelikult need lahused ei sisaldanud küllastumata rasvhappeid. Palmithappe lahus värvus orunzikas- pruuniks. Neis toimus broomi liitumine küllastumata rasvhappele ning see tõestas küllastumata rasvhappe sisalduse uuritavas lahuses. Oliiviõlis sisaldub kirjanduse alusel 80% küllastumata rasvhappeid, millest oleiinhapet on 71%. Searasvas sisaldub 63% küllastumata rasvhappeid. Palmitiinhape ei ole küllastumata rasvhape vaid küllastunud rasvhape, mille struktuur on toodud all. Tabelis on toodud erinevates rasvades ja õlides sisalduvate küllastunud ja küllastumata rasvhapete protsentuaalsed koostised. Rasvhappeline koostis, % Rasv Küllastunud Küllastumata
(rohust). Rasvhapetest on looma söögis populaarsemad palmitiinhape, oleiinhape ja linoolhape. Lipiidid, mis saadakse rohust ja taimeseemnetest on laia pindadega ning hüdrolüüsuvad kiiresti mikroobsete ensüümide poolt. Peale hüdrolüüsi, glütserooli ja galaktoosi osakesed kääritatakse lenduvateks rasvhapeteks ja vabanenud polüküllastamata rasvhapped seejärel hüdrogeenitakse monoküllastamata ja küllastunud rasvhapeteks. Oleiinhapet ja linoolhapet on suurtes kogustes heintaimedes, mis muundatakse steariinhappeks, mida on kokku väga vähe. 29. Vatsasisu kihistumine. Vatsa motoorika. Vatsa pH on 5,8- 7,0; madalam vahetult pärast söötmist ja kõrgem söögivaheaegadel. Vatsa sisu kihistub vastavalt ainete tihedusele. Kõige ülemine vatsa kiht koosneb gaasidest, mis tuleb käärimisest, eriti süsivesikute käärimisest. Gaas koosneb CO 2 ja CH4, H2S, H2, N2 ja O2. Vatsa
Naatriumlaktaat võib suurendada niiskusesisaldust nahas kuni 84% (Ingredients to die for, 2012). Naatriumlaktaat aitab toota ka tugevamat seepi, mis kestab pestes kauem (Bramble berry, 2013). Joonis 12. Naatriumlaktaadi joonvalem 2.4.4. Nisueoseõli Nisueoseõli on helekollane või punakas õli, mis on saadud nisust (Cosmetic info, 2012). See sisaldab oktakosanooli ja polikosanooli (pikad küllastatud alkoholid), rasvhapete linoolhapet (oomega-6 ja oomega-3), palmit(iin)hapet, oleiinhapet ja vitamiin E-d (Promakeupstore, 2012). Seeepides ja teistes enesehoolduvahendites kasutatakse nisueoseõli niisutajana (Cosmetic info, 2012). Teadlased usuvad, et kõige rohkem kasu toob nahale nisueoseõli koostises olev vitamiin E. Nisueoseõli on eneshooldusvahendites kasulik, sest seda kasutatakse ekseemi raviks, kuiva, ärritunud ja kortsus naha ning armide puhul. Seda ei ole soovitatav kasutada nendel, kellel on nisu või nisuõli vastu allergia (Promakeupstore, 2012). 2.4.5
· Asendamatutest rasvhapetest tuleks esile tuua arahhidoonhapet ja linoleenhapet, mida on vaja eelkõige närvikoe ülesehitamiseks. · Üksikute rasvhapete sisaldus piimarasvas sõltub söödaratsioonist, laktatsioonijärgust, aastaajast, loomatõust jne. Piimarasva rasvhappelise koostise muutus avaldab mõju või maitsele, lõhnale, konsistensile ja säilivusele. · Kõige suuremas koguses sisaldab piimarasv müristiin-, palmitiin-, steariin- ja oleiinhapet. Neist esimesed kolm on toatemperatuuril tahked ning oleiinhape vedel. · Mida rohkem on piimarasvas madala sulamistemperatuuriga rasvhappeid, seda pehmem on või. · Suvine piim sisaldab harilikult rohkem küllastamata rasvhappeid. · Piimarasvas on lahustunud ka A-, D- ja E-vitamiin, -karoteen, mis on A- vitamiini eellane, annab piimale kollaka värvuse. VALGUD · Lehmapiimas on 2,8-3,5% valku.
annaabi.ee 
