teenida, kuni ta sai tsunfti ja rae nõusoleku meistriõigusi taotleda. Vahepeal uuriti põhjalikult tema tausta rännuaastatel. Vajaduse korral hangiti lisaaandmeid nende linnade raadidelt ja ametivendadelt, kus sell oma rännuaastatel oli töötanud. Meistriõiguste taotlemisel peeti vajalikuks ka teatud varanduslikku tsensust viit kaalumarka hõbedat selli võtlavaba omandina. Meistri kandidaadil tuli valmistada kahe kuuga oldermanni majas järelvalve all eksamitöö, ikka kolmest esemest: kuldsõrmus, paarinitsiaalidega pussipead ning kihlapress. Riia kirjalikes allikais esimesena a 1334 ettetulev kullassepp ei olnud sakslane vaid hoopis liivlane Johannes Ribbenisse.
asjast teatama ning talle ette panema gildist eemale jääda, seni kuni tema asi lahendatud. On see sündinud võib ta jälle gildimajas käia, nagu teisedki vennad. 8. Sureb keegi meie gildi vendadest välismaal ja on keegi meie gildi vendadest seal juures, siis peab ta laskma surma puhul kolm missat pidada. Ei tee ta seda, maksab ta trahvi viis marka. 9. Juhtub, et keegi meie gildi vendadest oldermanni või tema abilisi nende ametikohustuste täitmisel või peale selle gildimajas või väljaspool seda haavavad laimavate või häbemata sõnadega asja pärast, mis gildimajas käsitletakse, siis peab ta viis marka trahvi maksma. 10. Kes teise ( gildivenna ) au riivab ja ei saa oma süüdistust tõeks teha, see maksab trahvi 10 marka ja peab gildist lahkuma. 11
Minu meistritöö võeti vastu. Samal päeval pidin veel oma meistriks saamise puhul peo korraldama. Kõik need katsumused läbi teinud, sai minust meister, auväärt inimene. Meistri tiitel jääb igaveseks, ükskõik kus ta ma ka ei viibiks. Selleks, et minust aga oldermann saaks, pidin olema töötanud vähemalt tosin aastat. Oldermanniks saamisest ei piisanud vaid kõrgest vanusest, vaid pidin olema ka administratiivselt võimekas ja kaasvendade poolt tunnustatud isik. Minu oldermanni ametiaasta kestab kolm aastat ning praegu on käsil mul alles esimene aasta.
Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja PIIBEL ristiusu õpetuste aluseks olev pühade tekstide kogu. Kes? (elulugu + tähtsus meie kirjandusloos) O. W. MASING (17631832) Äksi pastor, eestlasest köstri poeg, eesti aimekirjandusele aluse panija, esimese järjepidevama eesti ajalehe välja andmine, aabitsate, aritmeetikaraamatu, kooliraamatute kirjutaja, eesti kirjakeele uuendaja, tõi Õ tähe eesti keelde, H. STHAL (16001657) Tallinna Suurgildi oldermanni poeg, õppis Tallinnas ja Saksamaal, hiljem töötas pastorina, oli Eestimaa konsistooriumi assessor. Suri katku. Pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa keele reeglitel, nelja-osaline protestantlik kiriku-käsiraamat saksa ja eesti keeles. Põhjaeestikeelse kirikukirjanduse rajaja. A. TH. HELLE (1683 1748) saksa kaupmehe poeg, vaimulik, keele- ja kirjamees. Eestimaa konsistooriumi assessor. Ida-Harju praostkonna praost
kirikuhõbe, Mustpeade vennaskonna gildide-tsunftide hõbe Kirikuhõbedast on väljas peamiselt Niguliste kirikule kuulunud armulauanõud. Gildide hõbedast moodustab kõige suurema osa Kanuti gildi hõbevara, kuid esindatud on ka Suurgildile ja Toomgildile kuulunud esemeid. Kõige pilkupüüdvamad on tsunftide kõrged ja uhked tervituspokaalid 17.–18. sajandist. Tseremoniaalesemete seast võib leida Kanuti gildi oldermanni saua, aga ka 18. sajandi lauakella, mille ülaotsa on kinnitatud haruldane, 15. sajandist pärinev taraga ümbritsetud rüütlifiguur. Eraldi vitriin on pühendatud rippsiltidele. Traditsiooni kohaselt kinkis meistriks saanud sell oma eriala tsunftile hõbedast rippsildi, millele oli graveeritud tema nimi, meistriks saamise daatum ja enamasti ka vastava käsitööala embleem. Pidulike tseremooniate ajaks riputati need tervituspokaali külge.
7 1.4 JÄRVA-PEETRI KIRIKUGA SEOTUD KULTUURILOOLISELT TÄHTSAD ISIKUD 1.4.1 Heinrich Stahl eesti vanema kirjakeele looja Järva-Peetri kirikus on töötanud Heinrich Stahl. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor ja eesti vanema kirjakeele looja. Sündis Tallinnas Suurgildi oldermanni pojana. Pärast õpinguid Tallinnas omandas ta teoloogilise hariduse Saksamaal. Seejärel oli pastor Järva-Peetril, Järva-Madisel ja Kadrinas. Magister Heinrich Stahl oli aastail 1623-1633 Järva-Madise pastoriks, hiljem Järvamaa praostiks; seejärel tegutses Tallinnas Eestimaa konsistooriumi assessorina ja aastatel 1638-41 Toomkiriku ülempastorina. 1641. a. määrati Ingeri ja Alutaguse superintendandiks. Suri 1657. a. katku. Ta koostas 1637
6 1.4 JÄRVA-PEETRI KIRIKUGA SEOTUD KULTUURILOOLISELT TÄHTSAD ISIKUD 1.4.1 Heinrich Stahl – eesti vanema kirjakeele looja Järva-Peetri kirikus on töötanud Heinrich Stahl. Heinrich Stahl (u 1600 Tallinn – 17. juuni 1657 Narva) oli baltisaksa pastor ja eesti vanema kirjakeele looja. Sündis Tallinnas Suurgildi oldermanni pojana. Pärast õpinguid Tallinnas omandas ta teoloogilise hariduse Saksamaal. Seejärel oli pastor Järva-Peetril, Järva-Madisel ja Kadrinas. Magister Heinrich Stahl oli aastail 1623-1633 Järva-Madise pastoriks, hiljem Järvamaa praostiks; seejärel tegutses Tallinnas Eestimaa konsistooriumi assessorina ja aastatel 1638-41 Toomkiriku ülempastorina. 1641. a. määrati Ingeri ja Alutaguse superintendandiks. Suri 1657. a. katku. Ta koostas 1637
1453. aasta skraas seati tingimuseks nelja köösneritoote laitmatu valmistamine, nagu kasukavooder oravanaha kõhupooltest, kasukavooder oravanaha seljapooltest, vooder hallipunakirjust oravanahast ja lõpuks lambanahkne naistekasukas linnastiilis. Oldermann või tsunft pidi meistrikandidaadile kindlustama 5 timmerit (1 timmer= 40 tk) oravanahku ja 3 dekkerit (1 dekker = 10 tk) lambanahku, kusjuures valmistöö sai sellele, kelle materjalist see oli tehtud. Töö tuli teha oldermanni majas valve all ja selleks anti aega 14 päeva. Iga enamkulutatud päeva eest tuli maksta trahvi nagu hiljemgi, kui meister ei pidanud kinni kliendile lubatud tähtajast. 1708. aasta maikuus, seega siis paar aastat enne Tallinna siirdumist vene võimu alla, otsustasid ka Tallinna mittesaksa kasuksepad ja talupojarätsepad oma ameti asutada, millega raad ka nõustus. Tegemist on viimase Tallinnas Rootsi ajal asutatud ametiga. Skraa
ulatuses läbiv saalimaht, mida fassaadil markeerib suur dekoratiivse raamistusega kaaraken. Saaliga liitusid esimesel korrusel veel sellest lükandseina abil eraldatav söögituba ja väiksemad seltskondlikud ruumid, puhvet ja väike kaminasaal. Aiaküljele jäi avar veranda, mis koos seda jätkava terrassiga moodustas sujuva ülemineku aeda. Teisele korrusele oli paigutatud privaatsemad ruumid, raamatukogu koos lugemisnurgaga ja oldermanni ruum. Ülal torniosas paiknes väike galeriilaadne ruum, mille akendest avanes maaliline vaade Toomemäele. Hoone välisilmes annab tooni mahtude ekspressiivne dünaamika. Kompositsiooniliseks dominandiks on püramiidja kiivriga massiivne neljatahuline nurgatorn, mis kasvab välja alummise hooneosa tahukalisest põhimahust, andes selleletugeva vertikaalse aktsendi. Hoone põhiline osa on kaetud kõrge plaanikontuure järgiva kelpkatusega. Värvi lisab hoonele
Peale tsunftivastuvõtmist peab isik saama kodanikuks. Skraades määrati kindlaks mitu selli ja õpipoissi tohib meistril olla, millal neid värvatakse, kui suur on nende tasu. Keelatud oli teise meistri selli enda töökotta üle meelitada. Skraadega reglueeriti ka tööaega, toormaterjali jaotust meistrite vahel ja toodangu sortimenti ja piirhindu. Skraad sisaldasid käitumisnorme: kuuletumine oldermannile, oldermanni valimise korda, kohustust osaleda tsunfti kogunemistel. Linnaõigus- On kesjajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linnade õigustest. Tallinnas kehtestas Taani kuningas Erik IV 1248. aastal Lübecki õiguse, mis kehtis ka Rakveres ja Narvas hiljem. Riia sai 1270. aastal Hamburgi linnaõiguse, millest kasvas välja Riia linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse.
annaabi.ee 
