C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja NO2 põhjustavad orgaaniliste kütuste põlemisjääkidena happesademeid. SO2+H2O->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 NO2+H2O-> HNO2+HNO3 Harjuta (vaata tabelist happejääke, et moodustada hapete valemid; elemendi oksüdatsiooniaste oksiidis ja happes on ühesuurune) CO2+H2O->…………….. süsihape P2O5+H2O->…………………fosforhape N2O5+H2O->………………..lämmastikhape 4. Aluseliste oksiidide (metallide oksiidid, aktiivsemad on I, II A rühmade metallide oksiidid) reageerides veega tekib hüdroksiid (leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid). CaO+H2O->Ca(OH)2 see on lubja kustutamise reaktsioon, näiteks lubikrohvi valmistamisel Na2O+H2O-> BaO+H2O-> 5
C6H12O6+6O2->6CO2+6H2O hingamine, glükoosi oksüdatsioon rakkudes Harjuta C3H8+O2-> 3. Happelised oksiidid (mittemetallide oksiidid) reageerivad veega ja tekib hape. SO2, SO3 ja NO2 põhjustavad orgaaniliste kütuste põlemisjääkidena happesademeid. SO2+H2O->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 NO2+H2O-> HNO2+HNO3 Harjuta (vaata tabelist happejääke, et moodustada hapete valemid; elemendi oksüdatsiooniaste oksiidis ja happes on ühesuurune) CO2+H2O->................. süsihape P2O5+H2O->.....................fosforhape N2O5+H2O->....................lämmastikhape 4. Aluseliste oksiidide (metallide oksiidid, aktiivsemad on I, II A rühmade metallide oksiidid) reageerides veega tekib hüdroksiid (leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid). CaO+H2O->Ca(OH)2 see on lubja kustutamise reaktsioon, näiteks lubikrohvi valmistamisel Na2O+H2O-> BaO+H2O-> 5
C + O2 CO2 (põlemine) S + O2 SO2 (põlemine) 4Fe + 3O2 2Fe2O3 (aeglane oksüdeerumine, roostetamine) 2. Hapnikku sisaldavate ainete lagunemisel. CaCO3 CaO + CO2 (lubja põletamise reaktsioon) 2 OKSIIDIDE VALEMITE KOOSTAMINE -hapniku oksüdatsiooniaste ühendites on enamasti -II -see tähendab, et O aatom liidab endaga 2 elektroni -oksiidis sisalduva teise elemendi oksüdatsiooniaste on seega positiivne! -elemendi kõrgeim positiivne oksüdatsiooniaste võrdub rühma numbriga (A-rühmades, B-rühmade elementidel on see enamasti II) -elemendi positiivne oksüdatsiooniaste näitab, mitu elektroni on aatom loovutanud Näide: koostame valemi, kus oksiidi moodustavad vesinik (H) ja hapnik (O) -H asub I rühmas, seega saab ta loovutada 1 elektroni ja tema oksüdatsiooniaste on I
8.kl konspekt ALUSED Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH - . Alused on ained, mis seovad lahusest prootoni H +. Alustele vastavaid oksiide nim. aluselisteks oksiidideks; aluselised oksiidid on metallioksiidid, kuid mitte kõik metallioksiidid ei ole aluselised oksiidid. Kindlalt on aluselised oksiidid IA ja IIA metallide oksiidid. Alustele vastavates oksiidides on metalli OA sama, mis aluses. Alustele antakse nimetusi sarnaselt metallioksiididega ja sooladega. Aluseid liigitatakse kaheks vees lahustuvuse järgi kaheks ( ja tugevuse järgi kaheks): VEES LAHUSTUVAD ALUSED VEES PRAKTILISELT LAHUSTUMATUD ALUSED NÕRGAD ALUSED NÕRGAD ALUSED ehk TUGEVAD ALUSED ehk LEELISED ...
Oksüdeerumine: elektronide loovutamine. Oksüdatsiooniaste: elemendi aatomi laeng keemilises ühendis (eeldusel, et ühend koosneb ioonideks). Elektriliselt neutraalses ühendis on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa null s.t. kõigi aatomite positiivsete oksüdatsiooniastmete summa võrdub negatiivsete oksüdatsiooniastmete summaga. Okiidide nimetamis viisid 1) elemendi nimetuse järel märgitakse sulgudes tema oksüdatsiooniaste oksiidis: Fe2O3 raud(III)oksiid (loeme: raud-kolm-oksiid) 2) elemendi ja hapniku indeksid oksiidid valemis märgitakse eesliidetega: N2O3 dilämmastikoksiid Nimetamine eesliidete abil See nimetamisviis on kasutusel eelkõige mittemetallioksiidide korral. Nimetustes märgitakse oksiidid valemis olevad indeksid ladinakeelsete eesliidete abil: 2- di, 3- tri, 4- tetra, 5- penta, 6- heksa, 7- hepta, 8- okta, 9- nona, 10- deka. Näiteks: Co2 süsinikdioksiid CO süsinikoksiid
45.25% mingit valget metalset oksiidi, mida Gregor ei suutnud tuvastada. Taibates, et tundmatu oksiid ei klapi ühegi teadaoleva elemendi omadustega, teatas ta oma leiust ühingusse nimega Royal Geological Society of Cornwall ning saksa teadusajakirja "Crell's Annalen". Samal ajal avastas ka Franz Jopseph Muller sarnase aine, kuid ei suutnud seda tuvastada. Saksa keemik Martin Heinrich Klaproth Ungarist avastas sama oksiidi iseseisvalt 1795. aastal. Klaproth leidis oksiidis olevat uue elemendi ning nimetas selle Titaanide järgi Greeka mütoloogiast. Algul ei osatud titaani puhtal kujul (99.9%) toota, sest seda ei saanud teha tavapärasel moel süsinikuga koos kuumutades, kuna nii tekkis titaankarbiid. Esimesena sai sellega hakkama Matthew A. Hunter, kes kuumutas TiCl4 naatriumiga terasest kapslis 700-800 kraadi juures. Seda nimetatakse Hunteri protsessiks. Enne 1946. aastat ei kasutatud titaani väljaspool laborit, aga William Justin
M(FeS04) = 56 + 32 + 16 4 = 152 g/mol M(FeS04 • 7H20) = 152 + 7 18 = 278 g/mol Koostame vôrde: 152 g FeS04 - 278 g FeS04 7H20 10 g FeS04 x g FeS04 7H20 IO g.278 g Avaldame kristallhüdraadi massi: x = = 18,3 g - 18 g 152 g Vett on vaja vôtta: 200 g — 18,3 g = 181,7 g — 182 g 18.2. Aine protsendiline koostis l. Arvuta elementide protsendiline sisaldus raud(lll)oksiidis. Leiame molaarmassi: M(Fe203) = 56 • 2 + 16 • 3 = 112 + 48 = 160 g/mol (Seega 160 g Fe203 sisaldab 112 g rauda ja 48 g hapnikku.) Koostame vôrded ja leiame protsendid: 160 g- 100 0/0 0 112 g . 100% 112 g = 70 /0 160 g 160 g - 100 0/0
protsessi kulgemise ajast. Kui aga metalli pinnale väga õhukene kaitsva toimega oksiidi kiht, siis kasvab selle paksus tunduvalt aeglasemalt. Oksiidikihi kaitsevõime sõltub lisandeist metallides ehk koostisest ja struktuurist. Legeerimine Legeerimine ehk lisandite sisseviimine metalli. Sama oksüdatsiooniastmega metalli saab korrosioonikiiruse vähendamiseks kasutada legeeeriva elemendina, kui legeeritava elemendi oksiid lahustub põhimetalli oksiidis. Raua legeerimiseks sobivad kroom, koobalt, alumiinium ja räni. Gaasikorrosiooni tõrje Gaasikorrosiooni tõrjeks kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: 1)kuumuspüsivust tõstvate elementidega legeerimine s.t sulamile kuumuspüsivust tõstvate komponentide lisamine, 2) kuumuspüsivate kaitsepinnete moodustamine metallpindadele ja 3) kaitsvate gaasi keskkondade loomine, mida põhiliselt kasutatakse metallide kuumtöötlusel. Kuumpüsivad pinded jagunevad metalseteks ja mittemetalseteks
x g - 15% Avaldame lahustunud aine massi: x = = 30 g soola Lahusti m = 200 g 30 g = 170 g vett Mitu grammi 20 %-list lahust saab valmistada 5 grammist soolast? Kui palju tuleb selleks vett võtta? Koostame võrde: 5 g - 20 % x g - 100 % Avaldame lahuse massi: x = = 25 g lahust Lahusti m = 25 g 5 g = 20 g vett 7.1.2 Ülesanded valemi järgi aine protsendilise koostise leidmise kohta. Arvutada elementide protsendiline sisaldus raud(III)oksiidis. Leiame molaarmassi: M(Fe2O3) = 56*2 + 16*3 = 112 + 48 = 160 g/mol (Seega 160 g Fe2O3 sisaldab 112 g rauda ja 48 g hapnikku.) Koostame võrded ja leiame protsendid: 160 g - 100% 112 g - Fe% Fe% = = 70% 160 g - 100% 48 g - O% O% = = 30% 7.1.3 Ülesanded aine massi, hulga, osakeste arvu ja gaasi ruumala seoste kohta Loe läbi ülesande tekst. Tee endale selgeks (ühikute abil), mis on antud ja mida otsitakse ning kirjuta need välja. Leia sobiv valem ja arvuta vastus.
3.20.4.1. Oksiidid Kui teine lähteaine on lihtaine, tekivad oksiidid Otseselt ei reageeri hapnikuga (peale ülalnimetatud ¤): Au, Pt, Xe, Kr (kuid oksiidid olemas) (Hal-dega reageerib elektrilahenduse või UV-kiirguse mõjul) Reaktsioonides kõigi lihtainetega, v.a. F2, on hapnik oksüdeerijaks Oksiidid (anorgaanil.) – ühendid, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (DEFINITSIOON) – teise elemendi oksüd.-aste oksiidis I … VIII Oksiide saadakse a) liht- või liitainete oksüdeerimisel 4Al + 3O2 → 2Al2O3 2As2S3 + 9O2 → 2As2O3 + 6SO2 ühendite (hüdroksiidide, karbonaatide jt.) lagunemisel Cu(OH)2 → CuO + H2O CaCO3 → CaO + CO2 Oksiidide liigitus 1) happelised oksiidid peam. mittemetallioksiidid (CO2, SO2, SO3, P4O10 jt) kuid ka mõned metallioksiidid (CrO3, Mn2O7 jt.) Veega reageerimisel → happed (H2CO3, H2SO3, H2SO4, H3PO4,
annaabi.ee 
