mõjutavad mitmed tegurid nagu nt rakkude respiratoorsed inhibiitorid, kõrge CO2 tase ja madal O2 tase. 2. Peamine veeliikumise tee läbi taimede on mööda puiduosa juhtkoerakke, mis on süsteem omavahel ühenduses olevatest avatud kanalitest. Soontaimede silmatorkavaks tunnuseks on juhtkude, ksüleem ja floeem, mis juhivad vett ja toitaineid erinevate taimeorganiteni. Juhtkude ulatub lakkamatu süsteemina teistesse taimeorganitesse nagu oksaharud, lehed, õied ja viljad. Ksüleemi kude hoolitseb vee, lahustunud mineraalide ja juhuslike orgaaniliste molekulide ülespoole transpordi eest läbi taime. Floeem hoolitseb esmaste orgaaniliste ainete ümberpaigutamise eest sünteesi paigast talletamise või ainevahetuse toimumise kohta. 3. Veeauru difusioon läbi õhulõhede on tuntud kui transpiratsioon läbi õhulõhede. Sel viisil väljub lehtedest 90-95% veeaurust. 5-10% veeaurust väljub lehtedest kutiikula kaudu -
Lehepungas on varjul algne vars lehealgmetega, õiepungas on õiealgmed. Asukohe järgi varrel eristatakse ka ladvapungi ja külgpungi. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Pungi kaitsevad tihedasti üksteise vastu liibunud pungasoomused, mis kaitsevad pungas olevaid varre- ja lehe- või ka õiealgmeid kuivamise ja külma eest. Pungast võib alguse saada ka oks, millele järgmistel aastatel kasvavad lehed ning uued oksaharud. Ka oksad kuuluvad võsu koosseisu. Lehed ja oksad arenevad sageli taime kaenlapungadest. Kui kevadel hakkavad pungad kiiresti kasvama, siis pungasoomused lükatakse lahti ja need langevad maha. Lehepungadest arenevad lehed, õiepungadest õied taimed lehtivad ja õitsevad. Kõik külgpungad siiski ei paisu ja ei avane. Osa külgpungadest jäävad püsima, ilma et nad edasi areneksid. Neid pungi nimetatakse uinupungadeks.
sellised õnnetused on põhjustanud soomustoriku (Polyporus squamosus) tekitatud tüvemädanik, ülejäänud juhtudel olen aga leidnud jalakapässiku jälgi.9 4. Ohtlikus. Nagu teisedki haavaparasiidid tungib jalakapässik puusse jämedate okste lõikekohtade või kuivanud oksatüügaste kaudu. Ta tekitab lülipuidus valgemädaniku, mis levib nii üles-, alla- kui ka väljapoole, muutes puidu kõigepealt rabedaks ja lõpuks pehmeks. Puu tüvi või oksaharud võivad kahjustuse kohalt ootamatult murduda. Nakkuse esmase välistunnusena hakkab kambiumi- ja koorekahjustus oksaaseme all vähitaoliselt laienema, sest seen tapab nakkuskohas ka haavakoe. Kui aastate pärast tekivad seal lähedal Joonis 3: Kasvav viljakeha lähedalt. puukoorde pikilõhed, siis võib kindel olla, et koore all paisub jalakapässiku viljakeha. See on liibuv ja võib "venida" mööda tüve üle meetri pikaks. Sügisel ta kuivab,
See tähendab, et suurem osa oksa raskusest on eemaldatud enne kui alustad oksa likamist vahetult puutüve lähedalt. Jämedate okste eemaldamise meetod on üldiselt küllaltki lihtne, tuleb kasutada tavalist puude langetusliget. Pea meeles - Mõtle enne kui saed! Juhtplaadi kinnikiilumist saab vältida, kui laasid allpool toodud järjekorras: Esimene samm Eemalda kigepealt oksad, mis takistavad edasist tööd. Teine samm Järgmisena eemalda suure sisepingega oksaharud. Tugevama painde all olevaid oksi tuleb tihti mitmes järgus ligata. Kolmas samm Lpeta laasimine phiharu läbilikamisega. Kasuta igeid meetodeid. Pea meeles, et oksad vivad olla tugeva pinge all. Seda vib näha, jälgides kuidas puutüvi vi oksad liiguvad. Hoia juhtplaati vertikaalselt, see vähendab kinnikiilumise ohtu. Kui oksad on väga suured, vib osutuda vajalikuks teha kummaltki poolt oksa vastastikku kohtuv lige. See väldib nii kinnikiilumist kui ka oksa lhenemist
sõltub sellest, millises suunas on puitu lõigatud. Peamised puidu lõikesuunad on rist, radiaal ja tangensiaallõige. 5. Puidu vead lõhed, oksad, kasvuvead Lõhed 1. välislõhed radiaalsed (tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel) 2. siselõhed säsi (radiaalsed) või ringlõhed (harvem esinevad, nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel või märja puidu külmumisel, ka puu langetamisel) Oksad Umboksad puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende poolt tekitatud tüvearmid kasvavad elusate puidukihtidega üle. Puidu edasisel kasvamisel toodab puu kahte liiki kudesid: üht, mis katab haava, ja teist, mis toodab uut kambriumi. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti;
Lõhed (praod) puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välislõhed on kõige levinuim lõhede tüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal lõheneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Siselõhed on harvem esinevad ja nad võivad tekkida kasvavates puudes tormi tagajärjel (ringlõhed) või märja puidu külmumisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. Oksad. Puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende poolt tekitatud tüvearmid kasvavad elusate puidukihtidega üle, moodustades nn. umboksi. Lahtiseletatult tekib tüvele okste murdekohal haav. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse: · terve oks on kasvanud muu puiduga tihedalt kokku ja kahjustab puitu vähem; · surnud oks võib olla puidus kinni või lahti;
tagajärjel (ringlõhed) või märja puidu külmumisel. Arvatakse, et need võivad tekkida ka puu langetamisel. Siselõhed rikuvad puidu terviklikkust ja alandavad kvaliteeti. · Oksad. Kõik oksad arenevad ja kasvavad välja puu säsist. Kasvaval oksaharul moodustuvad iseseisvad aastarõngad, mis ühinevad puutüve vastavate aastarõngastega. Puu vananedes alumised oksaharud kuivavad, varisevad ja nende poolt tekitatud tüvearmid kasvavad elusate puidukihtidega üle, moodustades nn. umboksi. Lahtiseletatult tekib tüvele okste murdekohal haav. Puidu edasisel kasvamisel toodab puu kahte liiki kudesid: üht, mis katab haava, ja teist, mis toodab uut kambriumi. Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda. Oksad jagunevad järgmistesse tüüpidesse:
Haru, mis pole suletud, nimetatakse avatud haruks. Kui tahetakse rõhutada, et avatud haru on lõpuni dekomponeeritud, siis nimetatakse seda avatud lõpetatud haruks ja seda tähistatakse väikese ringiga ○, või ka väikese o-tähega. Antud näites on ka parempoolne haru suletud, sest selles esineb nii ¬C kui ka C. Mõlemad puu harud on lõpetatud (pole enam midagi lammutada), sest iga haru lõpeb literaaliga. Kui puu kõik harud on lõpetatud, siis on 16 tegu lõpetatud puuga. Kui kõik oksaharud on suletud, on ka kogu tõesuspuu suletud. Suletud tõesuspuu tõestab, et puu algtüves (puu juurtes) esitatud valemite hulk on vastuoluline. Kui lõpetatud puus on vähemalt üks avatud haru, on tegemist avatud puuga. Lõplik lausete hulk on kooskõlaline parajasti siis, kui selle põhjal konstrueeritud tõesuspuus on vähemalt üks avatud lõpetatud haru. Lõplik lausete hulk on vastuoluline parajasti siis, kui selle põhjal konstrueeritud tõesuspuu on suletud. sja öeldu kehtib ka siis,
tähistatakse väikese ringiga , või ka väikese o-tähega. Antud näites on ka parempoolne haru suletud, sest selles esineb nii ¬C kui ka C. Mõlemad puu harud on lõpetatud (pole enam midagi lammutada), sest iga haru lõpeb literaaliga. Kui puu kõik harud on lõpetatud, siis on 16 tegu lõpetatud puuga. Kui kõik oksaharud on suletud, on ka kogu tõesuspuu suletud. Suletud tõesuspuu tõestab, et puu algtüves (puu juurtes) esitatud valemite hulk on vastuoluline. Kui lõpetatud puus on vähemalt üks avatud haru, on tegemist avatud puuga. Lõplik lausete hulk on kooskõlaline parajasti siis, kui selle põhjal konstrueeritud tõesuspuus on vähemalt üks avatud lõpetatud haru. Lõplik lausete hulk on vastuoluline parajasti siis, kui selle põhjal konstrueeritud tõesuspuu on suletud
annaabi.ee 
