nende leidude põhjal ei saanud olla eestlaste sõjaline tase väga halb. 6. Mida võib viikingaja leidude põhjal väita tolle perioodi kaubanduse kohta Eestis ? Skandinaaviaga suhted olid veelgi tihenenud. Tänu soodsale asendile jõudis siia hõbemünte ning ka relvi. 7. Milline roll oli eestlaste ja teiste läänemeresoomlaste esivanematel Vene riigi kujunemise loos? Kus on tänapäevani säilinud tsuudi nimetus? Nad aitasid Olegil(Rjuriku järeltulijal) Kiievit vallutada, osalesid sõjakäikudel Bütsantsi ja teenisid rändrahvaste vastu. Tänapäeva tsuudid on setud. 8. Milline tähtsus on Eesti ajaloos perioodil 1030-1061? Nurjati venelaste tõsine vallutuskatse. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 1. Mil moel muutusid eestlaste elatusalad muinasaja lõpus võrreldes varasemaga ? Peamine tegevusala oli maaharimine, võeti kasutusele kolmeväljasüsteem ning juures oli veel ka metsamesindus
Villem tuli talle lähemale ja hõikas: “Leidsin Anni! Pole vaja enam otsida!”. Villem käskis Annil magama minna. Hommikul kuulis Ann teistelt, et Artur oli Villemi käest peksa saanud. Õhtupoolikul läksid teised ujuma. Ainult Ann, Villem ja Evelyn ei läinud. Teised olid üle nelja tunni ära ja kui tagasi tulid, ei olnud enam Olegi nendega. Mõne tunni pärast otsustas Villem, et läheb koos Anniga mere äärde vaatama. Äkki nägid nad maas olevaid riideid. Need riided olid päeval Olegil seljas olnud, kuid ühtegi hingelist polnud läheduses. Villem helistas politseisse. Peale kõnet viis ta Anni tagasi majja ning ise läks Võsu randa tagasi. Ann tülitses Jussiga, et Juss ei hooli oma sõpradest ja siis karjus Ann talle veel, et mingu kõik ära, ka Rita, et keegi pole neid siia kutsunud. Kõik läksid tuppa ja hakkasid asju pakkima. Kui Villem tagasi tuli, olid teised juba läinud. Kell oli kaheksa hommikul, kui Ann magama läks ja Villem lubas teda
Villem tuli talle lähemale ja hõikas: "Leidsin Anni! Pole vaja enam otsida!". Villem käskis Annil magama minna. Hommikul kuulis Ann teistelt, et Artur oli Villemi käest peksa saanud. Õhtupoolikul läksid teised ujuma. Ainult Ann, Villem ja Evelyn ei läinud. Teised olid üle nelja tunni ära ja kui tagasi tulid, ei olnud enam Olegi nendega. Mõne tunni pärast otsustas Villem, et läheb koos Anniga mere äärde vaatama. Äkki nägid nad maas olevaid riideid. Need riided olid päeval Olegil seljas olnud, kuid ühtegi hingelist polnud läheduses. Villem helistas politseisse. Peale kõnet viis ta Anni tagasi majja ning ise läks Võsu randa tagasi. Ann tülitses Jussiga, et Juss ei hooli oma sõpradest ja siis karjus Ann talle veel, et mingu kõik ära, ka Rita, et keegi pole neid siia kutsunud. Kõik läksid tuppa ja hakkasid asju pakkima. Kui Villem tagasi tuli, olid teised juba läinud. Kell oli kaheksa hommikul, kui Ann magama läks ja Villem lubas teda 12 tunni pärast
�Leidsin Anni! Pole vaja enam otsida!�. Villem k�skis Annil magama minna. Hommikul kuulis Ann teistelt, et Artur oli Villemi k�est peksa saanud. �htupoolikul l�ksid teised ujuma. Ainult Ann, Villem ja Evelyn ei l�inud. Teised olid �le nelja tunni �ra ja kui tagasi tulid, ei olnud enam Olegi nendega. M�ne tunni p�rast otsustas Villem, et l�heb koos Anniga mere ��rde vaatama. �kki n�gid nad maas olevaid riideid. Need riided olid p�eval Olegil seljas olnud, kuid �htegi hingelist polnud l�heduses. Villem helistas politseisse. Peale k�net viis ta Anni tagasi majja ning ise l�ks V�su randa tagasi. Ann t�litses Jussiga, et Juss ei hooli oma s�pradest ja siis karjus Ann talle veel, et mingu k�ik �ra, ka Rita, et keegi pole neid siia kutsunud. K�ik l�ksid tuppa ja hakkasid asju pakkima. Kui Villem tagasi tuli, olid teised juba l�inud. Kell oli kaheksa hommikul, kui Ann
sajandil Norra kaupmeste laevu, mis olid teel Novgorodi pardal kuninganna Astrid ja 3-aastane poeg Olaf. Eestlased müüsid nad erinevatesse peredesse orjadeks. 2) SUHTED IDA-SLAAVLASTEGA 1862. olevat Põhja-Vene rahvad Skandinaaviast valitsejateks kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Pärast Rjuriku surma sai valitsema Oleg, kes 1882. aastal vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Sel perioodil olid venelaste suhted eestlastega sõbralikud. Eestlased aitasid Olegil ka Kiievit vallutada. Venelased kutsusid eestlasi tsuudideks. 11. sajandil soovisid vene vürstid oma valdusi laiendada. NÄITEKS korraldas Jaroslov Tark sõjakäigu Eestisse ja rajasid Tartusse oma tugipunkti. Ja selle tugipunkti nimi oli Jurjev, kuid selle iga ei kujunenud pikaks. Sõjakäike oli teisigi, kuid eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks, et venelaste vallutuskatsed tagasi lüüa. 3) SUHTED BALTIHÕIMUDEGA Balti hõimudeks olid lätlaste esivanemad (nt
Suhted Vana-Vene riigiga - vene vanema kroonika "Jutustus möödunud aegadest" põhjal kutsusid 862.a venelased ja mõned teised Põhja-vene rahvad endale Skandinaaviast valitsejaiks 3 venda Rjurik, Sineus ja Truvor - 9-10 saj olid eestlaste suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed (nende kroonikates nim meid jt läänemeresoomlasi tsuudideks) - tsuudid aitasid Olegil Kiievit vallutada (siis sai alguse Vana-vene riik), osalesid sõjakäikudel, teenisid kindlustes - 10.saj lõpul eestlaste suhted venelastega halvenesid vene vürstid püüdsid oma valdusi Eesti arvel laiendada ja elanikke alistada - 1030 tegi Jaroslav Tark sõjakäigueestlaste vastu, võitis need ja rajas tugipunkti Tartu kohale, mille nimetas Jurjeviks - 1054 sõjakäigul said venelased lüüa - 1060 maksustas vürst sossoliteks nimetatud eesti hõimud
müünud Norra kuninganna Astridi ning tema poja Olafi. Kauged kaubateed ja Vana-Vene riigi teke *7-8.saj oli Lähis-Idas ja Vahemere lõunakallastel kuj võimas Araabia kalifaat, kuhu Skandinaaviast oli kõige otsem ja tollal kõige otstarbekam sõita mööda Ida-Euroopa lauskmaa veeteid, s.t mööda suuri jõgesid Dnepr ja Volga. *Tsuudidel oli Vana-Vene riigi tekke juures oma osa- nt nad aitasid Novgorodi viikingivürstil Olegil Kiievit vallutada ja võtsid osa sõjakäikudest Konstantinoopoli alla. *Omaaegses poliitikas seisis vastamisi erinevate riikide moodustiste või ka alles üksikute esilekerkivate ülikute ja nende kaaskondade taotlused. Need taotlused olid väga suurel määral seotud tulusa kaugkaubandusega Skandinaavia ja Araabia vahel. *Ajajärk oli rahutu. Sellest annavad tunnistust tollal püstitatud arvukad linnused, nt Viljandi,Iru, Rõuge, Tartu
viikingikultuuurile. Nii näiteks on kindel viikingite viibimine Novgorodi lähistel 9saj( u selle ajal saabusid sinna ka krooniak järgi Rjurik oma kaaskonnaga-keda ehk eksitavalt on peetud tema vendadeks) 9. Vana-Vene riik 882945 (Oleg, Igor). Varjaagide vürstiriikidest kujunes kõige tugevamaks Novgorodi värstiriik ja seda tänu skandinaavia lähedusele kust sai sõjalist täiendust, mis aga tegi võimalikuks ekspansiooni lõunasse. Selle tulemusena õnnestus Rjuriku järeltulijal Olegil ühendada kaks vene riigi algset keskust ja luua Vana-Vene riik aastal 882. Oleg valluatas Kiievi ja tegi sellest oma pealinna kuna asus see strateegiliste kaubadeede sõlmpunktis. Kui Kiiev oli vallutatud asus Oleg alistama ümberkaudseid soome-ugri hõime. Oleg ühendas kõik kaubadee öörde jäävad alad ja lõi temast sai esimene kõiki vene hõime koondava riigi- Kiievi suurvürstiriigi rajaja. Rajatud riik oli keeleliselt väga erinev(22
ülemkihi sekka sulandumise. Kuigi Kiievi-Venet valitsesid Rjuriku järglased kuni 1240. aasta mongolite sissetungini. Viimane Rjurikute soost valitseja Venemaa troonil oli Vassili IV, kes suri 1612. Tõeliseks Vana-Vene riigi loojaks võibki pidada hoopis Olegi, kes ühendas killustunud maa. Samas pole tema eksistents sugugi kindel, võimalik, et ta on poolmüütiline tegelane, kes võidi hiljem välja mõelda. Siiski olevat Olegil olnud tihedad suhted ka Skandinaaviaga. Mõnede andmete kohaselt olevat ta loobunud 912 vürstitroonist ning läinud tagasi oma kodupaika, kus ka surnud. 12 Tegelikult põhineb kogu selline ajalookäsitlus paljuski oletustel. Ka Rjurikut on peetud mütoloogiliseks või sümboolseks tegelaseks. Vene ajalookirjanduses on varjaagide
Kassaaride riik õitsema, juudid ja osavad kaupmehed, peagi võttis riik juudi usu üle. 9. sajandil Kassaaride riigis münte vermima. Kohtla küla ) hiljem KOhtlajärve linn) mündiaare, osadel müntidel ard al hasar ehk Kassaaride maa. Kassaarid ja juudid palkasid endale sõjaväe. Kassaaride riik võttis endale ka Krimmi, see väga soodne piirkond (sadamad!). Kassaarid arendasid orjakaubandust need, kes makse ei maksnud, müüdi maha. Konstantinoopol vene kroonikates Tsaarkraad. Olegil ehk tülid kauplemises ja 907 kogus suured väed (kroonikates, et 200 laeva, ühel 40 inimest). Ilmselt suured liialdused. Ründasid maismaa poolt oskuslikult, laevadele rattad alla ja sõitsid purjete lehvides Konstantinoopoli alla. Iga laev saanud 12 krivnat ja muid andameid, sõlmiti ka leping, et vene vürst võib müüa kui tahab. Vene kaupmees võib müüa 6 kuud ja suuda ja saunas käia, koju minekuks materjal anda, kui vaja. Piirangud
annaabi.ee 
